Tsopatalo Helju om üts katõst Petsere rajooni Heljust, kiä’ tuu nulga seto kultuuri iist vidävä’. Petsere Seto Seltsi asõesinaasena Majaku Helju kõrval juhendas Tsopatalo Helju viil Petsere kooli tüdrokõisiansamblit Tsirgukõsõ’.

Nii võitki’ timmä pia õga tõõsõpäävä nätä’ Petsere kooli koridorh leelotüdrokõisi otsmah ja näide oppajidõga’ kokko lepmäh, õt nä võiva’ laulmist har´ota’. „Petsere koolh om kõik aig opat seto kultuuri ja tuuperäst tullegi’mõtõh väigokõnõ seto koorkõnõ kokko panda’. Õgah kooli suurõbah peoh püvvämi’ olla’. Tõisildõ saaki-i’, rahvast om veid´o’. Latsõ’ eis’ ka’ avitasõ’ kontserdi kokkosäädmisõ ja peo kõrraldamisõ man,” kõnõlõs Helju pääle laulupruumi, ku tüdrokõisiga’ lihavõõtõs har´otaminõ käve. „Latsilõ mõtõh miildü ja koolijuhi’ olli’ ka’ peri. Koolh om ammutsõst aost kõõ ansambli olnu’, õnnõ vaehtõpääl om vaheh olnu’, ku seto latsi jäi pall´o vähäbäst.”

Nii ommõgi s´ooh ansamblih kül’ Vinne tüdrokõsõ’, kiä’ seto laulõ  suurõ huviga’ Helju oppamisõ perrä opva’. Mõnikõrd harvakuti jääs pruum ar’, ku suurõp jago näist haigõs jääs. Sis koolst hummogu helstädäs, õt Heljul olõ-õi’ vaia bussiga’ liina sõita’.

A muido tüütäs tä uma kodo man Podles´a küläh, Metkavitsa nime alalõ hoitnu’ raamadukogoh. „Ma tüütä sääl 1970ndäst aastagast pääle, ku mehega’ sinnä’ kolhoosi puult kortere sai. Miis tull kolhoosi autojuhst,” kõnõlõs Helju.

Tsopatalo-pereh eläs neläperre majah ja nimä’ pidävä’ ka lehmä, mia’ no’ olõ-õi’ inäp küläh õgapääväne. „Umatett võid ja sõir om kõõ lavva pääl,” ütles Helju. „Nuu’, kiä’ lehmä pidävä’, nuil om õks kõõ sõir olõmah. Mii’ küläh kiitvä’ ka’ vindläse’ sõira. Siih Petsere poolõ pääl omma’ vinne külä’ kõrvotsidõ seto külliga’ ja kombõ’ ka’ omma’ segi lännü’. Ku mii’ vindläse’ muialõ Vinnemaalõ läävä’, sis nä imehtäse’, õt kuis muial tõistmuudu eletäs. Kõrvotsidõ elleh omma nä setokõisilt perüs pall´o üle võtnu’.”

Pääle sõira tege Helju pereh ka’ tõisi vanaaolitsi seto süüke. „Ahi om meil kotoh olõmah ja pliit ka’. Ma tii seto ütepaasüüki, karhtokasuppi, suurmõputru,” lugõ Helju süüke.

Helju kats tütärd eläse’ Eesti poolõ pääl, õkva Setomaa piiri pääl. „Noorõp tütär Tiina, ku elli inne Puurmannih, sis käve Põltsamaa Kullakõisiga’ laulmah, a no’ om tä Lindoralõ lännü’ ja timmä om Obinitsa laulma kutsut,” kõnõlõs Helju. Vanõp tütär Marika käävä’ mehega’ mõlõba’ Oravil tandsoringh. Helju mõlõba’ latsõ’ omma’ vanaimä laulaga’ üles kasunu’. Nii laul Heljugi’ ummilõ latsõlatsilõ seto laula ja kõnõlas näidega kõõ aig seto keeleh. „Vanõp tütretütär Elina opis jo’ viiedäh klassh. Timäga’ saami’ ilosahe kuuh laulta’,” ütles Helju. „Ma kõnõla näidega’ kõik aig seto keeleh ja nii nä eis’ opva’ kiilt. Ma olõ-õi kunagi’ näidega’ eesti keeleh kõnõlnu’, nii nä omma’ s´oo miilde jätnü’.”

Latsõlatsõ’ omma’ pia õgal koolivaheaol Heljul küläh. Suvõl omma’ paar nädälit vanaimä puul, sis jal’ kotoh. Helju ütles, õt tä saa-ai’ arvugi’, kuis seto kombõ’ läävä’ üle latsilõ ja latsõlatsilõ. Timä eiski’ om uma vanaimä käest opnu’. Tütrilõ om opanu’ jal’ timä imä. „Ma’ käve tüüh, sis olõ-õs aigu, a no’ tulõ mul tuuga’ tegeldä’,” ütles tä.

Suur jago seto laula om Heljul pääh latsõst pääle. Täl om meeleh ka’ nuu’ ao’, ku seto laulu laulõta-as sukugi’. Tuu alas umbõs 1950, sis ku kolhoosi’ tulli’. Mõnõ ao peräst nakas seto laul jal’ heränemmä ja ku’ Verskah edimäne leelopäiv oll, sis oll Koss´olka kuur jo’ paar aastakka kuuh k´aunu’.

Helju sõnno perrä timä Koss´olka naisiga’ edimält laulmah k´au-us. „Õgas nä hüä meelega’ võtaki-is kampa! Sääl oll nii pall´o laulunaisi ja sõnolitsi, õt tahetaki-is nuuri,” kõnõlõs Helju. „Edimält lubati veerekese pääl saista’. Sis üts vanõp naane ütel, õt saista’ mu’ kõrvalõ. Iistütlejit oll nii pall´o, õt nä olli’ mõnikõrd tülüh. Näütüses, leelopääväl lubati kats laulu laulta’, a iistütleji oll kuus!”

Täämbätsest om Petsere poolõ pääle õnnõ üts kuur jäänü’. Innidsest 18-naaselitsõst Koss´olka koorist olõ-õi’ inäp üttegi’ eloh. No’ k´au kuuh laulmah õnnõ katõsa naist. „Meil om hädä tuuh, õt olõ-õi’ hüvvä killõt. Ku ütskõrd lauli, sis käve Sarvõ Õiõ meil killõt laulmah. Mii’ olõ kül’ pruumnu’, a tulõ-õi’ höste vällä.”

Heljul Metkavitsa raamadukogoh om umbõs 70 seto lugõjat. Kokko oll Heljul mineväh kuuh 302 raamadulainajia. „Vanõbilõ inõmisilõ vei säläkotiga’ raamatit ja aokirju, a no’ põhilitsõlt seto lugõjilõ. Õga kuu ku Setomaa aoleht tulõ, sis püvvä värske’ numbri’ kõigilõ ar’ jaota’,” kõnõlõs Helju, kiä’ peräst kultuuritüütäjidõ koondamist om raamadukogo palga pääl õnnõ poolõ kohaga’.

Helju sõnnu perrä noorõba’ lugõva’ veidebä ja käävä’ pareba meelega’ internetimaailmah infot otsmah. Raamadukogoh umma internetisidet olõ-õi’, ommõ õnnõ kingtüses saad arvuti. „Meil siih küläh om kehv telefoniside, om kül’ püvvet kuuligi sisse panda’, a s´ooni’ aoni’ olõ-õi’ internetti Metkavitsa põhikoolh.”

Muido k´au küläelo tävve huuga’. Kiä’ k´au keraamigatehasõh tüüh, kiä’ suurtalopidäjä man. Mehe’ tüütäse’ traktori pääl. Innidsest kolhoosist om alalõ aktsiaselts, minkõl om lehmälaut – mõnõ’ käävä’ ka’ sääl tüüh. Vai omma’ koolih oppaja’. Küläh om velskripunkt ja postkontor, mia’ tüütäse’ kuus päivä nädälih.

Raamadukogoh k´au kuuh nii-üldä’ pens´onääre klubi, koh naase’ laulva’ vannu laulõ ja opisõ’ käsitüüd. Seto vöid kiäki’ kül’ kua-ai’, pargih omma’ viil vindläse’, valgõvindläse’ ja ukrainlasõ’. Maaselitsa aigu süüdi näütüses ütehkuuh kotoh küdset pliine.

Lihavõõtõ aigu oll jal’ seto traditsioonõ ja kultuuri perrä tett pido Petsere koolh, muidogi’ ilma munaloomkalda’, tuuperäst õt sääl nulgah säänest muudu olõ-õs.  Järgmäne tulõ Metkavitsa kooli juubeliaastaga pido 25. mail, kohe om Helju sõnnu perrä kutsut ja väiga oodõtas kõiki kooli lõpõtaiji üle Eestimaa.

Küläpitast sai’ kokkok´aumisõ’

Tsopatalo Helju sõnnu perrä k´au Petsere Seto Seltsi seto pühhil kuuh 10-12 inõmist. Tä ütles, õt rajoonh om umbõs 300 setot, kiä’ päämitsõlt eläse’ küllih, a mõnõ’ Petsereh liinainõmisõ moodu perrä. Helju arvatõh  Petsere rajooni kaiõh om Podles´a küläh kõgõ rohkõba setokõisi –  küläh om 160 inõmist ja nuist 14 setot.

Viimäne küläpido tuuh nulgah oll Ungavitsa küläkokkotulõk ja inne tuud oll augustih Trubal – sinnä’ tulõva’ kõik nuu’, kiä’ ommõgi’ kontrolljoonõ takast peri, õga külä umaette kokkokorjumisõ jaos om liisnat veid´o rahvast. Ka’ Petserehe maar´apääväle tulõva’ inõmisõ’ üle rajooni, kõnõlõs Helju. „Viimätsil aastagil eiski’ Meremäelt ja Mikidämäelt. Innebält mi tundõ õnnõ uma külä inõmisi, a no’ tummõmi’ Mikidämäe ummi ka’,” ütles tä.

Vahtsit rahvarõivit olõ-õi’ Helju tiidmist perrä Petsere poolõ pääl ammu’ inäp ummõld. Laulunaisil kõigil omma’ uma imä vai vanaimä uma’. Mõnõ’ ütsigu’ vanõba’ naase’ omma’ uma’ rõiva’ ar’ andnu’, niisama taheta-ai’ kallist kraami kotoh hoita’.  „Ilda aigu umblimi’ kül’ Tsirgukõisilõ vahtsõ’ kitasniga’ oblasti administratsioonst ant raha iist, tuuperäst õt vana’ jäi’ jühkost,” ütel Helju.