Poliitik ja aoluulanõ NUTI MART tulõtas miilde, kuis õgasagamatsõ’ piiriületüskõrra’ Eesti ja Vinnemaa vaihõl omma’ sündünü’ ja mäntsist ummist huvõst nä omma’ tekkünü’.

Probleemi’ piiriületüsega Kagu_Eesti piiri pääl omma’ olnu’ üleväl 1992. aastagast, ku Eesti ja Vinnemaa vaihõlinõ piir vahtsõst tüüle nakas. Muidogi om kõigilõ selge, õt ku Setomaal olõs taastõt piir Tarto rahu perrä, sis säntsit probleeme olõsisi-i’ tekkünü’. A nii tuu lää-äs.

Miildetulõtamisõs olukõrrast 90-dõ aastagidõ keskpaigast: Eesti oll huvitõt lihtsustama piirist ülek´aumist kõgõ inäbä Kagu-Eesti piiri pääl ja tuuperäst, õt kontrolljuun jagi poolõst setokõisi ku aoluulisõl sääl elänü’ rahva elämiskotusõ, a mitte tegemä tuud Narva piiri pääl. Vinne poolõ huvi oll valu tõisildõ – Narvah piir suutumast häötä’, setokõisilõ tetä’ õgasagamatsi takistuisi.

Aastakki ollegi Vinne poolõlõ meeleperrä kõrd, mia’ Eesti julgõolõkut ohust, a setokõisi kuigi muudu avida-as. Aastagidõ peräst jouti pikäaolitsi viisadõni, mia’ probleemi terävigu lajastõ kaiõh maaha võtt. A täämbätses pääväs olõ mi jal’ sääl samah koh 15 aastakka tagasi ja tuuperäst, õt EL määrüse tulõkiga kehtiv piiriületüskõrd lõppi.

Tahasi-i’ kõrrada varahappa välläültüt õga kuluta’ leheruumi õgasagamatsi võimaluisi sügäväbähe tutvustamisõlõ. Annasi lühkolt ülevaatõ tõisist võimaluisist, minõst om kas piiriületüskõrd vastavalt EL määrüseöe, mia’ võimaldasi’ lupõga koni 50 km raadiusõh piiri ületä’ vai viisarežiim.

Ja siih saava’ kokko kats võtmõküüsümüst: tuu kõrd piat võimaldamma setokõisil sobiva liikumisvõimalusõ ja säälsamah tohi-i’ kahjusta’ Eesti julgõolõkit. Tõõmõli kaiõh olõ-õi siih midägi keerulist, ku Eesti ja Vinne puul löüdva’ ütidse meele. A ummõhtõ olõ-õi tuu nii lihtsa ja ütlemi ausalt vällä – Vinne puul olõ-õi huvitõt setokõisi vabast liikumisõst, a ommõ huvitõt, õt piir olõs mulkliganõ. Madalalt kaiõh om säänest ambitsiooni rassõ mõista’, a suurriikliguh hegemooniatuhinah om tuu tegelikkus.

Ma isiklikult lövvä, õt parep olõs no’ läbi saanu’ pikki tasuta viisadõ süsteemi jätkuminõ. Ma saa arvu, õt Eesti poolõ pääl olõ-õi toolõ vastuväitit, a vinne poolõl om külh. Tuu nõvvasi’ vahtsõt riikevaihõlist kokkolepeht, minkõga Vinne puul taha-ai nõuh olla’. Tuust huulmalda’ pias Eesti edesi ajama diplomaatilist tegevust just sääntse lahendusõ saavutamisõ jaos. Mõlõbal poolõl om suveräänne õigus otsusta’ viisa vällä andmisõ tingimuisi üle, minkõ jaost  vaia olõ-õi rohkõbat ku hüvvä tahtmist. A nii ku innegi ült, tuud viimäst jääs veit´ost.

Lihtsustõt piiriületüse kohta piirilupõ alusõl om siseministri rõhutanu’, õt tuuh omma’ julgõolõkiriski’. Tuu saa-ai välistä’, arvõstõh õt inemisi arv, kiä’ Vinnemaal võisik taotlõda’, olõs koni’ 140 000-ni (vai 10% Eesti rahvastigust) ja Petseremaa eestläse’ moodustasi’ nuidõst väiga väiko osa.

Kõgõ suurõbast riskifaktoris olõ-õi Kagu-Eesti piir, a Narva, mia’ olõsi’ ka’ hõlmat lihtsustõt kõrra läbi. Tegeligult olõki-i’ probleem niivõrd Vinnemaal elävidõ inemisi ülek´aumisõga, tuuperäst õt Eesti või ka ütepoolsõlt sissesõitu mäntselegi inemisi rühmilõ lihtsusta’. Probleem om ka siih Vinnemaa. Ku jäiä’ luutma, õt lihtsustõt piiriületüse kõrra tingimuisih Vinnemaa lihtsalt täüdäsi’ lepingut ja lupasi setokõisi vabalt üle piiri liiku’, sis ma’ tuuh nii kindla olõsi-i’.

Vinne bürokraatia om innegi ilmutanu’ leidlikkust, kuismuudu lepingu kiustõ inemisi kiusada’. Aigaolt tuvvas näütit, nii ku olõs Läti ja Leedu lihtsustõt kõrra pääle Vinnemaaga üle lännü’. A tuu olõ-õi nii. Läti om kõrra kehtestämisõ määrämatus aos edesi touganu’. Põhjusõs olõ-õi mitte õnnõ julgõolõkiriski’, a ka vahtsõ kõrra juurutamisõ maksumus. Näütüses Eesti puhul prognoositassõ tuu maksumusõs a 60 miljonit kruuni, mia’ parhillatsõ majanduskriisi tingimuisih k´ausi’ üle jovvu. Lätil olõsi-i’ tuu väikop.

Ka Leedu ja Vinnemaa vaihõl olõ-õi lihtsustõt piiriületüskõrd joustunu’, ummõhtõ kokkolepeh om alla kirotõt. A Leedu puhul tulõ arvõsta’, õt tuul riigil olõ-õi Vinnemaaga ütist idapiiri ja nuu’ riigi’ putusõ’ kokko õnnõ Kaliningradi enklaavi piiril.

Soomõ ja Norra – EL riigi’, kinkõ om ka’ ütine piir Vinnemaaga, olõ-õi suuvnugi’ lihtsustõt piiriületämiskõrralõ minnä’. Kindlahe tulõsi’ analüüsi’, mille. A kõgõ halvõp om siih odava toetusõ püüdminõ populistlikõ algatuisi ja lubahamisiga, mia’ tegeligult niikunii saa-ai’ teostõt.

Kõgõ tavalitsõp viisarežiim vai ülek´auminõ ütekõrralitsi ja raha iist viisasidõga setokõisi rahulda-ai’, tuu om päivselge. Ku olõs lihtsit ja tüütävvi lahenduisi, sis Eesti puul näid kindlahe ka rakõndasi’. Vaivalt, õt kinkõlgi mi võimukoridorõh olõs vastamiilt setokõisi vaba piiriületüs. A kaiõh lihtsa’ lahendusõ’ olõ-õi eloh inäp lihtsa’, a tuuperäst näide ümbre saa külh vattu üles lüvvä’, a kassu olõ-õi unistamisõst kinkõlgi. Tuuperäst, Petseremaa inemisi aktiivnõ uma õiguisi nõudminõ om väiga tukõv ja teretulnu’ survõabinõu, õt valtsusõ’ katõl puul kontrolljuunt lahenduisi otsisi’.