Kergemb kedägi laita ku kitta.

Eesti kõgõ parep korgkooliopik kirotõdi Setomaal (0)

Paari nädäli iist anti Eesti kõgõ pareba korgkooliopigu tiitli raamadulõ, mille autor om prohvessor Aunapuu Marina. Raamadu „Veterinaarhistoloogia“, koh seletedäs kodo- ja lemmikeläjidõ organismi ehtüst mikroskoopilidsõl tasandil, kirot Marina Setomaal Kahkva küläh.

Opik om mõtõld innekõkkõ Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini üliopilaisilõ, a kümme edimäist päätükkü, koh om kiräh raku ja organismi kudõdõ ehitüs, omma’ ka’ meditsiinieriala üliopilaisilõ lugõmisõs.

Marina Aunapuu, olõ’ hüä ja seledä’, mille sa kirotit s´ood raamatut Setomaal?
Ma kirodi opikut nelli ja puul aastakka, tuu pääle lätsi’ kõik vaba’ õdagu’, nädälivahetusõ’ ja puhkusõ’. Teoreetilinõ jago ommõgi’ kirotõt Setomaal Kahkva küläh Tamme-Roosi taloh. Vaikus oll tuu, midä mul oll vaia mõttõtüü jaost. Talvitsõl aol oll nii hüä kirota’ – kaminah halo’ praksva’, majah om kodonõ ja lämmi, maja takah mõtsa veereh söövä’ kitsõkõsõ’... Tuu kõik oll nii illos ja rahulik!

Koh sa tüüh olõt, määnest tüüd tiit?
Mul om doktorikraat veterinaarmeditsiinih. Ma olõ tüüh katõh ülikoolih – Tarto ülikoolih valdkunnah medicina (innine arstitiidüskund) dotsent ja Eesti maaülikoolih veterinaarmeditsiini ja eläjäkasvatusõ instituudih prohvessor. Ma oppa edimätse kursusõ ravi, hambaravi ja veterinaarmeditsiini eriala üliopilaisilõ histoloogiat (oppus organismi kudõdõ ja organidõ ehtüsest). Tarto ülikoolih om minnu valit kuvvõl kõrral valdkunnah medicina kümne kõgõ pareba oppõjou ja ütel aastagal kolmõ kõgõ pareba oppõjou sekkä. Pääle oppõtüü ma tii tiidüstüüd ja tüütä laborih, kiroda tiidüsartiklit, juhõnda doktorantõ. Laborih sai’ valmis ka’ histoloogilitsõ’ preparaadi’ opigu jaos.

Mia sullõ miilde tulõ, ku üldäs „Setomaa“?
Väiga’ ilosa’ rahvarõiva’ ja ehte’, ts´assona’ – ja nuidõ kõrval illos mõts.

Kuvvamuudu olõt Setomaaga’ parhilla’ köüdet?
Või üldä’, õt ma olõ Setomaal inäbä aigu ku Tartoh. Kõik nädälivahetusõ’ ja nädäli seeh k´au maalõ. Õnnõs om meil hüä ühendüs Tartoga’ – õdagu rongiga’ Verioralõ ja säält edesi Kahkvahe bussiga’, hummogu kas bussi vai rongiga’ Tartohe. Kõik talvidsõ ao olõ tsirgalõ süvvä’ pandnu’ ja õgas sis näide söögilaud tohi-i tühäs jäiä’! Maal meelüs vabalt joosta’ ka’ mi pinil. Talvõl muidogi’ k´aumi veidebä, a suvitsõl aol om nii pall´o avastamist ja kaemist, Setomaal om pall´o ilosit kotussit!

Kuvvamuudu ja kunas edimäist kõrda Setomaalõ juhtu’ ja kuis edesi läts?
Ma olli k´aunu’ mõnõl kõrral Verskah ja sääl nakas mullõ miildümmä. Mu poig otsõ tallo suvõkodos ja tälle jäi silmä kuulutus Tamme-Roosi talo. Mul om meeleh, õt mi sõidi sinnä’ märtsi lõpuh ja kõik paistu nii tummõ, oll ka’ höste muanõ ilm. Ku mi joudsõ tallo, oll tuu nii vana, nii väsünü’ olõkiga’ kotus, mia oll saisnu’ pikkä aigu tühält. A mu pujalõ talo miildü kõrraga’. Tüüd tull väiga’ pall´o tetä’. A pääle töie teimi MTÜ ja naksimi tegelemmä õgasagamatsi üritüisi kõrraldamisõga’. Mi MTÜ Ilumetsa Rongipeatuse Sõbrad and harrastustiatrietendüisi, nuid käve kaemah pia 250 inemist. Pääle etendüisi kõrraldimi õdagu kell kümme ekskursiooni Usinitsa ts´assonahe, sis patareilampõga’ Valgõjärve viirde ja Meenikunno rappa. Nuu’ üritüse’ olli’ KIKi projekti abiga’. Kah´os om parhillatsõs mitmõ’ MTÜ liikmõ’ kolinu’ muialõ ja no’ aktiivsõt tegevust olõ-õi. Kindlahe tulõ tulõviguh vahtsit hüvvi mõttit.

Mia sullõ Setomaal kõgõ inäp meelüs?
Mullõ meelüse’ inemise’: hoolõlitsõ’, tegevä’ kõvastõ tüüd, sõbraligu’, abivalmi’. Setomaal om pall´o MTÜsit ja tõisi vabatahtlikkõ kodaniguühendüisi ja teno toolõ tetäs pall´o huvtavva ja põnõvat. Setomaa tõmbas hindä mano huvtavvi, rikkaligu kultuuriga isikit. Setomaa leelo, rahvarõiva’, kombõ’, süük ja juuk – tuu kõik om nii ehe ja rikmalda’, nii ausa, nii pühendünü’.

Ku sa Setomaal olõt, sis midä sa tavalitsõlt tiit?
Mullõ väiga’ meelüs toimõta’ aiah, istuda lilli ja peräst kae näide häitsemist. Talo man om kõõ midä tetä’ – vaia puid lahku’, riita panda’, viläpuid kõrrasta’. Uma ao võtt ka’ väigokõnõ kilemaja, koh kasusõ’ tumadi’, kurgi’ ja salat. Õdagidõ om hüä lukõ’. Mullõ meelüs Karl-Ast Rumori looming, kiä om peri tõõsõst samanimelidsõst küläst, Orava valla Kahkvast. Kuki’ timä teosõ’ omma’ raskõperätse’, omma’ nä väiga’ sisuka’ ja inspiriirvä’.

Kas sul om ka’ sõpru vai sugulaisi Setomaal?
Sugulaisi mul Setomaal olõ-õi, Setomaa sõpruga’ k´aumi läbi sagõhõhe suvitsõl aol. Hüä om istu’ õdagidõ aiamajah, k´avvu’ sannah, ojomah ja arota’ kõkkõ – nii ilmaasju ku ka’ Setomaa uudissit ja probleeme. Kuki’ mi külä om väigokõnõ, om meil küläh puut, mia om vallalõ kolmõl pääväl nädälih ja midä pidä külä hing ja hüä haldjas Liivi. Puut om ka’ kotusõs, koh mi saa küläinemisiga’ kokko, kõnõldas küläuudissit ja midä Setomaal tetäs.

Kas ja mäntsit seto kultuuriüritüisi olõt külästänü’ ja kas ja mäntse’ omma’ sullõ miildünü’?
Ma olõ k´aunu’ Seto Kunigriigipäivil, Lüübnitsa sibula- ja kalalaadol, kaenu’ etendüisi „Peko“ ja „Obinitsa“, k´aunu’ Verska talomuuseumih, Saatse muuseumih. Olõ uurnu’ kodoluku Lüübnitsa ja Beresje surnuaial, k´aunu’ mitmõh ts´assonah. Kõrraldimi ka’ ütel suvõl Setomaad tutvustava üritüse ja veimi huvilisõ’ Usinitsa ts´assonahe, Lüübnitsa ja Beresje küllihe, Ilumetsa meteoriidikraatridõhe.

Kõnõlõ’ mõni jutt, mia sul om juhtunu’ Setomaal elleh ja midä sa tahasi’ tõisiga’ jaka’.
Mullõ meelüs k´avvu’ pall´o mõtsah ja ma olõ nännü’ lähkost nii kitsõkõisi, põtru ku ka’ mõtstsiku. Minevä aastaga septembri algusõh jalodi Usinitsast Kahkvahe ja lätsi kõrrast mõtsa sisse, õt kaia’, kas saa viil üte väiko platsi päält palohkit kor´ada’. A kõik palohka’ olli’ jo ar’ kor´at. Mõtli, õt tuu om nii väigokõnõ mar´aplats, õt kiä kül’ siih korjamah käve. Lätsi tagasi suurõ tii pääle ja astõ vaest sada sammu, ku niisama kääni kõrras ja näi, kiä nuu’ mar´a’ oll ar’ kor´anu’. Suur illos läükvä karvaga’ karo läts kerge sammuga’ tuu tii pääle, kost ma olli tulnu’. Oih, ma tiiä, õt karo iist tohi-i ar’ joosta’, a nii ku tä mu silmist oll kaonu’, naksi kodo poolõ juuskma. Ma olõ halv juuskja, a nuu’ puultõist kilomeetrit joosi vaest kipõbalt ku Usain Bolt. Hiitüminõ oll õks nii suur!

Mia om su jaost eloh tähtsä?
Mu jaost om tähtsä kohusõtunnõh ja hüädüs. Hüäga’ saat kõõ inäbä ku kur´aga’. Ma vihka pahatahtlikkust ja kadõhust ja säntsist inemisist om mul kah´o. Säntse’ inemise’ tegevä’ vaesõbas uma maailma, jäävä’ ilma ilost ja hüämeelest, nä jäävä’ ruttu vanast ja näide vingvit ja halvu jutta taha-ai kullõlda’. Elo om jo nii illos, ku sa eis’ pingutat, jovvat kavvõbahe. Ja muidogi’ om väiga’ tähtsä üldä’ noorilõ, õt opkõ’, opkõ’! Hüä haridus and teele ka’ hüä tüükotusõ, huvtava’ kaaslasõ’ ja sõbra’, võimalusõ’ reisi’, tutvast saia’ huvtavvi inemisiga’ ja tetä’ eis’ midägi’ miiliköütvät.

Laaneotsa Annela



Kommentaarid

Kommentaare pole

Kommentaari lisamine

CAPTCHA
Kontrollkood