Eesti Keele Instituudi hinnangul võib traditsioonilise kirjakeelse vormi setu kõrval kasutada ka vormi seto. "Seto vormi on ka eesti kirjakeelses tekstis ühe sagedamini näha. See seostub püüdlusega kasutada nimesid ja nimetusi üha enam sel kujul, nagu neid kohapeal tuntakse," teatas kirjas Seto Kongressi Vanemate Kogule EKI instituudi direktor Urmas Sutrop.

Kuna „Eesti õigekeelsussõnaraamatus ÕS 2006“ on kohanimevalimikus antud nii Setumaa kui ka Setomaa, siis on instituudi hinnangul üsna loogiline sellest tuletada, et ka vorm seto (või Seto) on eesti kirjakeele teadliku kasutaja jaoks üks kirjakeelseid võimalusi, kuigi ÕS 2006 sõnastikuosas seda veel mainitud ei ole.

"Käesoleva seisukohaga on põhimõtteliselt nõus ka Emakeele Seltsi keeletoimkond, kelle arvamust oleme samuti küsitud," kirjutas Sutrop.

Seto Kongressi Vanemate Kogu päring Eesti Keele Instituudile oli ajendatud Keeleinspektsiooni soovitusest kasutada turismialastes tekstides vorme "Setumaa" ja "setu", kuigi kohapealne nimekuju on "Setomaa" ja "seto". Eelmises Setomaa ajalehes ilmus sel teemal ka põhjalik debatt, kus eri osapooled kaitsesid oma seisukohti "seto" ja "setu" vormi kasutamisel eesti kirjakeeles.