Susi ka pinni pelgä-äi', a haukmist ka taha-ai'.

Pöördumine. (0)

Avvustõt Eesti Vabariigi president, Eesti Vabariigi valtsus, avvustõt ministri’ ja Võro ni Põlva maavanõmba’!


„Küll om rassõ koto tetä’ katõ ilma veere pääl,“ omma’ ria’ Seto hümnist. Ja ummõhtõ om tuhandit aastakkõ seto’ umma tarrõ ehtänü ja pereht hoitnu tahsamah ida ja lääne vaihõl, sõateie pääle jäieh ja kaemalda kest maad tõmmat piirele.


Allõs vabadussõda and´ võimalusõ seto rahval paarkümmend aastakka uma perimüskultuuri kõrvalõ ka euroopalik kultuur ehtä’. Tull´ luutus, õt „saa valgõt päivä nätä’ tulõviguh Setomaa“, nigu ütles viimäne rida Seto hümnist.
Setomaa nakas´ virka edesi minemä, a sõavankri pässi jälki viirdümä ja nõukogodõ võim võtt´ maa’ ja eläjä’ ni saat´ hulga inemisi Tsiberihe. Kolhoosiminek oll´ nigu muial Eestihki vabatahtlik-sunniviisilinõ, ruttu kirotõdi inämbüs Setomaast Petseri rajoonist Pihkva oblastih, õt kinnistädä’ s´oo kant Vinne Föderatsiooni ala.


Õks kõnõldi seto kiilt, nõssi savvu korssnist ni anti latsilõ haridust. Vahtsõst tull´ Eesti Vabariik ja jälki nakas´ Setomaa ülespoolõ nõsõma – tull´ renessanss. Petseri liinah ja Meremäe vallah Obinitsah luudi seto selts ja naksi’ idanõma kuningriigi, Seto Instituudi, kuningligu tiätri idee’. Verskah tetti leelopäivi jo nõukogodõ aost pääle. Seto Kuningriik tull´ aastagal 1993 ja jäi.


Meremäe vallah asutõdi katskümmend kolm aastakka tagasi Setomaa Valdu Liit, õt valmistada’ ette ütist Setomaad ja pästä’ tulõvatsi põlvi jaost elläv seto kultuur. Tuu õnnahu teno pall´osidõ inemisi suurõlõ tüüle ja näide väsümäldä juhtõ toelõ.


2009. aastagal kanti seto leelo ehk seto laulutraditsioon UNESCO vaimsõ kultuuriperändi esindüsnimekirja. Tuu tähendäs, õt seto laulust tiidäs maailmah inämbä ni teda peetäs tähtsäst ku kõigi maailma inemistõ ütist rikkust.
Meil om toimiv s´ooilmaaignõ, a väega mustidsõ kultuurimäluga seto kultuur, minkast võidsõ’ 2015. aastagal rõõmu tunda’ kõik Eesti ja soomõ-ugri rahva’, ku Obinitsa üteh kõõ Setomaaga oll´ soomõ-ugri kultuuripääliin.
Setomaa om erilinõ kotus tuu poolõst, õt väega hulga setokõisi, kelle esivanõmba’ vai kiä’ eis’ omma’ lännü mäntsilgi põhjusil elämä Setomaalt muialõ, om ummi kodovaldu tegemisi man, tugõva’ raha vai tüüga ja hoitva’ umma kultuuri, hooldasõ’ ummi tarri vai aidu ni näide latsõ’ vai latsõlatsõ’ tulõva’ õks käuma vai peris tagasi. No mis tetä’, parhilla’ õi saa’ nä anda’ ummi helüsit, ku tulõ hääletäminõ Seto valla osah.


Tuuperäst om eriti tähtsä setodõ eläminõ ja toimõtaminõ aoluulidsõ maa pääl uma ütidse vallana. Parhillanõ maailm om täüs näütit tuust, õt tuurõ jou vasta õi saa’ alati pikki küsitlüisiga. Mõni asi tulõ lahenda’ terve mõistusõga ja tuu om Seto valla moodustaminõ vajadusõl riigi puult, õt kaitsa’ ja viiä’ tulõvikku ainulaadsõt süvvä elojovvulist jako eesti kultuurist.


Mi looda, õt nigu setodõ juhi’, kiä’ omma’ veenü elo Setomaal viimädse 10 aastagaga korgõmbahe ku Põlva ja Võro keskmäne, nägevä’ laembat pilti ka Eesti riigijuhi’ ja tegevä’ uma otsusõ tuu perrä. Õt seto elo saasi’ ka edespiteh olla’ ku kultuuripärl, minkõ üle saava’ olla’ uhkõ’ nii seto’ eis’ ku ka Eesti riik ja maailma rahva’.


Eesti Vabariik om üteh setodõga võtnu vasta otsusõ hoita’ alal seto leelotraditsioon, mia om nii vaimsõ kultuuriperändi nimekiräh ku ka tuhandidõ seto leelotajidõ süämeh. Tuu hoitmisõ peräst om õgal juhul paremb ütine umavaltsus – Seto vald.


Seto’ omma’ olnu ummamuudu Eesti Vabariigi piirivalvuri’, kiä’ omma’ hoitnu kimmä vaimuga ida ja lääne vaihõlidsõ joonõ paigah, mi jovva ka edespiteh hoita’ piirimaid kimmämbält ütidse vallana.


Mi olõ pall´o tennü, õt Setomaa saas nätä’ valgõt päivä, mi elä umah kultuurih edesi, mi tüütä suurõ hoolõ ja rõõmuga, ärke’ jätke’ meid ilma umast Seto vallast!



Kommentaarid

Kommentaare pole

Kommentaari lisamine

CAPTCHA
Kontrollkood