Raamadu 11 artiklist võit pitä’ kõgõ mõolitsõbast kattõ monograafilist ülekaemist . Üts om Laanetu Nikolai kirotõt Verska lahe kallost ja kalapüüdmisõst viimädse poolõsaandi joosul ja tõõnõ om Nassari Elvi seletüisi, õt määne oll 1920.-1930. aastagil Petseremaal ehitüsmaterjalitüüstüs.

Laanetu Nikolai om Eesti üts tunnõt välizooloog, kiä s´ooh raamaduh pruumõ seletäh uma kodokotusõ loodusõ ja inemisi läbisaamist väiga täpselt ja tiidläse muudu, minkõst s´ooni aoni olõ-õi kohti kirotõt. Artiklihe om pant mitmit kaartõ ja tabõlit, koh om nätä’ kallo mar´alaskmisõ ja loomusõ kotusõ’ Verska laheh, a viil om lisas setokeelidse’ seletüse’ kalanimmist ja tegemisist.

Nassari Elvi om läbi tüütänü’ suurõ hulga materjali, näütüses tuuaolitsõ’ aadressiraamadu’ ja pandu’ tuust kokko huvtava ülekaemisõ üteh piltega Petsere maakunnah ehtüse jaost võõdõt maavaradõst ja kotussit koht näid om löüdä’.

Tävvelitsõ’ artikli’ olli’ ka’ Piho Mare Mõla kloostrist, Kiristaja Arvi ja Lillagu Anti Põh´a-Setomaa muinasaolitsõst asustusõ kujonõmisõst. Mõla om Petsere kõrval tõõnõ suur kristlik kotus, mia om setokõisi maiõ pääl ja minkõst tiidläse’ omma’ s´ooaoni veid´o kirotanu’. Ma looda, õt s´oo mitmõtaholinõ ja tugõva tundõga kirotõt artikli täüt tühä kotusõ ja pand Mõlla ku ütte tugõvat usulist kotust viil sügäväbält uurma.

Tõõsõ artikli omma’ kirotanu’ arheoloogi’. Kaemalda’ toolõ, õt nii innidse’ kogomigu välläandõ’ ku ka’ Setomaa kogoteos II (Vanem ajalugu) om näüdänü’ Setomaa hüvvä arheoloogilist uurimust, om ka’ s´ood vahtsõt uurmismaterjali asustusõ kujonõmisõst, arotamist ja analüüsi väiga huvtav lukõ’.

Raudoja Ahto artikli Setomaa ts´assonidõ ehtüsest om tähtsäs, valu kohustusligus tävvendüses vällä tulnu’ raamadulõ „Setomaa tsässonad“ (2011). S´oo aig om andu’ võimalusõ süstematisiiri’ 158 ts´assona ehtüsmaterjaalõ, ehtüstüüpe, mõõtmisi jm. põh´al ja löüdä’ säädüsperäsüsi nii laebalt geograafilitsõh ku ka’ lähebäh maastigulitsõh kontekstih, näütüses seosõh matusõaiduga’.

Sarvõ Õiõ ku üts traditsioonilisõ seto helühannaga kandlõ tegemisõ ja mängmisõ vahtsõst elloherätäjä kirotas, õt kuis tä joudsõ seto kandlõ mano, a tuu man tä meditiir praktilitsõ ja filosoofilitsõ moodul, midä võit tõlgõnda’ laebalt, omakultuuri hoitmisõst õga tegemisõ man.

Kol’ s´oo raamadu artiklit om kirotõt setoteemalisi väitekirju põh´al. Visseli Kadri kirotas sängünulgast, õt mäntse’ as´a olli’ sääl Meremäe vallah, täpsebält analüüs villatsit juunligatsit päävätekke. Nutovi Mirjam kirotas kindidõ tähendüsest ja uma’ tiidmisõ’ om tä saanu’ Obinitsa ja Verska inemisi käest. Korela Tea analüüs muuseumitüütäjät ja mia’ omma’ olnu’ mõotaja’ viimätsidõ aastakümnidõ joosul Saatse muuseumi näüte põh´al.

Ku inne üles loet artikli’ omma’ kirotõt nii kitsalõ ku ka’ laebalõ tsõõrilõ lugõmisõs, sis pääle nuidõ om paar artiklit väiga väikolõ as´a vasta sügävät huvvi tundvilõ inemisilõ. Üts om arheoloog Popovi Sergei kirotõt vinnekeeline artikli Peipsi idakaldõ pääl Storožinetski kääbäskalmidõ vanõba jao uurmisõl vällä tulnu’ materjalist. Tõõnõ artikli om Paltseri Üllä kirotõt ülekaehus 38 seto lavvakidõga koet vüüst ja üte õõnõsvüü kudamisõ võimaluisist.

Setomaa kogomigu hüä tiidüslik tasõ ja järest vahtsidõ teemadõvaldkondõ ja ka’ autoridõ mano tulõminõ and julgust arvada’, õt sääne raamatidõ joro om eishindäst jo ku kultuurinähtus ja õt õks edesi püsümä jääs.