Suvi om laatu, õgasagamatsi festevalõ, perride kokkosaamisõ, saaju pidämisõ aig ja viimätsel aol ka’ pillimängo oppamisõ ja kandlidõ tegemisõ aig. Väigokõisi kandlit opatas üle Eestimaa ja tuuperäst om näid ka’ pall´o vaia. Kõgõ lihtsap om mõnõ meistri käest osta’, a hoops tõõnõ terä, ku’ eis’ kinkõgi man tiit säntse ku tahat vai vällä tulõ. Uma tett om õks umadsõp.
Seto rahvas om ka’ kandlõ poolõst olnu’ tõistõ - kannõl raoti vällä ütest puust ja tälle jäteti helühand, minkõ eestläse’ lõikasõ’ maaha ja pill om olnu’ sis ts´uut suurõp. Muidogi mängti ummamuudu ja päämätselt oll tä tandsmisõ jaost, and tandsolõ õigõ ja hüä takti.
Õgasagamatsi kandlit tetäs üle Eestimaa ja mängtäs õkkamuudu, nii kuis kiäki mõist ja õigõst pidä. Vanastõ olli’ kandlõlüüjä’ vai kandlõmängjä’ mehe’, a no’ paistus, õt vaest naase’ ja latsõ’. Ku vanastõ oll õga pillimiis eishindä iist väläh, sis no’ mängtäs hulgana kuuh ja tandsmisõ jaost mängätäs harvakutti, päämätselt õks õnnõ kullõmisõ jaost.
A Setomaalgi’ om kümne aastaga joosul raot mitmõ’ helühannaga kandlit, mäntse’ omma’ müüdä Eestimaad lajah. S´oolgi aastagal tulõ jal’ kandlidõ ragominõ ja oppajast õks Suitsu Roland Eesti Rahva Muuseumist. Roland om muuseumih pille kõrdategijä ja õgasagamatsi huvtavvi pille meistri. Kiilpillimängjilõ om tä höste tutva ku hüä pillimeistri ja huvtava mõttõilmaga miis. Ma hinda timmä korgõlt ja tuuperäst tege süäme kergest kui Roland helstäs ja küüsüs, õt kas teemi’ jal’ Setomaal kandlit. Rolandilõ meelüs Setomaal kandlit tetä’ ja kõõ omma’ kandlõtegijä’ ka’ huvtava’ inõmisõ’ ja tiidvä’ midä nä tahtva’.
Nii õt, kedä huvtas, sis s´ool kõrral om kandlõragominõ 13.-18. august ja Kiiova küläh. Teedüst saat mano tel. 56252788 vai oie@sarv.ee.30.07.2012 23:49:36 |
Vahtsõt
