Tasanõ tsiga tsung alati rohkõmp.

Kunnasõ Leo “Sõda 2023” (0)

Kunnasõ Leo “Sõda 2023”

Kunnasõ Leo om sündünü’ 14. novembril 1967 Põlva maakunnah Kliima küläh. Koolitii naas pääle Vahtsõliina Keskkoolih, koh tä lõpõt põhikooli, aastagil 1989-1991 oppõ Eesti Humanitaarinstituudih ja Helsingi Ülikoolih aoluku ja vilosoohviat, peräst Soomõ riigikaitsõ korgkoolih. Kunnasõ Leo om avaldanu’ üle poolõsaa artikli riigikaitsõst ja julgõolõkust ja katõsa raamatut. Timä romaan „Sõdurjumala teener“ sai 2000. aastagal romaanivõistlusõl II avvuhinna, lühiromaan „Kustumatu valguse maailm“ 1991. aastagal aokirä Looming aastagapreemia. 2009 sai Kunnas Bernard Kangro kirändüspreemia, 2009-2011 võit ulmõtriloogia „Gort Ashryn“ õgal aastagal ulmõavvuhinna Stalker. Kunnasõ Leo om kirotanu’ Elmo Nüganeni ülimenuka mänguvilmi „1944“ stsenaariumi.

Kunnasõ Leo om olnu’ kaitsõväe lahingukooli ülep, korgõba sõakooli ülep ja kaitsõjoududõ päästaabi operatiivosakunna ülep, 2005. aastagal tiine Iraagih USA soomusbrigaadi lahingugrupi operatiivosakunnah, 2007. aastagal läts reservi.

Minevä aastaga peräotsah vällä tulnu’ raamatut „Sõda 2023“ võit pitä’ dokumentaalromaanis, minkõl om kats versiooni, koh saat tiidä’, õt kuvvamuudu sis võisi’ olla’, ku Eestih pias sõda vallalõ minemä. Üteh versioonih haard mi maa uusvinne impeerium, tõõsõh löömi suurusulli’ purust. Kunnas om olnu’ läbi ao väiga’ kriitilinõ Eesti julgõolõkupoliitiga as´oh ja s´ooh raamaduh om tuu kriitika ka’ seletüisiga’ olõmah, õt mia’ om höste, midä pias tähele pandma ja midä om jätet tähele pandmalda’.

Kunnas om sõaväeläne, kiä om tuuh süsteemih mitmit aastakki olnu’. Raamadut om militaarmaailmast kavvõbah olõjal rassõ lukõ’. Aig, eläminõ ja tegevüs om päämätselt läbi sõaväeläse silmi. Raamat om Eesti lugu ütest perrest. Sõtta läävä’ kolonelist esä, timä naane ja latsõ’. Nii kuis raamadu päätegeläse abikaasa om aokiränik, om tuud ka’ Kunnase naane ja mõlõbil om perreh kol’ last. Üttemuudu juuni om viilgi’. Mõnõ’ raamadutegeläisi nimeki’ omma’ jätet muutmalda’ ja mõnõ inemisõ võit ar’ tunda’.

Mehe’ relviga’, naase’ meditsiinipauna (naiskodokaitsõ) ja pliiätsiga’ (aokiränik). Negatiivsõh stsenaariumih „Koljat“ saava’ nä piaaigu kõik surma. Positiivsõh stsenaariumih „Taavet“ jäävä’ ello, a hinge’ omma’ väiga’ haigõt saanu’. Päätegeläne om Peeter Tergens. Nuur Peeter Tergens sündü 2001. aastagal vällä tulnu’ romaanih „Sõdurjumala teener“. Ja no’ tuu Kunnas tä tagasi lugõja ette sama armu andmalda’ võitlõja ja põhimõttõkindla mehenä.

Kunnasõ Leo ühendäs raamaduh ulmõkiränigu kujutlusvõimõ, realismi ja detailitäpsusõ, prohvessionaalsõ operatiivohvitseri tiidmisõ’, mõistmisõ’, humanisti sõavastadsõ elonägemisõ ja pand tuu kõik üttekokko. „Sõda 2023“ om teos, minkõ mõtõh om panda’ meid mõtlõmma, midä ja kuvvamuudu mi teesi’, ku sõda ütel pääväl vallalõ lääsi’.

Raamat om tuuperäst eismuudu, õt ütsi kaasi vaihõl om kats jutust vai õigõbahe üldeh, üte jutusõ kats stsenaariummi. Lugõja eis’ saa järge pitä’, õt kuis mõos sõda (sõltuvalt mi tegevüstest) mi ütiskunnalõ, mäntse’ valiku’ omma’ õgal inemisõl, kuvvamuudu tegutsõsõ’ Vinne, Eesti ja liitlasväe’, kohe tuu kõik või viiä’.

Raamatut võit lugõma naada’ umma tahtmist piteh kas „Koljatist“ vai „Taavetist“. Nuist edimäne om sisutihedäp ja segätsep, tõõnõ ladusap ja kergep lukõ’. Raamadu lugõmisõl tulõ kasus ka’ Talina ja Tarto liina tundminõ, sis saat parebahe arvu liina muutumisõ kujotamisõst ja inemisi k´aumisist, strateegiast.

Kunnasõ Leo om raamaduhe ühendänü’ uma julgõolõkuteemalisõ’ analüüsi’ ja hüä jutustamisõ mõistmisõ. Pääle jutustusõ om ka’ kolmõ noorõ kunstnigu huvtavidõ alapäälkirjuga’ pildi’ ja sündmüisi k´auki näütävä’ põhjaligu’ lahingukaardi’.
Raamadu kirotaja tund ja tiid, minkõst tä kirotas ja tä om ka’ väiga’ hüä analüüsivõimõga’ sõandusekspert, tuuperäst tulõs kirotuist võtta’ väigagi’ tõsitsõlt. Kunnasõ varahappa tett ennustusõ’ Vinnemaa võimalikõst toimõtamisist lätsi’ täüde – Gruusia sõalõ tull perrä Krimmi annektiirminõ ja Ida-Ukraina kodosõa organisiirminõ. Ja viil tulõs konstruktiivsõlt arvõhe võtta’ autori arvamust Eesti julgõolõku ja riigikaitsõ küüsümüisih. Setomaa om piiriala, om minkõ üle mõtõlda’. Vaest parhillanõ valdu jagaminõ om ka’ ku torminõ vesi klaasih ja iih uut midägi’ pall´o suurõbat.

Sõda muut inemisi ja ello. Üte kõrraga’ muutusõ’ prioriteedi’, hoiagu’, vajadusõ’. Mängureegli’ muutusõ’. Väiga’ suurõh jamah ollõh om õgapäävädse’ pseudoprobleemi’ ku torm viiklaasih. Kunnas mõist sõnnu säädä’ ja tä tuu sisse ka’ militaarfolkloori ja toolõ umadsõ keelepruugi ja slängi. Veid´o om ka’ sarkasmi ja piint huumorit ja võllanalju. Samah om huvtavvi ütlemisi ja elohoiakit. Mõnõh mõttõh om kõik kokko ku provokatsioon, tsuskaminõ ja ülesherätüs mi ütiskunnalõ ja poliitikilõ. Mi olõ harinu’ tuuga’, õt kiäki’ tõõnõ piat mi iist võitlõmma, otsustamma ja ku vaia, sis ka’ surma saama tuuperäst, õt mi massa massõ ja sõaväeläne saa palka.

Raamat tuu lugõja ette pildi, ku mi poliitilinõ kaardimaja om kokko sadanu’: president vangih, pääministri haigõmajah, kaitsõministri ja kaitsõväe juhataja koolnu’, valtsus maapaoh riigist väläh. Pääliina haard pääldäolõminõ, koh valtsõs tugõvaba õigus. Elektrit, sularahha, internetti olõ-õi inäp olõmah. Inemisõ’ trampva’ ütstõist koolnust, õt viimätse Soomõ, Rootsi sõitva laiva pääle saia’, laiv om ku kilukarp täüs silkõ, ka’ laiva autotekk om rahvast veerest veereni täüs.

Vaest meele tulõtadas miilde, õt parhilla’ om kõik väiga’ höste, a viimäne aig olõs kindlusta’, õt ka’ tulõviguh olõs kõik kõrrah. Ma soovida siih piiri veereh Setomaal kõigil s´oo raamat läbi lukõ’!

Lõivu Merlin



Kommentaarid

Kommentaare pole

Kommentaari lisamine

CAPTCHA
Kontrollkood