Ku andas, sis võta, ku pessetäs, sis pakõ.

Kaemi perrä lännü’ kuningriigilõ (0)

XXIV Seto Kuningriik Luhamaal om peetü. Setomaalõ ni rahvalõ sai vahtsõnõ ülembsootska valitus, ilmakõnõ oll´ inämb-vähmb, rahvast jagusi ja inämbüsel näist oll´ kuningriigi kotsilõ hüvvi sõnnu. Vihma’ ja savinõ Määsi mägi tekse liisnalt pall´o vaiva mano. Eelmidse õdagu ni üüse tulnu’ laadalistõ rassõ’ massina’ tull´ traktoritõga uma kotusõ pääle vitä’. Kats massinidõ saismisõs ettevalmistõt põldu jäi’ kasutamalda’, julgu-s näid sinnä’ pääle laska’. Tennä kõiki, kiä’ keerulidseh olukõrrah appi tulli’. Saepuru ni hainaga katõt k´aumistii’ saiõ’ kuiva’ ja vahest saa-s inämbüs külälisi järgmine päiv arvugi, mille taa kõik oll´ maaha pantu. Ütesõnaga, läts nigu kõrda.

Kuningriigipäiv piäsi’ õgalõ setolõ olõma oodõt pido, kohe tahetas tulla’ ja tuldakski, kaemalda’, om ta Setomaa keskel vai veere pääl. Kõigist sääl ette võet tegemistest piät olõma kassu seto kultuuri püüsümisele, muido olõ-i mõtõht kallist pito kõrralda’ ja maailma rahvit kokko aia’. Lahksami nüüd taad perämist kuningriiki veid´okõnõ seestpuult.
Edimäst vuuri proomti är’ lukõ’ kõik seto rõivih tulnu’ inemise’. Näid oll´ kohki 650. Om taad vähä vai pall´o? Olõ-i varahambast nummõrd, millega võrrõlda’. Pandsõ tähele, õt mõnõst (kavvõmbast) nulgast oll´ silmäpaistuvalt vähä setosit tulnu… Tähendäs, keerulidse’ ao’ ni umavaihõlisõ’ suhtõ’ omma’ ka kuningriigi tähendüst mõotanu’. Vahest piäsi’ s´ood kuningriiki üle katõ aastaga pidämä, õt igätsüs kuningriigi vasta jovvasi’ õga seto süämeh vahtsõst heränedä’. Kõiki inemisi kokko – rõivih, kutsõtõga, viisadõga oll´ 4500.

Kõik n´oo’ 24 aastakka om peetü erisagamatsi võistlusi. Näide vajadusõ ja vormi üle om liisnalt poon´tõt, a vähä ku midägi om muudõt. Vahest om perämine aig?

Leeloparkõ tull´ kuningriiki 15, kokko 130 lauljaga. Kats näist rigistriirse sõnolisõ võistlusõlõ, kolmas õnnahtu kotusõ pääl mano kaubõlda’. Nii õt kokko tervelt kolm. Tulõ’ taivas appi! Arva tiidvät põhjust, olõ saanu ülembsootskana leelonaisiga taast pikält kõnõlda’. Miildü-i parhillanõ kõrd, õt teema andas kotusõ pääl ja tuud tiidvä’ höste kõik mi leelo iistvidäjä’. Muidogi võinu ma’ Peko nimel kulaku lavva pääle lüvvä’ ja käsknü tõistmuudu tetä’. Milles sis Leelotarko Kogo? Kroonikogo uut selget ettepanõkut, kas ja kuismuudu kuningriigih sõnolisõ võistlusõga edesi minnä’.
Võisi’ arvada’, õt pillimehe võistlusõga omma’ as´a’ paremba’. Õga seto pillimiis mõist unõ päält kargust mängi’, mano om vaia viil ütte Setomaal tiidä’ palla. Ku kaia’ õt meil om muusikakuul, pilliklubi, ansambli’, kats pillilaagrit. Karmoška õkva ku moodu värk – piä õgal kaindla all, mol´oraamatu pildi pääl kimmält. Tundus, õt suurõ lava pääle päsemine piäsi’ läbi eelvõistlusõ olõma. Olõ-i. Viis võistlõjat oll´, kats näist otsani latsõ’.

Kargust karas´ 12 naist, kasatskit lei 2 miist. Loodami siih kimmäst edenemist, om jo mi vahtsõnõ ülembsootska hüä tandsuoppaja ja vahest mõist ka kuningriigi alambit tandsu mano tuvva’.

Kaemi küüki, kuis oll´ süüke ni juukõga. Han´dsat tõi 11 meistrit, millest kolmõ võtt´ žürii hinnada’ ku setoperrä juuki. Olt 13, verevät viina tuudi kõkõ rohkõmb – 13 meistrit tõi 21 juuki.
Taarivõistlus oll´ timahava edimäst kõrda ja siih vali-s žürii. Takkajärgi tarkus ütles, õt piämi hindäle selgest tegemä, õt mis om õigõ seto taar? Kats „taari“ õnnõ võistõl´.
Uma sõiraga võistli’ 13 pernaist, leeväga 6 ni piiraguga kah 6. Sõira vasta oll´ huvi kõkõ suurõmb – kraami maitsõ/hinnas´ 167 inemist. Leibä poolõ vähämb – 80.

Vägümehe nime iist võistõl´ 6 miist ja näpotüü võistlusõlõ saadõti 7 tüüd. Viimädse žürii sõnnu perrä olli’ pääräti’ erisagamatsõ’, kõik väega kõrraliku’ tüü’.

Kaemalda’, õt kuningriigipäiv om jätkuvalt populaarnõ, piät kõik aig vahtsit asju mano tegemä, õt olõsi’ huvitav nii setodõlõ hindäle ku külälistele.

S´oo kuningriik oll´ pühendet Seto külale. Küllile oll´ üleskutsõh tulla’ ummi esindüstega kuningriiki, näüdäta’ külä aoluku, täämbäst päivä, müvvä’ umma kraami. Küläesindüs olõsi’ ka kokkosaamiskotusõst küläst lännü’ inemistele. Sääne vällätulõk taht ütist miilt ni kuuhtüüd. Näkse kõrvalt tuud suurt vaiva. Nedsäjä, Ostrova, Küllätüvä, Obinitsa, Uusvada, Pööni, Härmä tsässona külä’ ja Luhamaa saiõ’ hakkama, avvu näile!

Kuninga meistritõlõ oll´ antu võimalus müvvä’ umma kraami spetsiaalsõlt näile ehitet laavkah. Kuigi kaupa tuudi müüki veid´o, kitse müüja inemiste suurt huvvi ja ostmist.

Vahest olõmi lõpus löüdnü sümboli, mille man toimus ülembsootskidõ vahetusõ tseremoonia. Muidogi, mastõra pühä Peko tamm, mis siis viil muud. Mõnikõrd lätt õigõ a´sa löüdmisest veerandsada aastakka.
Vikerraadio tekk´ kuningriigipääväl nelätunnidsõ otsõülekandõ, saatõvedosniku’ olli’ Mülleri Arp, kinkõl kah seto verd, ni mi uma Nutovi Mirjam.

Taha kittä’ Miss´o valda, kiä uma tsill´okõsõ inimressursi man näüdäs üles kimmäst tahtmist uma viimäne kuningriik kõrdapiteh läbi viiä’. Oll´ hüä kuuhtüü, ait´umma!

Luhamaa nulk om viimädse aasta joosul mitmit kõrdu näüdänü, õt siih eläs kimmäs setomiilne rahvas. Kogokunna api kuningriigi kõrraldamisõ man om rassõ ülehinnada’. Parhillaki lätvä’ silmä’ likõs, ku’ meenuta, kuis tulti vabatahtlikult üüse likõt ja muast mäke praavitama, õt hummogu külälisi vasta võtta’.

Kuningriik lätt edesi, järgmine aastak sis vahtsõh vallah. Määndseh vormih, näütäs aig. Vald (vai kiäki tõõnõ) saa olla’ õnnõ kõrraldaja, a kimmä seto sisu iist piät saisma valdkondadõ – leelotarku, pillimiihi, tandjsidõ, näpotüülistõ, söögi-joogimeistritõ organisatsiooni’. Mõnõ’ näist omma’ olõmah, mõnda viil mitte.

„Vahest oll´ s´oo aastak lihtsalt ikaldusõaastak“ – märgot´ poig Matis. Vahest jah. Om jo’ põllukõnõ hüä ja sitta om kah õga aastak pantu.

Leima Aarne, sootska



Kommentaarid

Kommentaare pole

Kommentaari lisamine

CAPTCHA
Kontrollkood