Elo ole-ei kohki hädäldä.

Tähtsä vai mitte tähtsä (0)

  Tähtsä vai mitte tähtsä

Tammistu Lea

Jaloda siih tiid pite, keväjä õdagu, vasta üüd. Valgust viil jagus, a viiri pite kisk jo hämäräst. Sälä taadõ jääs päävämineki viimäne kuma. Ümbretsõõri tublidõ põllumeeste haritu maa’, iihpuul paistus kodotuli. Tii veereh põllupindre pääl täntäs kats kiivtäjät helehelt. Põldõ takah paistusõ’ vahtsõ’ Eesti Vabariigi piiriposti’. Kodo kõrval omma’ külätalo’, lähkeseh, külg külega kuuh. Aia takah tummõ kuustiku tükükene, mis höstö vesikaarõ tuult kinni pidä. A piiripostõ takah om kalmõtõmägi, koh külä innepidi jaanituld õks tekk´. No’ saa-i jo inämp ammu’ sinnä’ mäe pääle. Kaet s´oost poolõst õnnõ ku ihatu maad, kohe tahassi’ viil minnä’, joosta’, jaanihainu kor´ada’, liivatsõ nurmõ häiermidõ hõngu nõnna tõmmada’...


Sääne paik üteh suurõ Euruupa Liidu peris veereh. Üts tühinõ kogus mõtsa, üts mõtsa hõlmah lagonõv maja. Üts tühäst jääv külä, üts väikene kingokõnõ. Nii, kavvõmbast kaiõh, olõ-i tuu kellelegi tähtsä. Ainumas suur ja olulinõ asi om ehitätäv Eesti Vabariigi piir. Ja niimuudu õdagu jalotõh ja kaiõh umma küllä ja postõ takah mäke, naksi mõtlõma, õt mis sis om tähtsä ja kohe tä jääs vai kohe tä kaos.

A ku kaia’ taalõ kotussõlõ pääle veid´o lähembält ja süämega?
Kodomoro, koh pääl kõndnu üte perre viis inimpõlvõ järgepanu. Juurõ’ omma’ kasunu sügävähe. Tuu om tähtsä. Mälestüs küläst, ku õgah taloh oll´ viil pereh elämäh. Tuu om tähtsä, om ka nuilõ tähtsä, kes omma’ siist är’ kavvõmbahe lännü elämä. Tähtsä näri valusat hinge. Om kodo maaha jätetü. Esivanõmbidõ hinge’ kutsva’ ummi tagasi. Ja küläle elolisõlt ni kultuurilisõlt umanõ kalmõtõmägi, mis innepidi hingäs´ küläga üteh. Kalmõtõmägi oll´ kõigi uma. Tuud avvustõdi, peläti, armastõdi. Pühä mägi. Kundi kotsilõ uhkõ nimetüs – mägi. Ainumas liivanõ kunt lähkokõsõh, rootsiaigsõ’ ütishavva’, liivadsõ maa tähtsä’ ravihaina’, muistsõ ao legendi’, maaselitsapäävä pikä liu laskminõ. Tuu kõik om tähtsä ja pühä. Külä ja timä mägi. No’ om jo pikki aastit traataid vahel ja kiild pääl.

Kas om Eesti riigi ehitet piir kellelegi kohki puultki nii pall´o süämest tähtsä?

Kuis sis om nii, õt üts asi, mis ei olõ’ süämest tähtsä, saa ar’ lahku tuu, mis om tähtsä. Või kui kaia’ as´alõ kavvõmbast, sis ku tulõ üts tõõnõ tähtsä, mille piat sis eelminõ tähtsä tähtsüsetust muunduma.
S´oo ei olõki õnnõ üte külä ja mäe lugu. S´oo om terve maailma lugu ja ka inemistõvahelitsõ läbikäümisõ lugu. Mi olõ rohkõmp harinu’ tõõsõlt nõudma, tuu asõmõl õt küssü’, mis tälle tähtsä om.


Ja ku ilma’ läävä’ lämmäst, osta Vinne viisa, kutsu küläst naabri’ üteh ja sõidami ringiga tõistõpuuldõ valgit postõ, ronimi mäe pääle, istumi maaha ja katami lina söögiga ni lehvitämi säält puult küläle, õt tähtsä ei lääsi’ meelest.



Kommentaarid

Kommentaare pole

Kommentaari lisamine

CAPTCHA
Kontrollkood