Matsuri ümbruskonna vaikeluga on varsti lõpp ning mõne aasta pärast võib Koidula ja Võmmorski vaheline ala täituda laadungist pungil kaubarongide ning turistidega täidetud reisivagunitega. Viimastel aastatel metsavaikuses end hästi tundnud ümbruskonna elanikel tuleb hakata harjuma uue olukorraga, mille üheks tahuks on paranenud majanduskliima, aga teiseks senise vaikuse asendumine kaubajaamaga müraga.

Küsimus pole selles, kui tugevat heli täpne elektroonika kellegi koduõuel fikseerib, vaid mõningase ebamugavustundega kaasnevate hüvedega. Kui neid muidugi kaasneb.

Nii mäletavad ümbruskonna põlisasukad siiamaani heldimusega 1928. aasta Petseri-Tartu raudtee ehitust, mis võimaldas kõigil piirkonna naistel pridana-raha endale teenida. Erinevalt sõjaeelsest ehitusest pole tegu mitte ajutise, vaid alalise investeeringuga – pärast ehitust jääb ju jaam tööle koos enam kui 100 töökohaga. Kui paljud neist kohaliku rahvaga täituvad, selles on küsimus.

Ka praegu on Koidulas olemas piiri- ja tollipunkt, kuid seal töötavad enamasti inimesed ümberkaudsetest linnadest ning isegi Valgamaalt. Kohapealt pole kvalifitseeritud tööjõudu võtta. Tööjõud on rännanud töökohtade puuduse pärast välja. Surnud ring.

Hiiglasliku raudteejaama ehitusega Koidulasse läheb veel aega ning küllap jõuab selle ajaga nii mõnigi noor inimene Värska vallas või lähikonnas oma tulevikuperspektiivide peale mõelda. Miks mitte minna näiteks piirivalvuriks või tollitöötajaks, kellele piirkonnas leidub nii tööd kui karjäärivõimalust?

Siin on mõtlemise koht nii kohalike omavalitsuste kui hariduselu korraldajatele – kuidas teha nii, et rohkem noori inimesi seda valikuvõimalust endale teadvustaks, piirkonna majandusarengust osa saaks ning seeläbi linna lahkumise asemel kohaliku elu edendamiseks paigale jääks.

Nii nagu omal ajal paljud kolhooside uusasukad, ei saavutaks ka nüüd lahkujate asemele uusasumitesse sissetoodud võõrtööjõud Setomaaga emotsionaalset sidet. Tulemusena jätkaksid olemasolevad külad tühjenemist ning tühjad talud lagunemist. Kergem on hoida praegu olemasolevat, kui hiljem hakata ehitama uut.