Tüü täämbätsest, jutt hummogust.

Otsa Sirje – kimmäs seto käsitüü meistri (0)

Kost olõt peri? Mäntseh küläh kasvit? Midä mälehtät latsõpõlvõst, kuis sinno kasvatõdi? Kõnõla’ veid´o ka umast imäst lähembält.

Peri olõ Tiirhanna küläst. Latsõpõlvõst om jäänü pall´o ilosit mälestüisi. Vaest kõgõ edimäne, mis miilde tulõ, om tuu, kuis ütsindä lätsi kaldõst alla niidü pääle suurõ kivi mano, koh kasvi’ pääs´osilmä’, ja korssi peotävve. Eis’ olli veiga õnnõlik, ku kaldõst üles tulli, vanaimä istõ kaldõ pääl. Sis tull´ esä aida nulga takast ja nakas´ tõrõlõma, mille lilli kaki. Võidsõ sis olla’ 2-3 aastakka vana. Tuust saati om esä oppus miilde jäänü’, õt ilmaas´alda õi tohi’ loodusõst midägi murda’.

Esä ja imä käve’ kolhoosih tüüh ja latsi perrä kaie kotoh vanaimä. Olli edimäne lats perreh ja viieaastaganõ olli, ku karja panti. Mälehtä, õt hummogidõ olle veiga rassõ varra üles tulla’. Kar´ah käve säidse suvvõ. Latsi olle küläh pall´o ja kambaga vahel kar´a man mängeh unõhtu’ õks lehmä’ ka ar’ ja sis olle pall´o pahandust, ku kari vilja läts. Tuul aol olle kõigil tüüd pall´o ja külälatsõ’ avidi’ joudupite. Mälehtä, õt kõik tahtsõ’ ütstõõsõ võiki kõkkõ tetä’. Ku keväjä kapstataimi ruutpesitsi istutõdi, sis latsõ’ olli’ valaja’. Ja tuud lusti, ku sai hobõsõvankri pääl tünnega motsilast vett vitä’. Ka hainatüü man ja kõplamah olli’ latsõ’ alati kambah. Mänguaigu ka õks anti, õdagidõ käve suur rahvastõpalli mäng. Mu vanõmba’ olle’ keriguinemise’ ja pita piteh minno lasta-s k´auma. Imä käve õga pühäpäävä kerkohe. Mi perreh tetä-s pühäpäävä tüüd, õnnõ hädäperäst taltust. Tihtipääle imä laul´ kotoh kerigulaulõ ja ka ummi vannu koolilaulõ. Täl olle veiga illos helü. Imä olle hoolõh mõtsah marju korjama ja seeneh käuma. Alati olli’ meil moosi’ keldrih. Mõtsa võeti minno ka üteh jalgratta raami pääle.

Kiä opas´ käsitüüd tegemä, mia oll´ edimäne kunst, mia selges sai?

Käsitüüd tegemä opas´ õks imä. Varda’ anti kätte jo inne kuuliminekit. Imä kudi kangit, a õi mälehtä’, õt ma latsõna olõs kudanu. Koolih käve nelli klassi Tobrovah ja edesi lätsi Meremäe kuuli. Käsitüütunn olle koolih üts lemmik. Ku liina kuuli lätsi, elli tädi man ja timä opas´ kampsõ kudama. Käsitüüd olõ tennü alati.

Kuis trehvsit Setomaalt Tarto lähkohe elämä?

1965. aastagal lõpõdi Meremäe koolih 8. klassi ja lätsi opma Tartohe meditsiinikooli laborandist. Tuust aost pääle olõgi jäänü Tartohe elämä. Terve elo tüüti Maar´amõisa haiglah. Parhilla’ elä Ülenurmõh. Side Setomaaga om jäänü.

Kuis sai seto käsitüü põhitegevüses?

Kangast naksi kudama 20 aastakka tagasi. Esä ütel´ imäle, milles olõ-i tütrele kangakudamist ar’ opat. Esä kinke mullõ ka voki 25. sünnüpääväs, lask´ meistril tetä’. Nii saigi Elva-tädi käest peele’ ostõtus ja talvõl, ku lehm jäi kinni, tulle imä liina ja sääde mullõ kanga üles. Olli küll raamatust tuud uurnu, a saa-s midägi arvu. Vooriga edimäne kangas panti kuvvõ nitsega kirikangas põrmandutekke jaost. Algaja jaos oll´ keerulinõ, imä pidi liina appi tulõma. Edespidi sai mitu kursust läbi tettüs ja kanga’ lätsi’ järest keerulidsõmbas. 2003 alost´ ERM-i rahvarõividõ valmistamisõ kursus. Tuul aol lauli naiskoorih, koh tetti Äksi rõiva’, sis tullegi hindäle tetä’ isikligu’ rõiva’.
Seto rõividõ vasta olle nii suur aukartus, õs julgõ’ edimält mõtõldagi, õt mõista valmis tetä’. Ku katõ aastaga peräst järgminõ kursus alost´, naksi tegemä seto rõivit. Tulõ tunsta’, õt olli külh hirmsahe hädäh. Olõ-s inne mäntsitki kogõmuisi, kuvvamuudu kirja kor´ada’ vai linast kaadsakangast kuta’. Nii tulle hindäl kuta’ puulvillanõ räbigukangas ja hammõkangas kiräkorjamisõga.

Neli ja puul aastakka läts, sis sai valmis naase, mehe ja latsõ täüskomplekt. Lõpuh olle näütüs ja suur eksam. Nii anti mullõ 2009. aastagal kutsõtunnistus rahvakunsti- ja käsitüümeistri tekstiili alal IV.

Koh viil opsõt ja midä? Kuis om Seto Käsitüü Kogo sullõ kasus tulnu?

Viil olõ läbi tennü tävvendüsoppõ Viländi Kultuuriakadeemiah 2010-2011 Seto rahvusligu tekstiili alal ja 2012-2013 Seto rahvarõividõ valmistamisõ alal. Nuu’ viimädse’ kursusõ’ kõrrald´ Seto Käsitüü Kogo ja nuu’ olli’ veiga sisuka’, noist om pall´o api olnu. Alati ommõ hüä nõvvu küüsüdä’ tõisi kogo liikmidõ käest, ku hindäl tiidmisist puudu tulõ.

Mäntsit seto käsitüükunstõ olõt opnu ja mis omma’ lemmiktüü’?

Miildüs kõik, mis höste vällä tulõ. Ku niplispitsi tegemist opati, sis tundu küll, õt raketitiidüs. Austusõst oppaja Eeva Taltsi vasta õks püvvi. Ku arvu naksi saama, saa-s inämp pidämä. Nüüd om niplispitsimeetrit ütsjago kogonõnu. Umblõminõ olõ-i mu lemmiktüü, ku vaia, sis Liivago Galina ja Mehiläse Margit avitasõ’ hädäst vällä. Kuigimuudu ommõ juhtunu, õt poissa rõiva kangit olõ rohkõmp kudanu. Kaadsakangast om koet üle 200 meetri. Ja hammõrõivast 38 hammõ jaost. Ku kangast väsü, tii vüükeisi, pitsi vai niplist. Mõista-i ollaki nii, õt midägi olõ-i näppõ vaihhõl.

Kõnõlõ’ ka siiniga värmmisõst ja tarõ päält löüt langu valgõndamisõst.

Taimi ja siiniga langa värmmisõ pisiku sai ka ütelt kursusõlt 2002. aastagal. Peräh sai nuid langu niipall´o, õt koi peelte pääl mito kangast pleede. Kuna linadsõ’ kanga’ omma’ mu lemmiku’, sis olli veiga õnnõlik, ku löüse kodotalo tarõpäält kotitävve vanaimä kedratut linast langa, tuu olle sääl aastakümnit saisnu. Proomõ nuid langu õkamuudu mõskõ’, vesi olle nigu virts. Sis proomõ tetä’ tuhalipõt, sai valgõ külh. A tei kõva lipõ, jäti üüses plastmasspangi, lipõ sei pangipõhja mulgu ja vahtsõ põrmandu pääle jäi tsõõr. Tuu iist joht kittä’ saa-s. Õnnõst omma’ perreliikmõ’ lepliku’ ja kõik mu solbõrdamisõ’ ja veidrusõ’ vällä kannahtanu. Alati avitasõ’ minno. Miis ommõ mul hüä langakerijä ja mõist veiga ilosit kevetskit tetä’.

Laul ja leelo su eloh – määnest rolli omma’ nä mängnü?

Mu imä laul´ alati kotoh kerigulaulõ ja timä käve kerigukoorih laulmah. Leelot ma kotost õi mälehtä’. Mullõ olõ-i joht ant nii ilosat lauluhellü ku imäl olle, a laulnu olõ õks naiskoorih. Imäga naksi üteh ka kerkoh laulma. Leelo om mullõ alati miildünü. Viimätsel aol olõ leelotanu Ilolanga koorih.

Midä oppat latsõlatsilõ?

Olõ elänü üle 50 aastaga seto keelekeskkunnast välähpuul. Latsõ’ omma’ külh kasunu setomeelitse’, a õi kõnõlõ’ seto keeleh, arvu õks saava’. Seto rõivit kandva’ küll uhkusõga Setomaa sündmüisil.



Kommentaarid

Kommentaare pole

Kommentaari lisamine

CAPTCHA
Kontrollkood