Pareb vastast tetä ku vanna paranda.

Kuningriik om eiski ku määnegi Setomaa ilosa elo mutel (0)


Reimanni Nele

Ku taa raamadu kätte saat, sis kimmähe tahat edimält kaia’ pilte – laemb Seto kuningriike aolugu tulõgi kaejalõ pilte perrä aasta-aastagalt silmi ette. Kukki kokkopandjidõ jutu perrä mahtu raamatuhe noid vähä ja tuhandõ’ pildi’ uutva’ viil umma õigõt aigu.

Naa’ pildi’ omma’ täüs seto rahva ja ka küläliste tegemisi, kelle sälä takast paistus Setomaa hindä nägo. Olku’ tuu sis Obinitsa kandi ilosa’ kaldõ’ Lauluimä mant kaiõh vai Verska veere lakõ’ nurmõ’ ja valgõ’ kõo’, mille all om nii mõnigi pidolinõ varjo löüdnü. Meremäe mäe pääl peetü kuningapäävä päälava takast paistus mõtsu tummõmb ja suvõtaiva hellembät karva sinendüs. Taad pito nigu õs peetägi sääl inämb maa pääl – pidolisõ’ omma’ hoopis taivaveerele kokko tulnu.

A pilte päält om höste nätä’ ka Seto kuningriigilõ umadsõ’ kauba’ nigu kurslaga- ja sibulapalmigu’, kirälidse’ kapuda’, seto vöist saa-i kumpmalda müüdä minnä’, müvväs umma ollõkõist ja keldokalla. Tegemisi täüs pilte vaihõlõ omma’ kotusõ löüdnü kõiksugumadsõ’ paprõ’ nigu kuningriiki päsemise viisa, platsi plaan, võimu üleandmisõ akt, pidopäävä ollõsildi’ ni kõkkõ muudki. 1997. aastagal om vällä ant eiski kuningriigi edimädse’ paprõraha’ – võipolla’ om kinkalgi mõni sääne rahapapõr kotoh viil mälestüses alalõ.

Kimmähe tegevä’ viil takastperrä meele hüäs mälestüse’ kuningriike uhkist sõaväeparaatõst. Pino Nasta kirotusõ perrä olli’ 1996. aastagal viil hüvvis sõariistos vikadi’, nuia’, haina- ja sitavigla’, eiski aiasaiba’. A om nätä’, kuis aasta-aastagalt tulõva’ mano näütüses luhilaiva’, Peko viivägi, vibumehe’ ja -naase’, laulupataljon, seto ts´urrõ punnvõrripolk ja sõamassina’ nigu Poloda Höödo vai Leimani Tsurbja. 2013. aastagal Luhamaal kanti joba „suurt seto tuumakohvrit.“

Taa kotus katõ ilma vaihõl om kokko toonu külälisi mõlõmba kultuuriruumi poolõ päält, olku’ sis Deutsche Welle aokiränik vai Petsere takast perit pupinäütlejä. Ja hulga om nätä’ soomõ-ugri sugulaisi nigu külälise’ Saamimaalt, Pekoneni suguselts Soomõst, udmurdi’ ja mari’, Torama mehe’ Mordvast. Ja mi ummi presidente ja poliitigamiihi, tähtsit keriguessi, tiidä’ ärimiihi, teleinemisi ja saatõjuhtõ... Kuningriigih olõ-i joht kinkalgi pääh aamõtlikku näko õga iih säänest kunstlikku naarahust.

Kõik Seto kuningriigih käunu tiidvä’ õt taa omgi üts kimmäs kokkosaamistõ kotus. A kuningriike päätegeläses om ja jääs õks seto rahvas eis’ till´okõsõst üsälatsõst kooni’ vanavanaimäni vällä. Ja taa kuningriik om eiski ku määnegi Setomaa ilosa elo mutel – olku’ sis kas vai ütest ainukõsõst pääväst terve aastaga pääle.



Kommentaarid

Kommentaare pole

Kommentaari lisamine

CAPTCHA
Kontrollkood