Seto Turismitalo perenaine Laivi Mesikäpp postitas paari nädala eest internetti vihase kirja. Põhjus oli selles, et Meremäe kooli direktor Igmar Matto olla üritanud moosida tema juures töötavat kokka: koolis olla palk sama, aga lisaks võimalus sööklas haltuurat teha lisa teenida. Seepeale otsustas Mesikäpp, et tema kannatuste karikas on täis.
„Olen piisavalt kaua kannatanud ja seda kõrvalt vaadanud, kuidas kohalikke ettevõtjaid ebaausa konkurentsiga nöögitakse, aga nüüd on mindud selgelt üle piiri,“ prahvatab ta.
Asi on selles, et vallakeskuses asuva Meremäe kooli sööklast on lisaks koolilõunatele olnud võimalik tellida ka peo-ja peielaua teenust ning seda turuhinnast oluliselt odavamalt. Söökla halduskulud ning koka palk kaetakse ju vallaeelarvest, riik katab ka õpilaste toidukulud. Nii võimaldavad maksumaksja rahaga üleval peetud ruumid, köögi sisutus ja inventar pakkuda tõepoolest omal käel tegutsevast eraettevõtjast odavamat teenust. Kuna selle hinna sisse pole tarvis arvestada paljusid neid asju, mida eraettevõtjal tuleb paratamatult teha – alustades nõudepesuvahendist ning lõpetades ruumide kütmisega aasta ringi, ka pottide-pannide ostuks ei saa toitlustusäri vallalt toetust. Maksud tuleb samas maksta.
„Elagu ENSV! Haltuurat tehakse ju kõigi maksude arvelt, mille halturštšikud oma taskusse pistavad,“ laob Laivi Mesikäpp karme sõnu.
Kuna eelmine koolikokk lahkus ning järgmist on olnud raske leida, polnud Meremäe koolil pikemat aega kokka. Võibolla just see sundiski koolidirektorit meeleheitliku sammu astuma ning paari kilomeetri kaugusel asuva äriettevõtte töötajale magusat pakkumist tegema.
"Mida mina seal kommenteerin," vastab Meremäe kooli direktor Igmar Matto arupärimisele olukorra kohta. "Ma lihtsalt küsisin nõu äkki," jätkab ta peale väikest kogumist. "See on selline mitme otsaga küsimus. Me elame vabas riigis, vabal maal ja kõigil on võrdsed variandid."
Matto ei eitagi, et Meremäe koolis tõepoolest saab tellida peo-ja peielaudasid. Samuti käivad koolis söömas ka vallaametnikud ning dolokivi karjääri töötajad. "Ettevõtja arvab, et mina teen liiga, aga minu eelarvesse on ka kirjutatud omatulu ja kui ma seda ei täida, siis ma pole täitnud kooli eelarvet," ütleb Matto.
Tema sõnul käib peo-ja peielaudade tellimine lihtsalt - kliendil tuleb maksta ruumirent, mis Matto sõnul oli ligikaudu 20 eurot/tund ning ülejäänu toimub juba kooli kokaga kokkuleppel. "Toiduained võib ise tuua või otsib kokk ja seal on juba siis tööraha ka sees," räägib Matto. Tema jaoks on see normaalne, et koolisööklas ongi laudade tegemine odavam. "See on igal pool niimodi," ütleb ta. "Ruum on ju nagunii köetud, pliit on nagunii soe ja ventilatsioon nagunii töötab."
"Kui ma kunagi selle teema mõned aastad tagasi üles tõstatasin, siis hakati küsima saali kasutamise renti, aga see on nii naeruväärne summa, et see ei kata iial ära tegelikke kulusid," on Mesikäpp veendunud. Ta on valla allasutuse tegevuse üle tõsiselt nördinud. Tema sõnavõtt on pikk ja emotsionaalne. "Kas valla eesmärk ei peaks mitte olema ettevõtjate heaolu ja huvi vallas tegutseda?" küsib ta.
Meremäe vallavanem Rein Järvelill leiab, et põhimõtteliselt pole koolisööklas teenuse osutamises midagi halba. "Kõik valla allasutused peaksid tegelema omatulu teenimisega, aga seda turutingimustes," ütleb ta. "Tõsi, tänasel hetkel on veel kinnitamata igasugused hinnakirjad, et milliste hindadega seda teha," möönab Järvelill. Samuti on ta seisukohal, et kindlasti peaks toidlustamisteenust pakkuma kool, aga mitte kokad koolisöökla baasil.
Ka Mesikäpp tõdeb, et tegelikkuses polekski tal midagi selle vastu, kui koolisööklas pakutakse toidlustamiseenust "Seda juhul, kui seda tehakse ametlikult ja kui vald rakendab koolisööklat samadel alustel nagu teeb seda eraettvõtlus," räägib ta. Praegu see tema sõnul nii pole.
Mesikäpaga samal seisukohal on ka Obinitsas tegutseva Taarka Tarõ OÜ perenaine Rieka Hõrn. "Mind ei häiri see, et minnakse koolisööklasse, aga sel juhul peaks see toimuma võrdsetel alustel eraettevõtjatega," ütleb Hõrn.
Piirkonnas tegutsev kolmas toidlustamisteenust pakkuv ettevõte, Piusa Ürgoru Puhkekompleksi perenaine Ülle Ploom ütleb, et tema pole sellele teemale varem mõelnudki. "See on ju inimese vaba valik - kui talle meeldib kõle koolimaja ja odavam hind, mis siis ikka - inimene otsib ikka, kus saab odavamalt raskel ajal," räägib Ploom.
Kusjuures, koolil eraldi tunnustamist peo- ja peielaua teenuse pakkumiseks vaja pole. Veterinaar- ja toiduameti jaekaubanduse büroo peaspetsialist Eve Kukk selgitab, et kui kooli söökla on tunnustatud toitlustamise valdkonnas, mida ka kõik koolilõunat pakkuvat koolid on, siis sellest piisab.
Meremäe kool pole selles suhtes mingi erand. Mikitamäe koolist on olnud samuti võimalik toitlustust tellida, kuigi otsest konkurentsi söökla oma vallas kellelegi ei paku – omavalitsuses polegi rohkem toitlustusettevõtteid. Nii pole Mikitamäe inimesel ka erilist valikut ning kooli koka valmistatud toitudega ollakse väga rahul.
Mikitamäe kooli direktori Anna Stepanenkova sõnul annab kooli vajadusel ruumi rendile ning kokk on FIE." Kool saab omakulud, elekter ja vesi tasa, ning natuke ka kasumit," jätkab ta. Mikitamäe vallavalitsuse töötajad käivad lõunamatas paarisaja meetri kaugusel asuvas hooldekodus, see on kontorile lähemal ning teisi toitlustusasutusi vallas pole. Allasutuse lõulna maksab 1,28 eurot. Meremäe koolis on see vastavalt 1,34 eurot, Värska gümnaasiumi sööklas kõigest 1 euro.
Värska koolisööklas 23 aastat töötanud Sirje Kruusamäe sõnul tekitas vallavalitsuse töötajate kooli sööma tulek ühel hetkel koguni paksu verd mitte niivõrd teiste ettevõtjate, kuivõrd teiste süüatahtjate poolt. „Mingil hetkel hakkas see asi pihta - nad käisid vaatamas, et siin on hea ja et miks nad ei võiks siin söömas käia. Muidugi tõstsid siis apteegi ja ambulantsi töötajad hädakisa, et miks nemad ei või söömas käia. Probleem on ju selles, et kui vallaametnike palgad on ühed kõrgemad üldse omavalitsuses ja kui nemad saavad süüa sellist korraliku toitu hea hinna eest, siis muidugi tekitab see teistele okka südamesse, et miks nemad ei saa."
Samas, kui vallakeskuse töötajad käivad koolis odavat lõunat saamas, jätab see sissetulekust ilma kohaliku kohviku. Endine Hirvemäe kohviku pidaja Margus Kapten tunnistab, et kooli ajal tema kohvikus vallainimesi söömas ei käinud. "Kui tuldi, siis vaid koolivaheaegadel ja siis ka neli-viist inimest. Kuigi need neli-viis inimest suurt käivat ei tee, siis põhimõtteliselt ei anna selline olukord kohalikule toitlustusettevõttele mingeid ellujäämisvõimalusi.“ Ettevõtja on päevasest klientuurist ilma ning valitud seltskonna odavate lõunate kulud maksavad osalised kõik vallaelanikud.
„Päris avaliku söökla teenust meil ju ikkagi ei pakuta,“ väidab Värska Gümnaasiumi direktor Rein Zaitsev. Samas selgub, et ka gümnaasiumi söökla on siiski eraettevõtja mängumaale nii mõnigi kord tulnud. Kui vallavalitsusel on olnud tarvis toitlustada mõnda suurt seminari või konverentsi. Arusaadavalt on ka see raha kohalikust ettevõtjast, kes peab ellujäämise nimel tõsiselt vaeva nägema, taaskord mööda läinud.
Endine Värska kooli kokk Kruusamäe meenutab, et tema töötamise ajal ei maksnud seminari lõuna inimese kohta enam kui 25-30 krooni. "Meil ei lisandunud ju söögi tegemisele ei elektri, vee ega muid kulusid," nendib Kruusamäe
Just äsja taas uksed avanud Hirvemäe Puhkeskuse uus perenaine Hilja Alamäe ütleb aga, et kui täna temalt tellida konverentsi lõuna, siis selle hind jääks viie poole kuni kuue poole euro vahele. Ehk siis – turuhinna ja vallaeelarvest doteeritud lõuna hinna vahe võib olla suisa kolmekordne.
Koolisöökla konkurentsieelisest on teadlik ka Konkurentsiamet. "Koolisööklatel on tulenevalt maksumaksja toest lihtsalt kulud madalamad," nendib ameti välis-ja avalikesuhete osakonna juhataja Maarja Uulits. "Üldpõhimõttena me leiame, et avalik sektor peaks oma tegevusega jälgima, et konkurentsi ei kahjustataks."
Ja just sellega pole kohalikud ettevõtjad rahul – maksuraha toel vohava ebaausa konkurentsiga, mis summutab eos ettevõtlike inimeste katsed kohapealset majandust edendada ning töökohti luua. Nii tasub kohalike omavalitsuste ametnikel järele mõelda, kuivõrd on tuleviku suhtes otstarbekas kohaliku kohviku kõrval eelisseisundis oleva odava koolilõuna pruukimine ning millisel määral arendab valla majandust eraettevõtluse kõrval odavama, maksumaksjate toega teenuse eelistamine.24.04.2012 15:00:41 |
Vahtsõt
