Nädala lõpus Koidula raudtee-piirijaama külastanud rahandusminister Ivari Padar kinnitas, et Matsuri ja Kolodavitsa külade külje alla planeeritud hiigelobjekti valmimine kulgeb plaanipärast hoolimata negatiivsest lisaeelarvest.

«Kõige kohta on veel kindlalt väga vara öelda, kuid selge see, et Koidula jaama puhul on mõistlik asjaga edasi minna, sest ehituse hind on praegu suhteliselt madal,» sõnas Padar pärast ringsõitu Koidula piiripunkti juurde tekkinud hiilgaslikul raiesmikul.

Samal ajal kui traktor korjas mahavõetud mändidest järelejäänud viimaseid oksi, kohtus Riigi Kinnisvara AS-i Koidula projekti direktor Urmas Leinfeld järjekordse ehitusfirma esindajaga, kes soovis teha pakkumist raudteejaama väljaehitamiseks.

Lisaks jaamahoonele, mis hakkab tulevikus teenindama mitu aastat tühjalt roostetanud raudteelõigul Tallinn-Moskva ja Riia-Peterburi reisironge, peab kaubajaama kerkima ka tollikompleks. Uued teenused võimaldavad vagunite läbivalgustamisel kaubavedude üliranget kontrolli ning tulevikus tuua läbi Koidula kasvõi puitu, milleks siiani vastava kontrolli puudumisel võimalust pole.

Ehituse ulatuse iseloomustamiseks demonstreeris Leinfeld tulevikus kaht raudteeharu ühendavat lõiku Kolodavitsa juures mäel, kust 18-meetrise süvise kaevamiseks tuleb välja vedada 1,8 miljonit kuupmeetrit pinnast. Suurem jagu pinnasest kulub ära jaamahoone aluse platsi tasandamiseks. «See on ainus võimalus ühendada kaks raudteeharu, mis praeguse seisuga Venemaa poolel kokku jooksevad. Ühtlasi kaob Matsurist raudteeharu ära,» sõnas Leinfeld.

Uue Koidula raudteejaama puhul on räägitud 80-138 uuest töökohast. «Kui kõikjal maailmas on häda regioonide hõivamisega, siis praegusel juhul on hiir küll ise kassile suhu jooksnud,» sõnas rahandusminister Ivari Padar ümbruskonna tööhõive tulevikku kommenteerides. «Siinkandis ei peaks siis leivast puudust olema.»

Samas tähendab piirijaam praegusele vaiksele ümbruskonnale vilka majandustegevusega kaasnevat suuremat müra. «Asjal on kaks otsa. Ühelt poolt räägitakse, kuidas maapiirkonnas midagi ei toimu ja elu seisab, aga teisalt, kui hakkab midagi toimuma, siis kaob ka vaikus,» sõnas minister.

Kuigi Kolodavitsa küla elanikud on viimaste aastatega vaikusega harjunud, oli praegu roostetav raudteelõik Kolodavitsa projekti direktori Urmas Leinfeldi kinnitusel nõukogude aastatel kõige enam koormatud. «Siit liikus omal ajal umbes 30 rongi päevas,» sõnas ta.