Pareb elät kitsusõh ku võhlusõh.

Kostipäiv – jo viiedät kõrda! (0)

Laudu pääl omma’ pilotõt lavvaräti’ ja lilli’ vaasih. Põrmandurõiva’ omma’ ar’ rapsahudõt, moro om magusat hõngu ja suminat täüs. Külmjakk ja külmkaap om hüvvä kraami täüs. Säntse’ ommaki’ kostipäävä hummogu’ ütepääväkohvkih. Ja samanii ka’ s´oo aastaga, jo viiedät kõrda. 12.-13. augustil om kostipäiv ja om katõpääväne, selle õt minevä aastaga jakku külälisi katõlõ pääväle. Mi kutsu küllä, kostida lähemätsi ja kavvõlitsi külälisi!

S´ookõrd om kostipääväl katstõist kohvkut, nuist viis omma’ edimäist korda. Ku mi kohvkidõ tsõõri edimäist kõrda kokko säi, sis oll tegijit lavva ümbre inäp. A ka’ s´ool kõrral juhtu nii, õt paar kohvkut ütli’ ar’ – tuu om tõtõstõ uma jago suur ettevõtminõ.

Aprillih mi sai kokko Toomemäe taloh, talorestoranih Maagõkõnõ. Pernaane Sirje tulõt miilde müüdälännü’ aastagidõ kostipäivi. Teno kostipäivilõ om täl no’ uma kodorestoran. Tuust kõgõst tä sai nii pall´o julgust, õt ammunõ unstus uma söögikotusõst ommõgi’ olõmah.

Tuul kokkosaamisõl mi sai tutvas kohvigupidäjidõga’. Kogõnuba’ tegijä’ kõnõli’ ummist mõttist ja julgusti’ edimäist kõrda tegijit. Signe Strohm Veriora tsunftist tutvust karpõ, minkõhe om hüä näütüses sõira vai trühvlit panda’. Minevä aastagast pernaase’ tiidvä’, õt tahetas süüki üteh osta’. Tuu jaost tulõ naada’ varra valmstamma – tetä’ hoidissit, pilota’ rätte, a ka’ mõtõlda’ ja otsi’ kohes kraami sisse panda’.

Peräst teimi trühvlit. Trühvli’ omma’ hüä’ väiko’ hamsahusõ’ sis, ku külälisõ’ omma’ inne mõnõh tõõsõh kohvkuh söönü’, a midägi’ hüvvä mahasi’ viil – kas kotusõpääl hamsada’ vai üteh osta’. Mi tei soolatsit ja magõhit trühvlit. Näide sisse om hüä panda’ kohaligul ettevõtjal ja parhilladsõl SKVK päävanõbal Itse Urmedil maalõ tuud mandlit, pähklit, tuursokolaati jne. Meil om mõttõh, õt vaest tulõs inne kostipäivä telli’ tuud maiusõkraami hulga.

Mi käve mai edimätsil päivil Seto Külävüü söögias´alisiga’ inspiratsioonireisil. Õt 2017 om Peipsimaa süüke aastak, sis mi kävegi’ naabridõ man. Mesi Tarõ kodomaja moro pääl võtt meid vasta Peipsimaa kogokunnaküük – Akkermani Triinu ja Laasigu Tauno. Mi sai tiidä’ näide entusiasmist ja pruummisõ julgusõst. Julgust om vaia tuugi’ jaost, õt ku pakut kõgõ parebat, sis piat olõma julgust küüsüdä’ ka’ tuu iist õigõt hinda. Nä ütli’, õt väikoba summa iist olõ-õi mõtõht pikkä tiid ette võttagi’.

Hüä oll tuugi’, õt Mesi Tarõ pernaane näüdäs meele ka’ umma puhkõmaia. Mi kai ja imehtelli – täpselt säänest üümajakotust om meelegi’ Setomaalõ vaia, õt olõs ehe, umakandisugumanõ, väigokõnõ ja kodonõ, koh om tunda’ vana ao hõngu ja pererahva olõmaholõkit. Mi otsusti, õt kasvai õnnõ s´oo üümajakotusõ peräst pias Peipsimaalõ viil üte sõidu tegemä. Mi käve viil Põhjaka mõisah, kost mi sai hüvvi mõttit. Sääl tetäs süüke uma aia kraamist vai Eesti talomiihi kasvatatust. Nä ütli’, õt 90% näide söögikraamist om Eestimaalt. Tuu restoran alost 2010. aastaga, täämbätses om näil uma kulinaaria ja pia naatas tegemä ka’ kraadiga’ juukõ. Dokumendi’ omma’ vormistamisõl. Aastaga joosul nä pakva’ tüüd 15 inemisõlõ, suvõl om tüütegijit inäbä.

Maikuuh mi sai kokko kostipäävä iistvõtjidõga’ Obinitsa seto ateljee-galeriih. Nii ku Toomemäe talogi’, om ka’ kohvik Obinizza olnu’ kõigil kostipäivil. Huvtav om tiidä’, õt kõigil pikäaolitsil kostipäivil osalõjidõl om vällä kujonõnu’ ummamuudu käekiri ja tuu tegegi’ kotusõ’ huvtavas. Obinizza om kõigil kostipäivil esindänü’ 1930ndä aastaga stiili. Pererahvas om tuu ao perrä rõivih, paktas kohvi ja kuukõ, nii kuis Kalju pereh tuud kunagi’ uma külälisilõ pakk. Peretütär Päivi tutvust tõisilõ kohvkidõlõ, kuvvamuudu näide kohvkoh om kõrraldõt süüke ja tüülisi logistika – kuvvamuudu võõdas telmisi, kuis saava’ söögi’ lavva pääle ja kost viiäs musta’ anoma’ mõsku. Söögikotussidõlõ tiidä’ reegli om, õt musta’ anoma’ tohi-i pikält külälisi silmi all olla’ ja piat küüki liikumma tõist tiid müüdä, ku süük lavva pääle tuvvas.

Toiduaamõdist meele tutva Tammõ Tiiu kullõl kostipäävä iistvidäjidõ jutta päält ja tunnist, õt järest keerulitsõp om Eesti kohvkidõpäivi ja ka’ kostipäivä pitä’ juhusligus ja ebaregulaarsõs ettevõtmisõs. Regulaarsõ iseloomuga’ sündmüisilõ rakõnduva’ toiduaamõdi puult suurõba’ nõudmisõ’. Mi lepe kokko, õt mi jää s´ool aastagal väikobidõ nõudmisi mano, nii kavva ku üle Eesti kohvkidõpäivilõ sääne kõrd vällä mõtõldas. A või juhtuda’, õt tuu muutus järgmätse vai paari aastaga joosul.

Juunih mi saa jal’ kokko kostipäävälisiga’. Sis Rikka Ivani taloh, koh ka’ tetäs värehti’ vallalõ 12. augustil viiedät kõrda. Sis mi kõnõlõ ütisturundusõst, selle õt kostipäiv om täpselt nii tiidä’ ja tunda’, ku mi tuu ütehkuuh tuntus tii. Meil olõ-õi suuri turundusrahhu ütelgi’ aastagal kostipääväle reklaami tegemisõ pääle arvõstõt.

Täpsebält om lukõ’ kostipääväst ka’ s´ool aastagal Setomaa turismiveebih www.visitsetomaa.ee, mol´oraamaduh Visit Setomaa lehel ja kostipäävä üritüse lehel. Üritüse lehele nakasõ’ kohvigu’ eis’ postituisi pandma. Nii mi paistu kavvõbahe ja olõ kõik aig pildih.

Mitmõ’ kohaligu’ inemisõ’ omma’ mullõ tunstanu’, õt nä mõtlõsõ’ kostipäävä kohvigu tegemist, a viil olõ-õi tegemisõni joudnu’. Ku ka’ sa’ nii mõtlõt, a viil olõ-õi julgust kokko võtnu’, sis tulõ’ edimält mõnõ kohvigu mano vabatahtligus. Nii saat huvtava kogõmusõ ja ettekujotusõ tuust, midä ütepääväkohvigu tegeminõ tähendäs.

Kindlahe sisaldas tuu pall´o planiirmist, mõtlõmist ja söögitegemist, a ka’ pall´o hüvvä tunnõht, vahtsit mõistmisi ja tutvuisi. Kõgõ tähtsäp om kohvikut tetä’ hüämeelega’. Muidogi’ liigusõ’ meil mõttõ’ laebalt – arõnda’ söögi valdkunda, näüdädä’ Seto Külävüüd ja umanulga maaello, a õga kohvigu jaos om hüämiil ütidsest tegutsõmisõst õks kõgõ tähtsäp! Tuu tund külälinõ ar’ ja sis om ka’ timäl mi man hüä ja kodonõ olla’.

2017 omma’ vallalõ järgmätse’ kohvigu’:
Järveveere, Beresjeh (iistvidäjä Meeri Ivanov)
Kivilille, Toomasmäel (iistvidäjä Sirje Irbo)
Inara Vanavalgõ Kohvitarõ, Miktämäel (iistvidäjä Inara Luigas)
Maagõkõnõ, Saaboldah (iistvidäjä Sirje Kruusamäe)
Ilmailu, Kolossovah (iistvidäjä Kärt Hüdsi)
Obinizza, Obinitsah (iistvidäjä Ülle Kauksi)
Puhkemaja puhvet, Obinitsah (iistvidäjä, Priit Blum)
Rikka Ivvani man, Küllätüväh (iistvidäjä Sigre Andreson)
Tsässona man, Tobrovah (iistvidäjä Siiri Toomik)
Nopri talukohvik, Kärinäh (iistvidäjä Tiit Niilo)
Andri-Peedo, Kimalasõh (iistvidäjä Linda Pajo)
Lillemäe, Saagrih (iistvidäjä’ Karen Käis, Laura Saarma, Jaana Andressoo).



Kommentaarid

Kommentaare pole

Kommentaari lisamine

CAPTCHA
Kontrollkood