Targusõ miilt saa-ai päähä panda.

KUULUTAMINÕ KYIGILÕ EESTIMAA RAHVILÕ (0)

Eesti rahvas olõ-i aastasatu seeh kaotanu tungi esisaismisõ perrä. Põlvõst põlvõ om timäh püsünü salahinõ luutminõ, õt huul´malda pümmest or´aüüst ni vyyridõ rahvidõ vägivallaval´tsusõst tulõ ütevoori Eestih aig, kunas “kyik pirru’ katõl otsal õkvalt löövä’ lõkõndamma” ja õt “kõrd jõud Kalev kodo ummilõ latsilõ ynnõ tuuma”.

Nüüd om tuu aig käeh.

Innekuulmalda rahvastõ hiitlemine om Vinne tsaaririigi pehästünü’ alostoe’ põh´ani purus löönü. Üle Sarmaatia lagõndiku laius hinnästhäötäv kõrralagõhus, ähvärdeh hindä ala matta’ kyiki rahvit, kiä’ innidse Vinne riigi piireh eläse’. Õdagu puult tulõva’ lähembäle Säksamaa võiduka’ väe’, õt Vinnemaa perändüsest hindäle jako nõuda’ ni kõõpäält õkvalt Balti mere rannamaa’ hindä ala võtta’.

S´ool saatusõ tunnil om Eesti Maapäiv ku maa ni rahva säädüseperi iihkõnõlõja, jõudõh ütsmeelelitsele otsusõlõ rahvaval´tsusõ alosõl saisvidõ Eesti poliitilistõ eräkundõ ni ütisüstega, tugõdõh rahvidõ hindänimetämise õigusõ pääle, tarvilikus tunnistanu Eesti maa ni rahva saatusõ ettepandmisõs järgmätsi otsustavit sammõ astu’:
Eestimaa kuulutõdas ummih aoluulistõh ni rahvaperisteh piireh täämbätsest pääle esisaisvast rahvavolilitsõstvabariigist.

Esisaisva Eesti vabariigi piire sisse käävä’: Har´omaa, Läänemaa, Järvamaa, Viromaa üteh Narva liina ni timä ümbrusõ maiõga, Tartomaa, Võromaa, Viljandimaa ni Pärnumaa üteh Läänemere saariga – Saarõ-, Hiiu- ja Muhumaaga ni tõistõga, koh Eesti rahvas suurõh inämbüseh põlitsõlt om elämäh. Vabariigi piire tävvelik paikapandminõ Lätimaa ni Vinne riigi piiriveere maakotussih sünnüs rahvahääletämise läbi, ku parhillanõ ilmasõda om lõpõtõt.

Iihnimmät maakotussih om ainsambas korgõmbas ni kõrraldavas võimus Eesti Maapäävä luud rahvavõim Eestimaa Pästmise Komitii näol.

Kyigi naabririike ni rahvidõ vasta taht Eesti vabariik tävvelikku poliitilist eräpoolõtust pitä’, ni luut üteliisi kimmähe, õt timä eräpoolõtusõlõ näide puult niisama ka tävveliku eräpoolõtusõga vastatas.

Eesti syavägi vähendedäs tuu mõõduni, midä sisemätse kõrra alalhoitmisõ tarbõs vaja lätt. Eesti syamehe’, kiä’ Vinne väeh tiin´vä’, kutsutas kodo ni saadõtas lakja.

Kooni Eesti Asutav Kogo, kiä üleülditsõ, otsõsõ, salajatsõ ni mõõduperädse hääletämise perrä kokko astus, maa val´tsõmisõ kõrra tävvelikult kindlas määräs, jääs kyik val´tsõmisõ ni säädüseandmisõ võim Eesti Maapäävä ni timä puult luud Eesti Ajutisõ Val´tsusõ kätte, kiä umah tegevüseh järgmätsi juhtmõttidõ perrä piat käümä:
1. Kyik Eesti vabariigi kodaniku’, usu, rahvusõ ni poliitilitsõ ilmavaatõ pääle kaemalda, löüdvä’ ütelist kaitsmist vabariigi säädüste ni kohtuvõimu iih.
2. Vabariigi piireh elävile rahvuslikõlõ vähemüstele, vindläisile, säkslaisilõ, rootslaisilõ, juudõlõ ni tõisilõ kindlustõdas näide rahvuskultuurilitsõ’ hindävoli õigusõ’.
3. Kyik kodanikuvabadusõ’, sõna-, trüki-, usu-, kuuholõkidõ-, ütisüste-, liitõ- ni streikevabadusõ’, niisama ka isiku ni kodokoldõ putmatus piat terve Eesti riigi piireh säädüste perrä kimmähe masma, midä val´tsus aigu viitmäldä piat nakkamma sisse säädmä.
4. Ajutisõlõ val´tsusõlõ tetäs ülesandõs aigu viitmäldä kodanikõ julgõolõku kaitsmisõs sisse säädä’ kohtuasutuisõ’. Kyik poliitilitsõ’ vangi’ tulõ pääväpäält vallalõ laskõ’.
5. Liina- ja maakunna- ni vallaumaval´tsustõ amõtõid kutsutas aigu viitmäldä umma vägühüisi katski kaksat tüüd jakkama.
6. Umaval´tsusõ all saisva rahvamiilits tulõ avaliku kõrra alalhoitmisõs aigu viitmäldä ello kutsu’, niisama ka kodanikõ hindäkaitsõ ütisüse’ liinah ni maal.
7. Ajutisõlõ Val´tsusõlõ tetäs ülesandõs aigu viitmäldä säädüsplaani’ vällä tüütä’ maaküsümüse, tüülisteküsümüse, söögias´andusõ ni rahaas´andusõ küsümüste lahendamisõs lajalitsõl rahvavoli põh´al.

Eesti!
Sa saisat luutusrikka tulõviku lävel, koh sa priilt ni esisaisvalt umma saatust võit paika panda’ ni juhti’! Naka’ ehitämmä umma koto, koh kõrd ni voli val´tsõs, õt olla’ vääriline liigõ kultuurrahvidõ perreh! Kyik kodomaa puja’ ni tütre’, tulgõ’ kokko ku üts miis kodomaa eh´tämise pühä tüü jaos!
Mi esivanõmbidõ higi ni veri, mis s´oo maa iist om valõt, nõud sedä, mi takahtulõva’ põlvõ’ kohustasõ’ meid tuus.
Su üle Jummal valvaku’
Ja võtku’ rohkõst ynnista’
Mis eäl ette võtat sa’,
Mu kallis esämaa!
Elägu’ esisaisõv rahvavolilinõ Eesti vabariik!
Elägu’ rahvidõ rahu!

Tallinnah, 24. veebr. 1918.
Eesti Maapäävä Vanõmbidõ Nõvvukogo

(Esisaisvusmanifesti om seto kiilde ümbre pandnu Hao Paul, timä kiräpilt om siih muutmalda kujol)



Kommentaarid

Kommentaare pole

Kommentaari lisamine

CAPTCHA
Kontrollkood