Uma elo mõtse veereh järve kaldõ pääl elänü’ Hundi Paul opp edimäist aastakka Tarto ülikoolih ökoloogia ja elostiku kaitsõt. Mõnõ ao iist sai timäst Tarto Üliopilaisi Luudushoitmisõ tsõõri (Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi) president.
„Mul oll väiga hüä miil ja ma sai arvu, õt mul omma’ suurõ’ võimalusõ’,“ kõnõlõs Hunt presidendivalimisist. „Ma väiga taha s´ood tetä’ ja mõttit om pall´o. Luudushoitmisõ tsõõri tähtsäbä’ tsihi’ omma üliopilaisilõ laebalt näüdä’, seletä’, luudusharidust anda’ ja inäbä ütehkuuh tetä’ ja olla’.“
Luudushoitmisõ tsõõr asut 1958. aastagal luudushoitja Eilarti Jaan üteh mitmõ tõõsõ professori ja üliopilasõga’. Luudushoitmisõ tsõõr kogo kokko satu Tarto luudushoitmisõst huvtõt tudengit. Tartlaisi tsõõr om edimäne üliopilaisi luudushoitmisühendüs maailmah. „Tsõõri juhatus ja presidendi’ omma’ kõõ olnu’ üliopilasõ’, kõik sais tetä’ tahtvil üliopilaisi pääl,“ ütel Hunt.
Luudushoitmisõ tsõõril om pall´o traditsioonilisi ja vahtsit tegemisi. „Nuidõ tegemisiga mindäs üteh. Näütüses sügüse kõrraldõt traditsioonilisõlõ matkalõ Taevaskotta lätt õga kõrd inäbä ku 100 inemist,“ kõnõl Hunt. Luudushoitmisõst huvtõt tudengi’ käävä’ ütehkuuh matkamah, kõrraldasõ’ bussireise müüdä Eestimaad, seminarõ ja ettekandidõ õdakit, talossit, tsirgulauluhummokit ja tegevä’ kuuhtüüd ka’ samasäntsidõ vällämaa organisatsioonõga’.
„Luudushoitmisõ tsõõril om kõik aig olnu’ tähtsä kotus, väiga avvulinõ tsõõr om,“ kõnõl Hunt. Üliopilaisi tsõõr om üts Eesti Keskkonnaühendüisi Kua luujaliigõh, läbi minkõ saava’ mitmõ’ ühendüse’ üteh kõnõlda’ keskkonnateemalisi säädüseelnõudõ kokkosäädmisõ man Riigikogoh. „Tsõõri avvustõdas, mi sõnna arvõstõdas ja kullõldas.“
A ka’ Verskah taht Hunt keskkonnamõtlõmist nõsta’, registriirmisõl om MTÜ Kuule & Näe, läbi minkõ tahetas naada’ asju ajama ja tegemisi kõrraldamma. Hunti huvtasõ’ parhilla’ rüüvtsirgu’ ja nuurmiis om riikliguh rüüvtsirguseire kruudi programmih, koh Verska vallah 100 kruutkilomeetritsõ platsi pääl uuritas ütidselt rüüvtsirka. Eestimaad piteh om säntsit kruutõ 13 ja kokko kor´at tiidmisi arvõstõdas üle-eestilitsõ keskkonnasaisu hindamisõ man.
Suurõ luudusõhuvilisõna tiid nuurmiis kindlahe, õt timä tulõvik om kokko köüdet Setomaaga. „Liinamiis ma olõ-õi kunagi olnu’. Riidetsel pääväl kõõ ooda, õt kunas jovvasi’ jo Verskahe.“ Luudusõ vasta kasvi huvi läbi pildstämisõ, ku peräst tsirka pildstämist tull Hundil suur huvi nuidõ pilditsirka vasta. „Ku ma nuur olli, sis käve esä ja velega jahi pääl, ma’ uma videokaameraga olli ainumas, kiä sai põdra kätte,“ tulõt Hunt miilde. „Läbi pildstämisõ joudsõ tsirka mano ja säält edesi tull luudusõ hoitmisõ mõttõ’. Ma proomi ellä’ nii pall´o ku saa ja mõista jätkusuutligult ja jätkussutligu arengu mõtõh võisi’ õgalütel olla’ uma elo tsihis.“ Hunt pidä väiga tähtsäs, õt ka’ Setomaal pääle kultuuri hoitmisõ hoiõtasi’ ka’ luudust. „Mi perändä, anna ummilõ latsilõ pääle kultuuri ka’ luudusõ. Ma pia väiga tähtsäs, õt inemisõ’ mõtlõsi’ inäbä tuu pääle, õt näide latsõ’ saasi’ kunagi Setomaa mõtsuh sama pall´o mustkit ja siini kor´ada’.“
Inne luudushoitmisõ mano joudmist oppõ Hunt pääle Verska põhikooli lõpõtamist Tarto kutsõhariduskeskusõh arvudieriala pääl, a tä sai õigõ ruttu arvu, õt tuu timmä huvta-ai. Edesi läts tä opma Tarto täüskasunuisi gümnaasiumi, minkõ kõrvalt jäi aigu ka’ luudusõ pääle. „Ma naksi ornitoloogiaühingu tegemisih inäbä üteh lüüma ja sai pall´o luudushuvilitsi sõpru. Mul om olnu’ mitmit hobisit, a kindlahe taha terve uma elo pühendä’ luudusõlõ.“ Suvõl tüütäs Hunt kodo man luudusõ tutvustajana, õt näüdädä puhkajilõ Setomaa luudust ja kultuuri.
Inne ülikuuli kandidiirmist käve Hunt puul aastakka Austraaliah tüül ja tuu umanäolitsõ maa luudust kaemah. „Sis ku ma Eestihe tagasi tulli, oll mul tävveste selge, õt no’ ma pia nakama midägi suurõ huuga tegemä. Mul olli’ silmä’ inäbä vallalõ lännü’ ja naksi viil inäbä arvu saama, õt ku hinnalinõ om Verska ja näi vannu ratu pääl hoobis vahtsit asju.“
„Ma olõ nii ku ütsik hunt, ma tiiä-äi pall´o inemisi Verskah, kiä panõsi’ luudusprobleeme tähele. A probleeme om mitmit. Näütüses om mul plaanih tetä’ Piiriuja suu vahtsõnõ kaitsõala, määne om Verska valla kõgõ umanäolitsõp ja huvtava luudusõga väigokõnõ ala. Tõõnõ probleem om näütüses Podmotsa, koh vannu niita pääl om aoluulitsõlt elänü’ Euruupa ohustõt rohunepi’. A võssa kasumisõ peräst nuu’ tsirgu’ sääl inäp elä-äi. Kõrrah peet ja niidet põlda pääl om väiga suur elorikkus. Viil üts probleem om Õrsava järve kinnikasuminõ.“
Suurõp ja laep probleem om ka’ mõtsu kaominõ. „Ku mõts võõdas maaha, häös mustkas, pääle tuud häös metsis, sis kanakull. Kõik omma’ umavaihhõl tõõnõtõõsõga kokko köüdet. Mi elo sõltus miljonidõst tõisist organismest. Mi või üldä’, õt inimkonna tulõvik om mehiläisi käeh - nii kavva kooni’ nimä’ eläse’, nii kavva elämi ka’ mii’,“ seletäs Hunt.
Hundi sõnum om lihtsa: mi tulõvidõ põlvi elokvaliteet sõltus tuust, õt kuis muudu mi luudust parhilla’ hoia.
Kindlahe om Setomaal väiga mitmõsagamanõ luudus ja Hunt hõikas kõiki luudust kaema ja avastamma. „Piusa ja Võhandu jõgi ilostasõ’ mi luudust, pääle tuud om Meremäe nuka maapind pall´o tõistsagamanõ ku Verskah. Mustuja maastikukaitsõala om Põlva maakunna pindalalt kõgõ suurõo kaitsõala. Sääl kasus pall´o orhideesit, käpälisi ja mitmit steitaimi. Meil Setomaal om mitmit taimõliike, midä muial Eestih olõ-õi. Nuu’ omma’ joudnu’ siiä’ müüdä raudtiid Vinnemaalt.“
24.04.2012 15:04:58 |
Vahtsõt
