Kohtulingi liigutamise ja kõrtsipingi peesütamise eest tuleb hoida.

Kerdi Johannes: Setomaa om pall´o veidebä veeremaast jäänü’ ku mitmõ’ ja mitmõ’ sisemaa valla’ (0)

Setomaa valda om kindlahe vaia, ütles Riigikogo liigõh Johannes Kert, ku mi istu Toompääl lossi seenidseh ja alostusõst kõnõlõ maar´akõiva kasvatamisõst Saatserinna nulga kodotaloh, maatöiest ja Setomaa tõmbõst, mia timmä pia õgal puulpühäl ja suvõl pikebält Talinast Setomaalõ tuu. Aastagast 2001 om Kert rahvastiguregistri perrä Verska valda sisse kirotõt.

Mia sullõ kõgõpäält miilde tulõ, ku üldäs Setomaa?
Illos luudus. Liivanõ palomõts tsiamarju, porovikõ ja palohkidõga’. Kuntlik maa, oro’, jõõ’.

Kuvvamuudu sa Setomaaga’ köüdet olõt?
Ma olõ rahvastiguregistri perrä 2001. aastagast tuu kandi elänik. Mul om kotus koh Setomaal ellä’, koh kihälist tüüd tetä’ ja nii hinnäst vällä ellä’.

Kuvvamuudu ja kunas sa edimäist kõrda Setomaalõ johtu’?
Üte’ mu vanavanõba’ omma’ Setomaalt peri ja latsõiäh olõ sääl koolivaheaol olnu’. Kõik kotusõ’ omma’ tutva’ Saatserinna nulgah. Ma johtu sinnä’ pia õgal puulpühäl. Suvõl olõ kõik aig sääl, pikä’ nädälivaihtõ’ olõ sääl. Ma olõ-õi kunagi’ vällämaal puhkamah k´aunu’.
Mu vanaesä oll inne sõta mõtsavaht, sis tä oll sõah, sõavangih. Tä lää-äs ütismajandihe tüühü. Elli peris ilostõ ar’. Aiamaa oll. Mä mälehtä hinnäst, õt mi käve suvitsõl aol pikä’ päävä’ seeneh, siini viidi kokkoostu, kuivatõdi porovikkõ. Eläjit peeti ja Petserehe viidi kol’ kõrda nädälih piimä, kuurt, võidu. Sääl olli’ vanaimäl uma’ kindla’ ostja’, kinkõlõ tä vei kraami kodo kätte. Talvidsõl aol käve vanaesä Leningraati kuivatõt porovikkõ müümä, tä ummõl ka’ lambanahast kaskit. Tä ütel, õt sõavangih tä jäi tuuperäst ello, õt mõistsõ vinne kiilt ja kaskit ummõlda’.

Mia sullõ Setomaal kõgõ inäp miildüs?
Mullõ miildüs, õt Setomaa Valdu Liiduh omma’ nii ettevõtligu’ inemisõ’. Mul om ts´uut häpü, õt ma nii veid´o lüü üteh nuih ettevõtmisih. A mul om uma majapidämisõga’ käe’ ja jala’ tüüd täüs. Kunagi’ ku Eesti astõ Õuruupa Liitu, sis mi tähisti tuud tuuga’, õt mul om sinnä’ istutõt nelli hektarri maar´akõivo. Nuid tulõ kõrrah pitä’. Sada asja, midä tulõ tetä’.

Kas sul om ka’ sõpru vai sugulaisi Setomaal?
Naabridõga’ k´au läbi ja mul om õks ka’ sugulaisi Setomaal.

Kas ja mäntsil kultuuriüritüisil olõt Setomaal k´aunu’ ja mia’ nuist sullõ meelüse’?
Ma olõ k´aunu’ Verskah ja Obinitsah tiatrietendüisi kaemah ja tuud umalõ perrele tõlknu’.

Kas sa seto keeleh kõnõlõt?
Õks kõnõlõ, ku vaia om (vastas Johannes selgeh seto keeleh).

Määnest mõtõht Setomaast sa tahasi’ meele kõnõlda’?
Nuu’ inemisõ’, kiä’ hinnäst kõrralikõst pidävä’, piasi’ ummist juurist huulma, ummi vanavanõbidõ haudu kõrrah pidämä. Inemisõ’ piasi’ kallist pidämä s´ood maad, kohe näide vanavanõba’ omma’ umma hiki ja vaiva pandu’, tõõnõkõrd tsilga verdki’. Tuu tege nuu’ inemisõ’ väärikabast, avvulitsõbast.

Mia tege Setomaa erilisõst?
Luudus, kultuuri väigokõnõ ummamuudu olõk ka’. Seto naase’ eristüse’, sääl om rahvakombit, mia’ omma’ loogilisõ’ ja mu meelest targa’. Muidogi’ kerigu erinevüs om, surnuaiapühä’. Setomaa om õks üts sääne Eesti erilinõ kotus. Näütüses kihnlaisi ja mulkõ ja võrokõisi kõrval, koh om uma kultuuri umaperä. Tuu kultuuri umaperä võisi’ edesi olla’ ja arõnõda’, tuu rikastas mi rahvast. Seto leelonaase’ omma’ jo kõik ilma läbi sõitnu’. Seto’ omma’ ettevõtligu’, seto rahva entusiasti’, kiä’ omma’ uma rahva kultuuri ja vaimsust hoitnu’, omma’ terveht Eestit höste esindänü’.
Pall´o nuid valdu õks om, koh om uma muusigakuul ja koh saat mitmõh trennih k´avvu’. Verska vald ommõgi’ höste juhit vald. Spordiratu pääl om hüä pall´o inemisi. Muki’ käest om küüsüt, õt koh oll vanastõ sõaväe har´otuskotus ja no’ omma’ sääl rattaraa’. Nuu’ omma’ väiga’ ilosa’ kotusõ’. Tuuperäst, õt mul om tuuhu kanti kõik aig asja, sis ma ka’ kõnõlõ tuust inäbä.

Mäntse’ teema’ omma’ parhilla’ su arvatõh Setomaal tähtsä’?

Mu arvatõh om kõgõ tähtsäp saavuta’ tuu, õt Setomaa, nii pall´o ku om alalõ, olõs ütehkuuh. Ma kinnidä, õt Nõukogodõ Liidu aol jäi kultuurist ts´uut perrä ja oll, midä sai vahtsõst luvva’. Tuu, mia oll Setomaa inne lakjajuuskmist ja häötämist, tuu oll hoops midägi’ tõist. Nuu’ inemisõ’, kiä’ ütlese’, õt ütist Setomaad olõ-õi vaia, nä lihtsalt tiiä-äi, minkõst nä kõnõlõsõ’. Kindlahe om vaia ütist Setomaad. Õks nuu’ üle piiri suhtõ’ omma’ tähtsä’. Tuu olõnõ-õi õnnõ Seto vallast ja Eesti riigi tahtõst, tuu olõnõs tõõsõ poolõ tahtõst ka’. Ku tuud hüvvä tahtmist õks om, sis üle kontrolljoonõ kohaligu tasandiga’ om mu tiidä’ s´ooni aoni’ hüä’ suhtõ’.

Kohalik rahvas uut põhjendõdult, õt teid tetäsi’ kõrda. Verska-Saatse tii pääle om savvi veet, om tekitõt olukõrd, õt auto saa nii muatsõst, õt tulõ kats kõrda mõsulast läbi k´auvvu’. Nuu’ inemisõ’, kiä’ tuu otsusõ huupi omma’ tennü’, olõ-õi täks täütvärki spetsialisti’ olnu’.

Ma taha setokõisi julgusta’. Ütskõik kuvvamuudu nä omma’ tuud tennü’, a Setomaalõ om tulnu’ nuuri tagasi. Ka’ nuid, kinkõl olõ-õi sääl juuri. Setomaa om pall´o veidebä veeremaa ku mitmõ’ ja mitmõ’ sisemaa valla’, koh ma olõ k´aunu’. Ettevõtlikkusõ ja päälenakkamisõ iist müts maaha ja nii tulõgi’ edesi minnä’, nii nä omma’ tõissagamatsõ’ ja ummamuudu. Verska gümnaasiumist tulõva’ väiga’ hüä haridusõga’ noorõ’, kiä’ saava’ korgkuuli sisse. Kah´o, õt Setomaal olõ-õi näile kõigilõ peräst haridusõ perrä tüükotussit. A Setomaalõ om ka’ vaia harit iistkõnõlõiji välähpuul Setomaad.

Midä sa tahasi’ viil üldä’?

Kae’, ku ikäv olõs, ku kõik mõtlõsi’ üttemuudu. Õks poontõh sünnüs tõtõ. Sääl, koh om suur ütsmiil ja kõik kaesõ’, midä ülep ütles, nuu’ organisatsiooni’ jäävä’ maaha. Kaegõ’, kuvvamuudu suumlasõ’ massiirvä’ kõiki otsussit, inne ku tegevä’.

Maailmah läävä’ as´a’ tuu perrä, kuvvamuudu inemine inemist näge. Innekõkkõ säntsel muutuval aol ku om umavaltsusrehvorm. Inemisõ’ piasi’ höste mõtlõmma, midä nä tõisilõ ütlese’ ja ütlemäldä’ jätvä’. Tuu, midä mi tõisist arva, pand paika ka’ tuu, kuvvamuudu tõõsõ’ omma’ miika’. Nuid mõttit tasos mõtõlda’, Setomaa tulõvik om rahva hindä käeh.

Setomaalõ edespidi õks ilosat ja hüvvä häitsemist!

Laaneotsa Annela



Kommentaarid

Kommentaare pole

Kommentaari lisamine

CAPTCHA
Kontrollkood