Lihtsalt arvamuse avaldaja ei tea ettevõtluse köögipoolest tõesti tuhkagi.Tihtilugu on nii,et kulud söövad tulubaasi nii õhukeseks,et ettevõtja isiklikeks kuludeks ehk palgaks miskit ei jäägi.Eriti kehv lugu on just turismiettevõtjatel.Hooaeg ju maist septembrini,kui sedagi.
Talvel lased töötajad palgata puhkusele või? Siin tulevadki mängu need nn.kohalikud üritused-peielauad,pulmad,juubelid.

Koolisöökla võiks olla ikka koolilaste päralt. Kui täiskasvanud tahavad peolauas pummeldada, tellivad nad selle kohalikust toitlustusettevõttest. Kui koolisöökla ettevõtjate mängumaale ei roni, saab ka ettevõtja töötaja palka tõsta. Koolikoka prioriteet peaks olema toita lapsi - koolidirektori asi on määrata palgafondist vääriline tasu, mitte keelitada haltuuravõimalusega. Vallavanemale ka mõtteainet.

Artiklit lugedes jooksis lehe üleval serval selline vanasõna: Tüüd om talgoga tettä’, leibä olõ’õi hinelegi süvvä’. Lihtsalt jäi silma...

turismitalu peaks siiski olema mõeldud turistidele
kus saaks rahukikult puhata ja millegi huvitavaga tegeleda.
ega ei peeta ju matuselaudu võõrastele vaid ikkagi kohalikele ja mina küll ei sooviks samal ajal
puhata kui toimub ka peielaud.
igapäevaselt ju nagu ma aru saan ei toitlusta ka
talu,aga kust siis süüa saab kui tuleks tahtmine.
kui kardad et sinu tõõtajaid üle lüüakse siis tõsta
töötajate palka,et ei tuleks sellist mõtet...
see võiks olla ka tööandja mõtlemise koht

Kui mingi jobu, olgu see koolidirektor, või mõne muu riikliku või KOV i asutuse juht, pakub töötajale ületulemist, lubades selgelt teenida palgalisa nn. haltuuraga. No anna andeks, siis on asi ikka väga mäda.
Mõtle natuke, kust saab KOV raha koolisõõkla ülalpidamiseks, siis võid hakata jahuma vabast konkurentsist.
Iseasi, kui antud kohas polegi teist toitlustusasutust, kus söömas käia. Siit tuleneb ka mõtlemiskoht, miks seda ei ole?
Tegelikult toimub sama jama ka paljudes teistes teenindussektorites.

Turismitalud pole ju mõeldud kohalikele toitlustusasutusteks! Turismitalu äriplaan peaks olema ikka suunatud väljastpoolt tulevatele klientidele, kusjuures toitlustamine on ainult lisaväärtus.
Kui räägitakse siin klientide äravõtmisest, siis soovitaks turismitalul tegeleda ikka oma valdkonnas ning pole mingit probleemi!

Mõistmine saab tekkida teadmise põhiselt. Lihtsalt nõuda, et inimene vaikiks ja taluks, mõistmist ei too. Ühiskond ei saa olla ettevõtja jaoks kapitalistlik ja omavalitsuste jaoks sotsialistlik.
Omavalitsused pidevalt kurdavad rahapuuduse üle. Rahvas kalli lasteaiakoha, suure maamaksu, lahtiajamata teede jne. üle. Oletame, et omavalitsused pakuvad kõiki teenuseid, mida maainimene vajab. Siis ju ettevõtlus kaoks. Millise hinnaga, siis vallad neid teenuseid pakkuda saavad kui ettevõtetelt valda raha ei laekuks. Kõik teenused, mis vallast alla omahinna ostetakse on sotisaalabi ja see peab olema ka sotisaalabina raamatupidamises kajastatud. Ma ei usu, et vallavanemad sellest aru ei saa. Kui riik ise ei keela sellist tegevust, siis ettevõtjatel ei jää küll muud üle kui pillid kokku panna ja kaduda. Kui vallavalitsus saab, sünnipäevaline saab, matusekorraldaja saab, miks siis teised vallakodanikud ja muud külastajad ei saa. Kas keegi oskab sellele vastata.

Ettevõtja võtab riske ja vastutust, millest ettevõtluskaugel inimesel on ehk keeruline aru saada, kuid mõistmist võiks selles väikeses ühiskonnas olla rohkem.

Olen samal arvamusel nagu see, kes kirjutas "Lihtsalt arvamus" all.
Ja lisaksin, et on ikka eraettevõtjad ka saanud toetusi küll ühest, küll teisest fondist.
Kas pole siis nii?

tean küll neid ettevotjaid kus kaup ostetakse odava hinnaga
ja %on nii mis oh-oh hoo
ei peaks keegi ettevõtet,kui teeniks ainult leivaraha...
sest talusid tuleb niimis mühin juurde
ei peaks kuulama nii tobedat ühepoolset arvamust
elage ise ja laske ka teistel elada
lõpetage teistes vigade otsimine ja tehke ise paremini

Pliit ikkaei tööta vist,kui pliidil potti pole,või kuidas,hr,direktor?:)

Ettevõtja, eriti turismiettevõtja Setomaal, ei ole küll see, kes hiigelkasumeid teenib. See ettevõtja teenib endale leiba ja loodetavasti saab anda tööd ka teistele. Kust need töökohad peaksid siis muidu tulema? Kuhu saaksid kohalikud inimesed tööle minna, kui poleks ettevõtlust? Õpetajaks ja vallaametnikuks ju kõik ei saa...

Kui koolisöökla pakub üle-tee kohviku kõrval odavamat hinda, siis tuleb see sellest, et tellija maksab küll toidu ja koka palga, aga muud kulud makstakse vallainimeste ühisest rahast - see on elekter, vesi, küte, nõude ja tehnika amortisatsioon, remondikulud, pesuvahendid jne. Selles seisnebki ebaaus konkurents, sest ettevõtjale keegi neid kulusid ei kata. Koolidirektor peaks võtma koka tööle normaalse palgaga, mitte lubadusega teha kooli vahendite abil haltuurat ja sellega ettevõtlust kahjustada.

lugesin seda tobedat artlklit juba maalehes,nüüd jälle
setomaas ,kas tõesti pole enam muust millest
kirjutada.
mina kui mitte kohalik siis arvan nõndaks,et igaüks võib ikkagi ise otsustada kus töötab või mida teeb.
vaba maa ja vabad valikud.
tööandja võiks vaadata siiski endasse ja teha järeldused
ja mitte klatsida koolisööklat kui mõni külamoor.
pidusid peetakse loomulikult kus odavam,aga sest keegi pole ju suurepalgalised ja ei suudaks kõiki ettevõttja mõeldud kulutusi kinni maksta.
koolisöökla peakski olema mõeldud kohalikule
rahvale ja lugupeetud ettevõtja kas oled sinagi
midagi teinud kohaliku valla hüvanguks vaata kõigepealt
iseendasse aga ära kritiseeri teisi.
ega vallarahvas jõua oma üritustega ettevõttele kasumit teenida.

setomaa vallad on nii rikkad, et saavad selliseid teenuseid pakkuda. Koolisööklad on varustatud kaasaegse tehnikaga ja tehnika teadagi igavene ei ole. Tasemel köögitehnika soetamine ja töökorras hoidmine on. eraettevõtja jaoks suur kulutus. Mis soojast pliidist siin räägitakse. Kas see tähendab, et süüa tehakse ühe potiga lastele ja teise potiga matuselistele ühel ja samal ajal ühel ja samal pliidil.Aru ma ei saa, kui sellise teenuse pakkumine kulutusi ei too, miks pole koolisööklad siis avalikud. Kas vallaametlikud saavad sotsiaaltoetust koolisööklast lõunasöögi näol. See ei saa olla muud kui puhas ametivõimu ärakasutamine oma äranägemise perrä.