Küüsüjä väsü-üi ar', andja väsüs ar'.

Liiva Kati, 2016. aasta kargusõkargamisvõistlusõ võitja (0)

Sarvõ Õiõ kõnõl Katiga, Seto Kunigriigi 2016. aasta kargusõkargamisvõistlusõ võitjaga.

Liiva Kati oll 2016. aastaga Seto Kunigriigi kargusõvõistlusõl kõgõ parep kargusõkargaja. Kati eläs uma perrega’ Setomaal, tä om seto kultuuri seeh üles kasunu’, laulnu’ Tsibihärbläse koorih ja no’ laul Mokornulga leelokoorih. Kati mõist ummi mõttit ka’ kirota’ seto keeleh, mi sai katõpääle s´oo jutukõsõ kokko seto keeleh, olõ-õs vaia tõlki’ eesti keelest seto kiilde.

Kas sa tiiät, mille sullõ om pant nimest Kati?

Mu vanavanaimä oll Kati ja imä pand mullõ timä perrä nime. Timmä kutsti Lindsi Kati. Õigõ nimi oll Ekaterina Mehilane.

Su sünnükotus om Setomaa, Polovina külä?

Olõ elänü’ kolmõaastasõst pääle Polovinah. Polovina ommõ mu imä latsõpõlvõkodo. Sündünü olõ Võromaal Ansumäe küläh, tuu om Lasva vallah. Sääl om mu esä kodo.

Ku kavvõ sa ummi vanavanõbit tiiät, mälehtät?

Vanaesäsit olõ-õi ma nännü’, nä lätsi’ inne manalatiid. ku ma sündü. Imä vanaimä kuuli, ku ma olli 7-aastaganõ. Ma mälehtä, õt tä oll väega’ tüülinõ, kamand hobõssidõga’ ja tekk kõvastõ talotüüd. Meil oll hulga eläjit: lehmi, lambit ja tsiko, tuuga’ tä tegeli. Tä oll ka’ väega’ laululinõ, laul Helbi koorih. Suvõl olli’ mitu kõrda eiski’ kooriproovi’ mi moro pääl, midä ma mälehtä. Säält om mullõ ka’ tuu laulupisik külge vaest jäänüki’.
Esäpuult vanaimä kuuli katõ aastaga iist. Timä ka’ laul ja tekk talotüüd peris vanah iähki’ viil. Ku ma lats olli, sis koolivaheaol olli kõgõ vanaimä puul. Tä oll naarulinõ ja mõistõ kõkkõ tetä’. Sukkõ ja kindit kudi, opas minno ka’ kudama. Leibä küdsi väega’ höste ja sõira tekk höste. Hoit minno väega’ ja opas kõrralinõ tütrik olõma.

Sa olõt vannamuudu seto naane, kõik su olõminõ ja eiski’ nal´a’ omma’ säntse’, õt tunnõt tuuh ar’ seto kultuurilist hõngu. Midä sa eis’ tuust arvat?

Õks tuu elo Setomaal ja tegemisõ’ tegevä’ inemisõ sääntses, ku kultuur ja keskkund om. Tuu kõik mõotas kasumist ja suhtumist. Midä olõt nännü’, tuu jääs külge ja tuud tiit. Eis’ ma muidogi’ hinnäst tunnõ-õi vannamuudu setona. Nalju kotsilõ või üldä’, õt mu arost seto keeleh ommõ paremp nalja tetä’ ku eesti keeleh. Mul om tuu imält opit. Timä tekk kõõ seto keeleh nalja, täks om mullõgi’ külge jäänü’.

Su vanaimä om olnu’ laululinõ naane. Midä sa tiiät timäst vai midä külänaase’ omma’ kõnõlnu’?

Vanaimä oll jah laululinõ. Külänaase’ kõnõli’, õt tä oll väega’ kõva naane ja nal´alinõ, kõõ tekk nalja. Kimmäs ja kangõ seto naane, abivalmis ja hüä inemine olle.

Mineväh kunigriigih sa sait tunnustähe, õt mõistat seto kargust höste vai tõisist parebahe – kaejilõ sa miildü’ kõgõ inäbä. Midä sa eis’ tuust arvat?

Mul ommõ hüä miil tuu üle, õt inemisilõ miildü. Kargust olõ ma tandsnu’ piä katskümment aastakka. No’ nakas jo peris höste vällä tulõma. Ma mälehtä, ku Kala Manni opas minno: õt tassakõitsi tulõ tandsi’, tohi-i hüpädä’ ja karõlda’. Tuu ommõ õigõ kargusõ tandsminõ, ku tandsit tassakõisi, käe’ ja pää hüple-ei üles ja alla. Tuu perrä ma tandsigi’ ja muidogi’ piat muusikat ka’ kullõmma.

Kas mõistat seletä’, õt kuvvamuudu sa opõt ja kunas sa tundsõt, õt mõistat kargust?

Opnu olõ pia 20 aastakka ja õgas tuu tulõ-õi pääväpäält. Tuud piat har´otamma. No’ viimätse paar aastakka olõ tundnu’, õt mõista kargust tandsi’, selle olõ julgunu’ ka’ võistlusõst osa võtta’.

Midä sa arvat säänestmuudu võistlõmisõst?

Mu arvatõh ommõ õks vaia tunnusta’ inemisi, kiä’ tegevä’ midägi’ höste ja süämega’. Tuu ommõ nii tandsuga’ ku ütskõik mäntse tõõsõ as´aga’. Kargusõ tandsjit piat õks edesi valima, selle õt rahvalõ miildüs kaia’ ja nätä’ mi kultuuri. Tuud nägevä’ latsõ’ ka’ ja tahtva’ sis ka’ oppi’.

Kas pias, võisi’ sammamuudu edesi minnä’ vai om sul määnegi’ mõtõh, õt kuvvamuudu võisi’ tõisildõ olla’ vai piasi-i savsem võistlõmma?

Ma olõ-õi tuu pääle väega’ mõtõlnu’, a ma arva, õt nii kavva ku kõrraldadas kunigriigipäivä, nii kavva tulõsi’ ka’ kargusõtandsjit valli’.

Ja midä sa arvat laulmisõ võistlusõst?

Lauluvõistlus om ka’ mu meelest vajalik. Mullõ tuu miildüs. Paaril viimätsel aastagal om ant teema inne kunigriigipäivä, sis saa valmista’ veid´o ette. Ma olõ ka tennü’ vahtsit sõnno, a olõ-õi nuu’ teema’ loosi lännü’, minkõst ma olõ laulu tennü’. Vahtsit sõnno ja täämbätse pääväga’ seotu’ tegemisi lauluh ommõ huvtav kullõlda’. Kindlahe tulõ sõnolist valli’ niikavva, ku kunigriigipääväl õks meistrit valitas.

Kas su latsilõ meelüse’ seto laulu’? Nä omma’ hüä pall´o sukka’ üteh, a tõisil näideiälitsil latsil olõ-õi säänestmuudu kaumisi ja olõmisi, pall´o’ saa-ai imä kõrvalt kaia’ ja oppi’ seto laulu ja tandsmist.

Ütlemi nii, õt omma’ üteh, nägevä’ ja kullõsõ’, vaest kunagi’ nakasõ’ eis’ ka’ suurõbalt seto kultuuriga’ tegelemmä. Ma olõ-õi sundnu’ kül’ midägi’, õnnõ tuud, õt läämi’ ja k´aumi’ üritüisil. Ku väega’ sundma nakat, sis tuust tulõ-õi midägi’ hüvvä vällä. Ma looda ja usu, õt ütel pääväl nä nakasõ’ ka’ laulma ja tandsma.

Kas sa ummi latsiga’ kõnõlõt seto keeleh?

Kõnõlõ. Nä arvu saava’, a vasta viil kõnõlõ-õi.

Sa olõt k´aunu’ Eestimaal opmah ja õks tagasi kodotallo tulnu’. Mehegi’ tõit hindäga’ siiä’ Setomaalõ üteh. Mäntsih koolõh sa olõt opnu’ ja opit? Mille ti tagasi tullit? Üts põlvkund tagasi taheti, õt latsõ’ lääsi’ muialõ opma ja jääsiki’ sinnä’ pareba ja kergebä elo pääle.

Ma olõ opnu’ Võromaa Kutsõhariduskeskusõh turismi- ja toitlustuserialal 3,5 aastat. Parhilla’ opi magistrioppõh Eesti maaülikoolih luudusturismi.
Mehega’ sai kokko Võromaa Kutsõhariduskeskusõh. Timä oppõ puidutehnoloogiat. Kodokanti tulli selle tagasi, õt latsõ’ sündü’ ja nuid ommõ õks maal parep kasvata’ ku liinah. Mehele ka’ väiga’ miildü s´oo kant ja inemisõ’. Miis ommõ Paidõst peri, tälle oll kõik elo siih Setomaal põnnõv ja tõistmuudu.
Tuud saa ma kül’ üldä’, õt õgas maaelo olõ-õi rassõ, a eis’ piät hakkaja olõma, sis ommõ maal hüä ellä’.

Midä sa uma Otiga’ arotat ja mõtlõt tuust ilmaelost? Kuvvamuudu noorilõ paistus, õt kas maal eläminõ om õnnõ romantika ja puhas loodus, nii ku no’ üldäs ja minkaga’ proomtas inõmisi siiä’ tagasi meeltä’? Kuki’ om tiidä’, õt riigitüüd ja rahha siih väiga’ olõ-õi?

Tüükotussit jah siih väiga’ pall´o olõ-õi. Mi k´au mehega’ mõlõmba’ 35 km kaugusõlõ tüühü. A maal ommõ rahulik ellä’, meele miildüs. Mu tiidä’ inämbüs inemisi, kiä’ maal eläse’, nä käävä’ kavvõmbahe tüühü vai sis tegevä’ eis’ umah taloh tüüd. Tüükotussidõga’ jah Setomaalõ inemisi meeltä-äi. Parhilla’ ommõ tuust hüä, õt arvutiga’ võit tüüd kotoh ka’ tetä’, tuu jaost pia-ai tüüh k´auma. Ineminõ piat eis’ tundma, kas tä taht maal ellä’ vai taha-ai, ku õks taha-ai, õga sis meeltä-äi minkõgagi’.

Sa olõt laulnu’ leelopargih Tsibihärbläse’ ja no’ laulat Mokornulga naisiga’. Kuvvamuudu sa olõt sinnä’ laulma juhtunu’?
Tsibihärbläste kuuri oll lauljit vaia ja kutsti minno ka’, ma lätsi ja naksi k´auma. Parhilla’ laula Mokornulga koorih jo 8 aastat. Sammamuudu Mokornulga kuuri oll lauljit vaia, kutsti ja lätsi. Laulda’ mullõ miildüs, kõgõ inämbä iist üldä’, olõ ka’ eis’ mõnõ laulu tennü’.

Kas leelokoori’ joudva’ hoita’ seto laulukultuuri eloh?

Ma arva kül’, õt joudva’. Laul ommõ seto kultuuri osa ja parhilla’ ommõ leelokoorõ hulga, kiä’ laulõ laulva’ ja ka’ plaatõ omma’ vällä andnu’. Ku vanõmba’ laulva’, sis latsõ’ ka’ kullõsõ’, ku suurõmbas saava’, sis nakasõ’ immi laulõ laulma.

Üts laulmisõ kotus om kirmas. Kas sa olõt kirmasõh k´aunu’ latsõna vai määnest aigu sa mälehtät? Kas su lühko elo seeh omma’ kirmasõ’ ütesagamatsõ’ vai om midägi’ tõistmuudu aoga’ lännü’?

Olõ k´aunu’ kirmaskitõl. Mu meelest ommõ kirmaskitõ traditsioon alalõ. Inemisõ’ käävä’ kirmaskitõl ja laulva’, mängitäs pilli ja tandsitas. Mu arvatõh ommõ pall´o inemisi kirmaskil seto rõivih. Ma mälehtä Tsibihärbläste aost, ku mi tütrikõga’ käve, sis olõ-õs seto rõivih nii pall´o inemisi ku parhilla’. Näütüses oll no’ migulapäävä kirmask Helbi küläh, üle poolõ rahvast oll seto rõivih, midä oll illos kaia’. Laulda’ ja tandsi’ ommõ ka’ paremp ku seto rõiva’ säläh.

Kas laula tegeminõ, ummist mõttist laulminõ om eloh?

Laulu tegeminõ ommõ eloh. Mokornulga koorih kül’. Õga kõrd, ku mi kohegi’ esinemmä lää vai kutstas, sis kiäki’ naisist õks tege vahtsõ laulu. Olõ eiski’ laulõ tennü’. Vahel laula kotoh ka’, ku tüüd tii, tüü lätt kipõmbahe edesi.



Kommentaarid

Kommentaare pole

Kommentaari lisamine

CAPTCHA
Kontrollkood