Uma pini purõlõsõ, uma lepüse.

Pildikõnõ K. küläst. Merca (0)

Pildikõnõ K. küläst


 Merca

Aig – 2016. aastaga lõpp.
„No’, korrask!“ röögäht´ Vass´o ja and´ trumbih näoga Husqvarnalõ helü kätte.
„Vass´o, Vass´okõnõ, panõ’ moodorsaag käest,“ pand´ Nasta tänni.
„No niih. Kuis ma võta? Kas piuta vai ristipite?“ küüsse Vass´o ja ast´ tarõlõ lähkombahe.
„Vass´o, Vass´okõnõ, putku-i tarõkõist, jätä’ raahho!“ viug Nasta ja sais käe’-jala’ lakja, mehe tii pääle ette.
„Köögih toimõndat inämbjako sa’. Ma jätä umalõ tagatarõ. Sõs piä-i truupõ ka poolõst tegemä. Sullõ jääs pliita, mullõ ahi,“ rehkend´ Vass´o.
„A vesi! Kost sa vett saat?“
„Kaivost tuu pangiga.“
„A koh sa sital käümä nakat? Klosett jääs mu poolõ pääle,“ pruumsõ naanõ miist viil kinni hoita’.
„Haah,“ vaagahtas Vass´o. „Kah mul sitmisõst lektrit ja vett vaia om! Saa vana lauda takah kuusõ all kah kävvü’. Innembki käüt. Õga mu perse olõ-i upin, õt külmä pelgäs!“
„Vass´o, a kuis lektrega saa, ah?“ vavvahtas naanõ. „Ku sa saega tarõ kallalõ läät, tõmbat jo juhtmõ’ läbi niimuudu!“
„Ma mõista nii kah saagi’, õt juhtmõ’ edeotsa putmalda’ jäävä’, a perähpoolõ läämi õgaüts uma lektri pääle!“
„A mõsu, Vass´okõnõ, mõsu... Kuis sa toda mõsõt?“
„Panõ savvusannalõ hummõn päiv rihma’ ümbre ja viä uma poolõ pääle. Sa käü’ dussi’ all ja mõsõ’ massinaga mõssu, ku tahat.“
„A keldre, Vass´o. Miä kardohkidõ ja põrknidõga saa?“
„Keldre võit tävvega hinele hoita’, a juuriku’ loemi ütshaaval kattõ unkohe!“
Vass´o timmse Husqvarnalõ püürdit mano ja nakas´ kimmält tarõ poolõ astma. Nasta hiit´ hinnäst vasta ilosat kõllast vuudrilauda. Ikk tull´ pääle.
„Vass´o, Vass´okõnõ.“ kaiblõs naanõ. „Mi olõ jo ilosahe elänü nelikümmend aastakka. Mille sa no’ ummõhtõ... Mõtlõ’ veid´o, ma’ pallõ!“
„A sa’, vanamuur, mõtlit, ku mu sälätakah allkirä annit vai?“
„Vass´o, tuu om õnnõ allkiri.“
„A s´oo om mu esätalo! Ja sa’ tahat tollõ allkirä vasta ts´uhknidõ ala anda’! Ar’andja, sääne!“
„Mille sa tollõ tühä as´a peräst nii süändünü olõt? Tohtre man käüt jo Võroh, puuti sõidat Vahtsõliina...“
„Ja käü edespidi kah!“
„Koh sa saat, sa piät nakkama Verskahe käümä.“
„Kullõ’, paaba, sa täämbä hummogu tsirgupetet õks võtsõt vai, innemb ku kotost vällä lätsit?“
„Verskahe nakat käümä ja jalaga, tuud ma sullõ kinnihtä! Üttegi bussi sinnä’poolõ õi lää’ õga saa’ minemägi. Uma kütussõ pääl sõidat õga allkiräkõsõ peräst Verskahe, vot tak!“
„Oi, duura-paaba, miä sa vaagut nigu vana varõs vag´a otsah. Täämbädsel pääväl saa inämbjako asjo indõrnetih ar’ aia’.“
„Saat-saat,“ tsäägäht´ Nasta vasta. „Kae’, vindläse’ teivä’ Trumpist Meeriga presidendi, asi näil sääl indõrnetih su as´aajamiisi ar’ tsurki’. Vindläse’ omma’ mihkli’ säändsidõ asjo pääle!“
„Sa, ullpääluu, arvat, õt vindläisi huvitasõ’ väiko Eesti väiko vallakõsõ as´a’?“
„Huvitasõ’ jah! Külh nä võtva’ hillätassa kogo piiriveere üle. A ku mi uma küläga Vahtsõliinaga mestih olõ, jäämi mi õks Eesti ala.“
„No ku nii piäsi’ minemä, sõs juusk piir joonõlt läbi tarõ, a ma naka nigu õigõ seto kunagi Petsereh asjo ajama,“ põrot´ miis vasta.
„Ütle’ ummõhtõ, midä sa tollõst setotamisõst tolku saanu olõt,“ täntäs Nasta. „Sa, Vass´o, olõt näidega uteh pundih vai? Nä omma’ kõõ säändse’ võhlu’, eläse’ tüüinemise arvõlt ja ku tüüinemise tur´ol inämp vissi laskõ’ saa-i, läävä’ joonõlt tüüinemise vara kallalõ.“
Vass´o lask immes pandõh sael allapoolõ langõda’.
„Määnest ull´ust sa no’ suust vällä ajat?“
„Hahah,“ tsihhitäs naanõ, „kas sa tiiäki-i, kuis tuu suur setotaja, tuu innembinõ vallavanõmb, oll´ ütel volikogo mehel aknõ’ purust pessnü ja kats mehilädsepakku ar’ häötänü!“
„Kost sa säänest häüssi kuulsõt?“
„Vallavolikogoh. Tõõsõ’ kuulsõva’ kah. Ja tuu inninõ vallavanõmb ütle-s puult sõnnagi vasta. Jo tä süüdü oll´!“
„A kiä näi vai?“
„Koh tegijit, sääl nägijit!“ aie Nasta tiidjält nõna pistü.
„Kullõ’ no häüssi. Mille piät üts tark, tävvearolinõ miis säänest poiskõsõtükkü tegemä?“
„Kadõ om, tuuperäst! Kadõ, õt timä suurõst setotamisõst miäkit vällä tulõ-s.“
„Eis’ sa, Nastakõnõ, olõt jo kah seto,“ tulõt´ miis miilde.
„Olõ-i, mu vanavanaesä tull´ umal aol Valgamaalt taha’!“
„No sõs võta’ uma puul tarrõ sälgä ja mine’, kae’, vaest saat tä kohegi Valgamaa külge liita’!“ põrot´ Vass´o ja tõmmas´ Husqvarna vahtsõhe käümä.



Kommentaarid

Kommentaare pole

Kommentaari lisamine

CAPTCHA
Kontrollkood