Paremb hummogu varra ku õdagu hilda.

Seto Kuningriik sai tuult ja jäi mutta kinni kah (0)

Nuu’ aasta’, ku Kuningriik vooriga Luhamaalõ joud, om õks olnu nii ilm ku muu olukõrd ettearvamalda. 12 aastat tagasi tull´ sääne sado peräst toda, ku Peko kujo oll´ tammõpakust valmis tett, õt jäie’ meistri’ vällä kuulutamalda ja ülembsootska valimalda. Riitsaarõ Evaril tull´ tuukõrd aasta edesi Peko käskõ kullõlda’ ni edesi anda’.

S´ookõrd oll´ pikk ärrev aig kõikvõimalikõ helüandmistõga, õt kohe tuu Setomaa killukõnõ maailma kaardi pääl olõma saa, kas üteh vai eräle. Luhamaa nulk om kimmält ütelnü, õt Setomaaga ütte ja võtsõ Kuningriigi ettevalmistamisõ umakandi ülembsootska Leima Aarnega käsile.

Küläplatsi’

Määsi mägi om savinõ ja tuulinõ kotus. Vihma naas´ sadama ja tekk´ ettevalmistamisõ rassõs. Ülembsootska oll´ vällä käunu plaani, õt külä’ tulgu’ vällä uma küläplatsiga. Jo mitu nädälit oll´ sünnüpäivi ja kokkosaamisi teema küläde aolugudõ uurminõ, vannu pilte korjaminõ ja järekõrra’ Võroh firmadõ man, kiä’ pilte muudsa vakstu vai papi pääle trükvä’.

Jo mitu päivä inne kor´ati kokko külä iistvidäjä’ ni naati ehitämä küläde platsõ. Suurõlt võtt´ ette Nedsäjä külä, koh oll´ nii kodopuut kui latsi mänguväljagu’. Küllätüvä külä paistu silmä ilomeelega ja hüä organisiirmisega. Ilda aigu Küllätüvvä kolinu Merca ja timä lavameistrist kaasa Toomeoksa Imre anni’ platsilõ kunstilist mõõdõht mano. Imre bussist ehitedi kogoni tsässon valmis kõgõ ikooninulgaga. Ignasõ, Lindsi, Härmä ja Navikõ lei’ kampa ja ehidi’ suurõ aia, koh tandsu sai lüvvä’, ni põhjaliku külli tutvustava stendi. Obinitsa plats oll´ kõgõ suurõmba tuulõ pääl, lava avvuväärseh ümbrusõh. Riitsaarõ Evar ja Jürise Erki paigaldi’ puultõist päivä Lauluimä kuio ja sirme sõlõpiltega. Tuul vei muuseumiperre telgi lindu. Vihm kastsõ likõs tekstiili ja nessüt´ ObiNizza kohviku seenepiirakit. Luhamaa küläpuut oll´ majakõsõh, a tuul õks tõmmas´ õgal puul. Kauplõjidõ autorattidõ alt pritse muta ja linnas´ poganit sõnno.
Pööni külä platsi pääl oll´ piiripost värehtih ja piirivalvur ni suurõ’ pildi’ külä inemistest, kiä’ sääl elänü’. Kohal oll´ Tsopatalo Helju, kiä sääl sündünü.

Hümn

Hümni laulmisõs kogosi lavalõ ja lava ette kõik s´oo seto leelot laulõv rahvas. Illos küll, ku laulma naati ja sootskatõ valgõ parv naas´ mäke müüdä tulõma, a rahva siäh jäi silmä mõni ütsik seto rõiva kandja. Ilm oll´ hull küll uma muaga ja käüsit nessüdi’ vihmahuu’ ja sukmani hand jäi mäeküle pääl jalgu ala, aga õks tundus, õt seto rahva rõivit kandva osa tüküs maapõuõ puhkama ja noorõmb rahvas lindas ilma piteh ringi vai kõplas võõril mail arbuusõ. Kuis niiviisi saa valgõt päivä nätä’ Setomaa?

Nigu õks, jätetäs hümnist vällä ria’ „haridus mi ülembtsiht piät olõma“. Tuu, õt valgidõ rõividõga kokko tuldas, pästä-i ütsindä Setomaad.

Võistlusõ’

Tuu jaos, õt võistlõma tuldas, piät kõvva tüüd tegemä jo ette ja inemisiga läbi kõnõlõma. Väega olulinõ om kimmäs osavõtt. Sõirameistrit oll´ võistlõmah hulga, a leevämeistrit vähämb.

Sõnolisõ võistlus sattõ suurõs häbüs piaaigu läbi. Oll´ hulga leeloparkõ, kiä’ jäti’ tulõmalda. Om vähäs jäänü nuid, kiä viil sõnnu tetä’ mõistva’ ja võistõlda’ julgõsõ’. Kalkuni Andreasõl õnnahu är’ kõnõlda’ sõnolisõ võistlusõlõ Sarvõ Õiõ, Kala Ly ja Kauksi Ülle. Poolõ tunniga Seto Ateljee Galerii lavva takah müümise aigu ma pall´o ette mõtõlda’ õs jovva’, a uma kallis Mokornulga kuur ja Tiina imä ni sõsarõ pereh tull´ ka appi, ni laul õks sündü ja sai laulõt. Peräh kuulsõ, õt võitsõ Kala Ly. Pall´o õnnõ vana hüä Kala Manni tütrele, a kiäki oll´ nännü, õt võitja laul´ paprõ päält maaha.

Tühi lava

Lava oll´ kõik aig väega tühi. Om siski hulga rahvast, kiä tulõ leelot, kargusõvõistlust kaema. Kõik viil õi suhtu’ Kuningriiki ku ökoturu platsi. Ka vabalava edine oll´ kullõjit täüs.
Joba algusõst pääle tundu, õt küläplatsõ moodustaminõ võtt är’ hulga seto iistvidäjit, kedä õi haaru’ inämb muiõ aladõ mano. Tundus, õt om hulga hingega asja man perrit, kiä’ tegevä’ mitmit alasit, a kõrraga õgal puul olla’ jovva-i. Nuuri om vaia inämb pääle kasvata’.

Ülembsootska valiminõ

Ülembsootska valimisõ man om aamõtlik jutt, õt Peko and märgo, a viimätsel aol tulõva’ Peko arvamisõ’ sakõstõ läbi sootska Hõrna Aare. Tegelikult olli’ kõik kandidaadi’, Tormi Piret,  Ristimäe Raivo ku Linnusõ Vaino väärilidse’ sootskas saama.  Piret sai ülembsootskast. Timä om laja silmäringi ja kultuurikogõmusõga, tark ja ütehhaardja hingega kimmäs paaba, pereimä ja vanaimä ni jo aastit seto as´a iist väläh. Timä tege kimmäst tüüd latsi ja nuuriga, mia om tegeligult seto kultuuri elo ja surma küüsümüs.

Kuningriigi paraat

Tuu osa om kõgõ meeleolukas. Pataljoni’ sõitva’ ja marssva’ ni kandva’ ülembsootskalõ ette.
Ilma paraadita olõs Kuningriik nigu keedetü muna ilma soolalda. Om kohal viiväe’, sideväe’, rattapolgu’, vaimuväe’, Nedsäjä om eriti põhjalik uma kõikvõimalikõ väeosadõga. Eriti viljakusõ pataljon – imä’ titevankridõ ja latsiga. Ka Miktämäe liki 100 aasta vannu piigadõ polk om võimas. Ja joba pia mäng lava pääl Svjata Vatra. Kuningriik saa läbi viil järgmädse päävä lõunõs, ku küläplatsi’ lakja lahut ja nessütet rõiva’ ni müügikaup kõrda tett.
Kuningriik om meil seto rahva esindüspido ja kultuurihoitja. Kalli’ seto’, pangõ’ õks augusti edimäne puulpühä kallendrihe kirja – tuu päiv om seto kultuuri elojou läteh ni tuud mi taha-i kinni aia’ seeni, ku viil kiä tõist umakeeli uigada’ mõist.

Kauksi Ülle



Kommentaarid

Kommentaare pole

Kommentaari lisamine

CAPTCHA
Kontrollkood