Kuralõ pinile viska' kiviga vai' leeväga, kõgõ hauk.

Kukumäe Arvolõ perrä uigatõh (1)

Suurõ’ hinge’ mõistva’ sündüdä’, ellä’ ja koolda’. Kuku mõist´ sündüdä’ Setomaalõ, ellä’ igävigulidselt filmilina pääl ja uinuda’ käo kukmisõ aigu, ku häitses hulga valgit hüä haisuga lille.

Üteh viimätsist intervjuudõst ütel´ Kukumäe Arvo: „Tahasi’ koolda’ umah lemmikliinah Buenos Aireseh ja tuhk tulõsi’ puistada’ Setomaalõ.“
Paraku joud´ vikadimiis Talinahe mehele perrä.

Tuu, midä Setomaalõ śoo suvi oodõti, õs olõ’ külh tuhk, a Arvo eis’, mängmä vanna potisetot Volmeri Hardi ette võet filmih Johannõs Pääsukõsõst. Film oll´ plaanit jo mitu suvvõ tagasi, a rahaveski’ jahvati’ aiglasõlt ni parhilla’ tulõ tuu Setomaa-ainõlinõ film ilma uma rahva verd täheldä.

Veid´o eloluust:
9. augustil 1958. aastal sündü Setomaal Litvina küläh Nikolai ja Anastassia perrehe poisslats ristinimega Innokenti. Passi järgi Arvo Kukumägi. Hüüdnimega Kuku.
1980. aastal lõpõt´ tä Talina Riikligu Konservatooriumi lavakunstikateedri näütlejana.
Aastagil 1980–1984 tüüt´ Noorsooteatrih.
Tuust aost pääle vabakutsõlinõ näütlejä, kiä om keevitänü hinnäst helle tulõga Eesti filmiaolukku inämp ku 40 filmirolliga.
Eräelo om kirriv: kats lahutõt abielu, nelli last kolmõ naasega, pall´o kuuhelosit.
Allikas: Elulooraamat „Arvo Kukumägi. Alasti elu“ (2009), autor: Evelin Kivimaa

„Mia om olnu su elo kõkõ tähtsämp hetk?“ küüsse üteh usutlõmisõh Katrin Lust.
„Ku ma ronõ esäkotoh Setomaal maja katusõ pääle ni näi Pihkva ja Petseri tulli. Sis sääl ma tiidse, õt taha päsedä’ lakja maailma, ja tuu om mul läbi juhustõ ja saatusõ ka õnnahunu.“
Lakja ilma pite sai näütlejä kävvu’, a kõgõ jäi tä seto hingega eläväs inemises, süämest juhit luujas ja mustidsõ moodu perrä pidopoisis.

Timä seto kiil oll´ illos ja rikas nii vanaaolitsi sõnno ku sügävide tiidmisi poolõst. Hopõn oll´ tälle pääasi nigu õks seto vanaaolidsõlõ mehele ja tä jagi umma unistust võtta’ hopõn Talinahe uma puumaja huuvi. Siski sai tä sääl parembahe pinni pitä’. Pini oll´ tälle nii armas, õt õka kutśkõt, kedä hindäle jovva-s jättä’, ikk´ tä takah.
Setomaad õs unõhta’ tä kunagi ja viimädse aasta viitse aigu ni kobist´ kõkkõ umah kodotaloh, õt midägi jäänü latsilõ timä latsõpõlvõst. Nii tä telefonih ütel´. Viimätse’ kõrra’ kõnõlimi ütidse Setomaa luumisõ raskustõst. Palssi allkirja palvõlõ liita’ seto valla’ ja tä ütel´, õt kirotas katõ käega ala.

Näi tedä kinolina pääl filmih „Rehepapp“ tuntuh häädüseh. Õs mõista’ mõtõlda’, õt śoo film luigõlaulus jääs.
President Kersti Kaljulaid meenutas Kukumäe Arvot ku tundlikku luujat: „Kuku ideaalmaastik oll´ kirglik palaminõ, minkast pall´o’ meist osa sai’, a vähätse’ lähkolt näi’. Nigu õks tundlikõ luujidõ puhul. Miis, kiä paksõ tuhandilõ rõõmu ja kiä suuvsõ lihtsalt, õt timä tuhk tulõsi’ puistada’ Setomaalõ, sääl saa tä siitilmast ar’ lännü sõpruga kõnõlda’. Miika kõnõlõma jääs ta alati. Ja mõtskannikõsõ’ häitsese’ timä mälestüsest. Hääd tiid!“

Midä muud mõistagi üteldä’ ku: „Hüväste, hüä setoveli, väega hüväste!“

Kauksi Ülle



Kommentaarid

  • aitümä

    17.05.2017 21:19:38
    ..Kuku, et ollit olõman, aitüma Ülle ilosa meenutusõ iist!

Kommentaari lisamine

CAPTCHA
Kontrollkood