 Arhiiv |
|
|
|
|
| ANALÜÜS: Kuhu kulub ära Setomaa arenguprogrammi 309641 eurot |
|
|
|
 |
|
| Autor: Mirjam Nutov |
|
|
Tänavu sai Setomaa arenguprogrammist rahastust 29 projekti. Kokku esitati neid 39, summas 618 363 eurot. Siseministeeriumi regionaalpoliitika büroo nõuniku Anne Lindma sõnul on huvi arenguprogrammi vastu ühe tõusnud ning seetõttu jäi tänavu ka 10 projekti tegevuskavast välja ning paljudele tehti ettepanek toetada neid vähendatud mahus.
Luhamaa külaseltsi juhatuse liige Aarne Leima ütleski, et raha said nad vähem kui lootsid. Kokku küsis külaselts arenguprogrammist Luhamaa külaplatsi ehituse esimeseks etapiks 32 000 eurot, toetust said aga 20 000 eurot.
"Luhamaa tuleviku seisukohalt on oma külaplats väga oluline, sest hetkel meil ürituste tegemiseks oma platsi polegi," ütleb Leima. Küll saab külaselts kasutada kirmaste ja kuningriigi päevade läbiviimiseks võõrast maad, aga sellega kaasneb alati rida kohustusi. Niisiis unistabki Leima, et saab juba järgmisel aastal Seto Kuningriigipäeva, mis toimub Luhamaal, korraldada uuel külaplatsil.
Tema sõnul on valla poolt külaplatsiks eraldatud maatüki näol tegemist madala, künkliku ja soise alaga. "Esmalt me kaevamegi platsile tiigi, et maa ära kuivendada ning saadud mullaga planeerime ülejäänud platsi ära ja külavame muru," andis Leima ülevaate.
Seto Ateljee-Galerii MTÜ eestvedaja Evar Riitsaar küsis programmist raha ehtevalukoja loomiseks. Teadupäralt on just Riitsaar see, kelle käe all valmib suur osa tänapäevaseid seto kuhiksõlgi ja teisi hõbeehteid. Nüüd plaanibki Riitsaar saadud 7 443 euro eest soetada korralikud valukoja seadmed.
Iseendast mõista suundub nende projektide raha tegelikult Setomaalt välja, sest Setomaal ei pruugi täna olla saadaval kopateenuse pakkujaid. Ja valukoja seadmeid pole Eestistki üldse saada.
Misso vallavanem Urmas Peegel ütleb, et raha läheb küll Setomaalt välja, kuid selleset saadav kasu jääb piirkonda. Misso vallavalitsus sai programmist 30 000 eurot, mis lähtuvalt tegevuse iseloomust läheb täies mahus ühele projekteerimisfirmale.
Misso vallavalitsuse idee on koondada kõik valla allasutused ühe katuse alla ehk praegusesse valla- ja kultuurimajja. Ruumi on seal vallavanema Urmas Peegli sõnul üle 2000 ruutmeetri ning kuna tegemist on suure hoonega, on ka projekteerimisele kuluv summa suur. Vallavanem tõdeb, et täna projekteerimis teenust kohapealt tellida ei saa ja nii tulebki teenus väljaspoolt sisse osta.
Ent Misso vald pole ainuke. Arenguprogrammi lähemalt uurides tundub, et projekteerimine on muutumas sama populaarseks, kui mõne aasta eest oli erinevate uuringute tegemine.
Näiteks on teiste hulgas projekteerimisplaanid ka MTÜ Setomaa Rahvahariduse Seltsi eestvedajal Vello Jüriööl. "Me tahame saadud raha eest projekteerida Setomaa koolitarõ, sellise nagu need Setomaal kunagi olid," tutvustas Jüriöö 2 975 euro paigutamist. Projekteerimisfirma saab sedapuhku olema Räpinast.
Ka Värska vald sai nii muusikakooli renoveerimisprojekti kui ka gümnaasiumi majandus- ja ettevõtlusklassi õppe läbiviimise ruumide renoveerimisprojekti koostamiseks ja vahendite hankimiseks kokku 9845 eurot.
3000 eurot sellest rahast läheb Värska vallavanema Rauld Kudre sõnul Võru firmale AS Kurmiko, kellelt tellitakse vastavad projektid. Ülejäänud raha eest soetab vald vajalikke vahendeid. "Näiteks on muusikakoolile vaja muusikatöötlemiseks arvutit ühes programmiga," möönis Kudre.
Siit kujuneb välja ka muster, kuidas omavalitsused on hakanud arenguprogrammi kasutama selleks, et siluda auke, mis kitsa eelarve tingimustes muidu täitmata jääks. Kool on omavalitsuse pidada ning sisustada, kuid Värska vald pole ainuke, kes selleks otstarbeks arenguprogrammist raha on saanud.
Näiteks plaanib Meremäe Ettevõtjate Klubi programmist saadud 5000 euro eest osta elektrilisi käsitööriistasid ja muid puidutöömasinad Meremäe koolile. Klubi liikme Mainer Järvelille sõnul on tegemist killukesega suurest ideest. "Meie sooviks on luua Setomaale kaasaegne tehnoloogiahariduse keskus," ütles ta.
Mees tõdes, et projekt hõlmab kahe kooli - Meremäe ja Vastseliina gümnaasiumi - majandusõpet. Soetatav inventar jääb kooli valdusesse ning seda, kes seda kasutada saavad, otsustab edaspidi Järvelille sõnul kool.
Sarnase algatusega on tulnud välja ka Mikitamäe vald. Vallavanem Aare Poolak loodab arenguprogrammist saadud rahadega sisustada vallamaja saali. "Praegused toolid ja lauad on juba nii vanad, et need krigisevad ja kolisevad ning inimesed lõhuvad oma riideid nende otsas ära," möönis Poolak.
Valla arendusnõuniku Maivi Laari sõnul on pakkumised saali sisustamiseks võetud büroomööblit tegevate ettevõtete käest. Setomaal sellist mööblit tegevaid ettevõtteid paraku pole ja nii rändab seegikord 2 885 eurot Setomaalt välja.
Teine lugu on Mikitamäel toimuva Sibula-ja kalalaada korraldamisega, mille tarbeks sai vald programmist 8 657 eurot. Laari sõnul on neil lisaks parkimise korraldamisele plaan soetada tänavu ka telke ning pinke ühes laudadega. "Pinkide ja laudade pakkumised on meil küll Setomaa ettevõtjate käest võetud," ütles Laar.
9 367 eurot kulub Seto Tsäimajale väliterassi ehitamiseks ja sisustamiseks. "Suvel on seal suured järjekorrad ja tahaksime suvehooajaks viia sisse lauast teeninduse," tutvustas Raul Kurde projekti eesmärki.
Üks võimalik ehitustööde teostaja on OÜ Saulermaniga - Räpinas asuv ettevõte, kes ennegi Seto Talomuuseumis ehitanud. Mis puudutab terassi sisustamist, siis see kraam pidavat Kudre sõnul olema nii öelda kaupluse värk, mitte Setomaa kohalike puutöömeistrite kätetöö.
Kokku on Värska vallale progammist eraldatud 25 751 eurot viie projekti peale. Küsimusele kas kõnealusest summast reaalsest raha ka Setomaale jääb, kõlas Värska vallavanema Raul Kurde suust järgnev selgitus: "Asjad, mida saab võtta kohapealt, on võetud kohapealt, aga need võimalused on piiratud ja tahes-tahtmata tuleb võtta pakkumised mujalt."
Samas võib mõnelgi juhul pidada mujalt teenuse sisseostmist valikute küsimuseks. Nii nagu eelmiselgi aastal, toetas arenguprogramm festivali korraldamist Ostrova külas. Tänavu said festivali korraldajad programmist 2500 eurot. Festivali perenaine Aime Tulp ütleb otse, et raha kulub lava rendiks. "Meil on tulemas suured ansamblid, kel on suured nõudmised lavale," rääkis Tulp.
Kahepäeva festivali jooksul võib tõesti teiste seas esinemas näha nii Smilersit kui ka Pantokraatorit. Oma koht on programmis ka seto kultuuriruumi truppidel, ent festivali kavas on neil teisejärguline roll ning peamine raha kulub väljastpoolt tulevate pop-muusikute heaks.
Selle aasta tegevuskavas on ka püsiprojektide toetamist. Näiteks sai MTÜ Setomaa Turism programmist 48 532 eurot nii mainekujunduseks külastajate seas aastaks 2012 kui ka tegevusteotuseks.
Lõviosa sellest rahast ehk 21 000 eurot kulub Seto Külavüü marsuudi viidastamisele. MTÜ Setomaa Turismi eestvedaja Ülle Pärnoja sõnul on neil plaanis kasutada nii maanteameti kui ka puidust viitasid. Kas viimased on võimalik tellida Setomaalt, sellele Pärnoja veel vastust ei osanud anda, sest võtta tuleb kolm pakkumist ja siis vastavalt riigihankeseadusele nende seast välja valida üks.
Omaette rubriik arnegurpogrammis ongi kõikvõimalikud tegevustoetused, mis sisuliselt jagunevad inimeste palkadeks ja organisatsiooni ülevalpidamiseks. Näiteks said tegevustoetust MTÜ Taarka Pärimusteater 5 694 eurot ja MTÜ Piiriäärne Energiaarendus 13 900 eurot.
Lisakas sellele sai Piiriäärne Energiaarendus veel 14 000 eurot Päikeseenergia näidislahenduse tegemiseks Setomaal. Viimse asja näol on Setomaa Valdade Liidu (SVL) eesimehe Margus Timmo sõnul tegemist esimese praktilise energeetilise lahendusega. "Me oleme siiani ainult rääkinud, uurinud ja teinud muid pehmeid asju," selgitas Timmo. "Nüüd me siis lõpuks jõuame ka millegi konkreetseni, et me tõesti saaks ka öelda, et me toodame seda energiat."
Tegevustoetus on 16 865 euro vääringus ettenähtud ka MTÜ Seto Käsitüü Kogo asjade toimetamiseks. Sellele lisandub veel 5 355 eurot laatadel käimiseks. Kogo eestvedaja Ingrit Kala selgitas, et peaasjalikult jääb kogu see raha siiski Setomaale, sest üks osa summast kulub büroo ülalpidamiseks ning samal ajal selle arendamiseks. Teine osa ühisturunduseks, mis lihtsalt öeldes tähendab ühistransporti ja kohamaksu näiteks Mardilaadale minemiseks ja seal olemiseks.
Omad tegemised on ka SA Seto Instituudil, mille eestvedaja Ahto Raudoja kinnitab, et tema ei plaani programmist saadud rahadest ühtegi senti Setomaalt välja anda. Instituudi tegevused jäävad sellesse kategooriasse, mis puudutab uuringuid.
Mäletavasti on möödunud aastal Setomaa arengurahade kulutamist kõikvõimalikele uuringutele kritiseerinud ka riigikogu Setomaa toetusrühma esimees Priit Sibul.
Sedapuhku ongi Instituudil Raudoja sõnul plaanis läbi viia uuring, mille käigus fikseeritakse ära kõik vanad tellise- ja lubjapõletamise kohad, savivõtu augud kui ka tõrvaahjud. "Taolise uuringu eesmärgiks on luua ettevõtlusbaasi toetav teadmiste pagas, kust inimesed saaksid väga lihtsa vaevaga kätte info, kuidas on ühte või teist asja tehtud ning milline on olnud tootlikus," selgitas Raudoja uuringu vajalikkust. Kokku läheb see uuring maksma 4 800 eurot.
Lisakas sellele on Instituudil plaanis ka üks 1800 eurone uuring, mille käigus peaks valmima legendide ja pärimuse interaktiivne kogum maastikul rändava turisti jaoks. Täpsemalt seisneb selle idee Raudoja sõnul selles, et pöörata inimeste tähelepanu looduses kohtadele, millel on varasemalt olnud oluline tähendus.
Lõviosa kogu arenguprogrammi rahadest ehk 68 175 eurot kulub Setomaa Valdade Liidu kaudu. Näiteks ainuüksi 30 000 eurot sellest summast majandusõpetuse ja õpilasfirmade tegevuse toetamiseks – siin võib näha taas võimalust täiendada puudust kannatavate koolide eelarveid, kuigi see raha kulub igal juhul oma kandi pedagoogide hüvanguks.
7 500 eurot läheb aga praktilisteks meistri-selli koolituseks Setomaal. Timmo sõnul on tegemist projekti Buy Local jätkuga, kus tahetakse teatud valdkondade spetsialistide abil puust ja punaseks selgeks teha, kuidas inimesed saavad erinevaid ressursse väärindada ning sellest tulu teenida.
10 000 eurot plaanib SVL investeerida ka Buy Locali käigus tekkinud veebilehe setoape.eu turundamisele. Lihtsalt öeldes tähendab see kodulehe reklaami.
8500 eurot kulutab SVL taastuvanalüüsi tegemiseks, et välja selgitada, kas Misso valda Luhamaale tasub luua tööstusparki, kus Vene, Läti või Eesti ettevõtjad saaksid midagi toota.
12 175 eurot paigutatab SVL aga Setomaa väiketootajate koostöö ja oskuste arendamise strateegiasse. "See on planeeringu visuaalne kujutamine, mida oleks inimestel lihtne lugeda," selgitas Timmo.
Seega saab Setomaa paberite järgi läbi arenguprogrammi küll suure hulga raha, ent samas rändab suur osa sellest kohe piirkonnast välja. Rahalise kasu saajateks on tihtipeale projekteerimisfirmad, mööbli-, masinate- ja infotehnoloogiliste lahenduste tootjad, aga ka kõikvõimalikud spetsialistid, eksperdid ja analüütikud või ühel juhul ka lava rentija. Enamjaolt liigub raha Setomaalt küll välja, kuid sellest tekkiv kasulik tulemus jääb kohapealsete inimeste hüvanguks. Nii ei maksa naabritel setode peale kadedalt vaadata, sest oma osa saavad läbi ettevõtluse elavdamise nemadki.
30.07.2012 23:36:57 |
|
|
|
|
 |
|
