Saa-ai' tüü tegemäldä. saa-ai' jummal pallõmalda'.

Kaemi kõrras üle läve Seto Talomuusõumi (0)

Parhilla’ om joba laembalt ni Setomaal ku üle terve Eesti tiidä’, õt Seto Talomuusõum Verskah kand kõgõ külälisisõbraligumba muusõumi avvunimme. EAS-i turismi arõnduskeskusõ eriavvuhind Kõige külastajasõbralikum muuseum 2016 tull´ s´ookõrd talomuusõumi. A ku sääne nimi joba anti, sõs tahtnugi perrä küüssü’, kiä täämbädsel aol muusõumi tulõ ja määndse’ omma’ timä soovi’.

Muusõumi pernaane ja giid Kauri Külli ja muusõumioppaja Rohtla Evi omma’ kõgõ õigõmba’ inemisõ’, kinkõ käest külälisi kottalõ küüssü’. Perähpoolõ ajami kipõn juttu ka innidse juhi Lõvi Lainega, kiä tiid taad muusõumi luumisõ luku väega keerolidsõl aol – üte võimu minneh ja tõõsõ tullõh – õks kõgõ parembahe. No muusõumipereh tege edesi umma õgapääväst tüüd ja kiäki mõtlõ-i väega tuu avvunime pääle, a hüä miil õks saa, ku tähele pandas ja avvustadas.

Kiä värehtist sisse astus?

Muusõumigiid Kauri Külli ütles mi jutu alostusõh, õt kõgõ paremb külälinõ om väigokõnõ lats üteh ummi vanõmbidõ vai vanavanõmbidõga. Ku latsõlats küüsüs ja vanavanõmb nakas eis’ tälle ütte ni tõist lähembält seletämä, sis tund muusõumitüütäjä süä tuust viil kõgõ rohkõmb rõõmu.

Suuri latsiparkõ tulõ muusõumi õgast Eestimaa veerest – koh muial tuu liinalats vai täämbädsel aol ka kortermaja lats maal õks taloello inämb näge! Oppaja’ ütlese’ sakõstõ alostusõs, õt õga latsil pikembält kannahtust jakku-i, a tegeligult kullõldas ja kaias peris höste. Mõistõtas eiski täämbädse aoga võrdluisi tuvva’ – nii üteldi var´oalosõ kottalõ, koh vankri’ ja rii’, õt see on ju tänapäeval garaaž. Tarõh imehtedäs:„Kuidas küll nii palju eri vanuses inimesi pidi nõnda väikeses ruumis koos elama, töötama ja omavahel hästi läbi saama?“ Sakõstõ tuldas terve kooliga ja muusõumirahvas piat tegevüst löüdmä ütekõrraga eri vannusõh ja eissugumatsi tahtmisiga kooli- vai latsiaialatsilõ. Viimätsil aastil omma’ muusõumih naanu käuma erivajaduisiga latsõ’ nii Maarja küläst ku muialtki, Koolivaheaol om ka proomit latsi ello kipõn põnõvambas tetä’, vällä kuulutõt tegemisi man om nõnnapite nii umakandi ku kavvõmbast tulnu’ latsi. Mõnõ’ liinalatsõ’ omma’ maal vanavanõmbidõ man küläh ja otsva’ hindilõ vahtsõt tegevüst.

A kuis om lugu kavvõlitsi külälisiga? Kimmähe om suvõaig muusõumirahva jaost kõgõ kipõmb tüüaig. Õnnõ üte pääväga või sõs rohkõmb rahvast läbi kävvu’ ku talvõl terve kuu aoga. Reisifirma’ toova’ Setomaalõ õgasugumast inglisõ keelega rahvast ja esindet omma’ kõik nahavärmi’. 20% külälisist omma’ peri mõnõst vällämaa riigist. Kavvõmba’ kotusõ’ omma’ näütüses olnu Brasiilia, Alžeeria, Uganda, Namiibia, Türgi, India, Korea, Austraalia ja Mehhiko. Sekkä trehväs sugulasrahvit udmurtõ ja Tsiberi setosit. Katõ muusõumi pääle kokko käve minevä aastaga nii 15000 külälist, noidõst 3500 Saatse Seto muusõumih. Ku viil naabritõst kõnõlda’, sõs suumlaisi pargi’ naksi’ käümä joba vabariigi alostusõst pääle, a viimädsel aol astus peris sakõstõ üle läve Lätimaa külälisi. Vinnemaalt väega suuri bussitäüsi õi tulõ’, sagõhõmpa omma’ ütsigu’ perre’ ja huvilisõ’, kaemah käuva’ ka puhkaja’ sanatooriumist.
Vahetusüliopilaisi rühmä’ omma’ vastavõtlik ja huvilinõ seltskund, kiä tundva’ huvvi ni kultuuri ku aoluu, seto käsitüü ja rahvakultuuri vasta. A uma kandi rahvas? Õks tuvvas muusõumi ummi külälisi ja avtõdas, ku api vaia, vai tuldas kokko ütehkuuh pito pidämä. A aoga oldas ar’ harinu, õt muusõum om nii-üteldä’ käe ja jala man ja mõni nimetäs, õt täl kotoh eiski olõmah tuusama vana asi, mis muusõumiriioli pääl.

Giid Kauri Külli arvas taa jutu lõpõtusõs: „Ku külälinõ värehtist sisse astus, tulõ tälle õks lahkõ näoga vasta minnä’, kukki muusõumitüütäjäl hindäl või tuud aigu suur murõh hinge pääl olla’. Kõgõ rohkõmb lättki hinge tenolikkus. Vai ku külälinõ ütles, õt om joba kolm vai nelli kõrda käunu, a taht viil üte vai tõõsõ as´a kottalõ täpsembät tiidüst saia’.“

Kuvvamuudu lipõga põrmandut mõskõ’?

Seto talomuusõum pakk külälisõlõ tuud, midä täämbädses om eiski maal väega vähäst jäänü. Näütäs umaaigsõt õgapääväst ello üteh ummi lõhnu ja värmega. Külälinõ õi pia’ tuud õnnõ läbi ekraani kaema – klahvõ klõbista’ saa täämbädsel aol pia õgal puul, a külälisõl piasi’ tekkümä õks sääne tunnõh, õt tä omgi periselt üte vana talo moro pääl.

Talomuusõumi saa-i pitä’ ilma eläjidõlda. Parhilla’ käuva’ muusõumimorro pite vana hopõn ja kats poni, talvõl omma’ laudah kitsõ’ ja kana’, kõllanõ kass tsäimaja iih pidä külälisi vastavõtja aamõtit. Eläjä’ miildüse’ kõigilõ ja kõrraldõt lamba- ni hobõsõpäiv tõie moro pääle hulga rahvast. Talomuusõum pakk ka võimalust vana ao asju man tuu ao tarkusi miilde tulõhta’. Eiski umaaigsõ’ õgapäävätüü’ omma’ korteriinemisil unõhtõt. Kas vai tuu, kuis lipõga puupõrmandut puhtast mõskõ’: plaanih omgi tetä’ teemapäiv, koh sääne tüü periselt ka ette võedas.

Muusõumiperre ja muusõumi juhi Kogermanni Liisi käest saa tiidüst vahtsidõ plaanõ kottalõ. Kimmähe tulõ jakku eläjäpäivilõ – 20. põimukuu pääväl peetäs talomuusõumih kodotsirgupäivä. Sissekäuk muusõumi tahetas tetä’ rehe alt, koh saat kõrraga piledi osta ja käsitüüpoodist mõnõ ilosa umatettü as´a vällä valli’. Juhi Kogermanni Liisi meelest püüd muusõum olla’ maaelo vai vana seto taloelo kompetentsikeskusõst. Ildaaigu maalõ elämä tulnu noorõ’, kiä’ tahtvagi ellä’ umaette taloh, võiva’ siiä’ tulla’ julgõhe nõvvu küüsümä. Ütehkuuh märgotõh ütles muusõumijuht, õt muusõumitüü siso om viimädse aastakümnega kimmähe muutunu. Ku aastit tagasi peeti muusõumitüütäjä aamõtit rahuligus ja stressivabas tüükotusõs, sõs täämbädsel aol olõ-i tuu inämb sukugi niimuudu. „Muusõum piat võistlõma eiski nii skype-pargi ku kaubamajaga, a kogomis- ja uurmistüü om ka õks väega tähtsä,“ ütles Kogermanni Liis. Kavvaaignõ varahoitja Kunsti Tiiu tävvendäs umalt puult, õt kogokülästaja om tõsinõ käsitüü- ja aoluuhuviga ineminõ, kiä tulõ mõnikõrd peris mitmõnda tsõõri pääle – taht kaia’ uma vanaimä tettü ja muusõumi tuudu asjo. Pikäaolidsõ tüüga om kogodõl kimmäs põhi all – õigõl aol jouti viil kokko kor´ada’ säänest vanna käsitüüd nigu ikuräti’, mõr´samüts vai seto miihi rõiva’. Parhilla’ otsi’ tuud kõkkõ kas vai tikutulõga takah, a õks kostki lövvä-i!

Kõnõlõmi taa jutu lõpõtusõs lähembä poolõ aasta tegemisist: maikuuh tulõva’ seto pitsi päävä’ ja om muusõumiüü, suvõ üts suurõmbit kokkosaamisi Seto Folk (16.-18.06) joud ka muusõumi moro pääle ja 17.06. om Saatse muusõumih sõirapäiv. 25. juunil pidä Saatse muusõum umma sünnüpäivä ja ka Renaldo Veeberi sünnüao 80. juubeliaastagat.

Muusõumi töid ja tegemisi hoit pistü õks kõigi timä tüütegijidõ pikäaolinõ huul ja armastus, kannatlik ja kimmäs miil. A hüä, õt suuri liinamuusõumõ tegemisi kõrvalt mõistõti nätä’ ka üte vana kultuuripiirkunna muusõumi tettü pikäaolist tüüd. Taa viimädse kirja pant mõttõga omma’ kimmähe nõuh Seto talomuusõumi külälisõ’ nii lähkost ku kavvõndõst.

Reimanni Nele



Kommentaarid

Kommentaare pole

Kommentaari lisamine

CAPTCHA
Kontrollkood