Kiä midä ots, tuu tuud saa.

Taimaal naarahuisi seeh. Lõivu Merlini reisukiri. (0)

Mõntkõrd tuujaost, õt arvu saia’ ku hüä kotoh om, tulõ minnä’ kaema, kuvvamuudu säitsme mäe ja lumbi takah eletäs. 2015. aastagal tull vällä sootska Laaneotsa Annela raamat „Rööprähkleja rahunemiskatse“, koh tä kirot umast elost perrega’ Taimaal. Tartoh Oskar Lutsu nimelidsõh raamadukogoh raamaduesitlüsel olõ-õs mul mõttõpujakõistki’, õt veidebä ku katõ aastaga peräst ma võta eis’ ka’ ette sinnä’ reisi’. S´oo aastaga jaanuarih saigi’ kats nädälit oltus Andamani mere pääl.

Tuul aol oll mu kodo katamaraan. Meid oll kokko katõsa inemist. Olõ-õi as´alda’ ütleminõ, õt ku tahat lühko ao joosul kedägi’ tundma oppi’, sis mine’ umast õgapäävätsest mugavustsoonist vällä, mine’ reismä. Mi laiva meeskund oll kirriv: oll prominente, muusikit, tudengit, ettevõtjit. Kapten oll Ossa Toomas, kiä om muusik ja ka’ lodja Jõmmu kapten. Katõ nädäli pääle tull kokko veid´o üle 300 meremiili. Ilm oll hüä – õhk 27-32 kraati, vesi umbõs 27-28 kraati. Oll päivä, oll vihma. Ku sääl satas, sis õks kõrdapiteh. Mi kõik sai pruunis ku grillkana’, mõnõ’ ai’ nahka ku hussi’.

Mi meeskund oll höste kokko pant: kokk, mehaanik ja tohtri olli’ meil olõmah. Viimäst läts mõnikõrd ka’ vaia – õks astõ kiäki’ pal´astõ jalguga’ k´avvuh nagla jalga, mõni sai söögimürgütüse vai külmä. Merehaigust kinkõlgi’ olõ-õs. Ihho kergendedi mõlõbast otsast hoops pääle põnõvit õdagusüüke kohaligõh rannarestoranõh. Ku edimätsel nädälil proomti otsi’ taiperätsit süüke, sis tõõsõl nädälil oll jo iso minkõgi’ tavalitsõ perrä. Ja nii mõnõki’ kõnõli’ unistõdõh prostast kodotsõst keedet kartohkast.

Mi laivah rõhuti tervüsligulõ söögilõ – pall´o hal´ast, veid´o lihha. A Taimaal om kliima troopilinõ, sis peris pall´o süüki läts meil ka’ halvast, nii liha ku puuvilä’. Söögikraam, sh ka’ väläh süüminõ om odavap ku Eestih, a alkohol om kallis. Sisse tuud söögikraam om ka’ kallis. Samah targastõ majandõh võit saia’ kõrda väigagi’ odavalt.
Mõlõba laiva meeskunna’ osti’ piagi’ hindäle kalastusvarustusõ. Püvveti kalmaarõ ja erinevvi kallu. Kalapüüdmisõ riistu saaminõ oll keerulinõ. Ütele kohaligulõ umbkeelitsele selges tetä’, õt sa tahat tuud minkõga’ mõni kala merest kätte saia’, tuu om kihäkeeleh peris keerulinõ. Nä kõik hoops naksi’ tahtma sullõ kallu müvvä’ tuu monoetendüse pääle.
Ma osti hindäle tamiili, konksu’ ja mõnõ’ landi’. Raskusõ’ unõhti ar’ ja nuu’ tull sis peräst tekitä’ katamaraani vallalitsist metallijubinist. Ma püvvi uma kala põrknaga’, mia oll ts´angu otsah. Lihakraam oll mi laivah tuust aost otsah. Ku katamaraan ankruh oll, sis mi sai pia kõiki kallu nätä’. Tõõnõkõrd rannah viiveereh jalotõh näi, kuis värmilitsõ’ kala’ ümbre jalgu ojosõ’. Sõitõh mi näi ütel kõrral haid ja mõnõl kõrral erinevvi lindkallu.
Pääle haihuimõ nägemist mõnt aigu väiga’ kaldast kavvõbahe ojoma taha-as minnä’. Mõnõh kotusõh ankruh ollõh oll mi ümbre silmäpiiril pall´o kalalaivu – nä paistu’ ku joulupuu’. Kohaligu’ kalamehe sõidi’ pikki puust lootsikidõga’, koh olli’ eismuudu pikä varrõga’ mootori’. Mõnõ’ kalamehe’ sõidi’ ka’ mi alusõ lähkohe ja tahtsõ’ meele kallu ja krevette müvvä’. Mi söögilaud oll kõik aig kirriv ja rikkalik. Sai proomtus kõiksagamatsi mereandõ, aid- ja puuvilju.

Edimäne saar kohe mi joudsõ, oll James Bondi saar. Tegeligult om saarõ nimi hoops Khao Phing Kan ja sinnä’ mano kuulus ka’ väigokõnõ saarõkõnõ Ko Ta Pu, mia sai James Bondi nime peräst 1974. aastakka, ku sääl vilmti „The Man with the Golden Gun“ Roger Mooriga pääosah.

Mi joudsõ sinnä’ õdagu ja nii ku jala liiva pääle sai, võtt meid vasta terveh nimekiri as´ost, midä s´oo saarõ pääl tohi-i tetä’: juvva’, suitsta’ jne. Saarõl olli’ ka’ uma’ valvuri’, tuuperäst õt tegemist om rahvuspargi üte jaoga’. Mitmõ’ väiko’ saarõ’ omma’ rahvuspargi’, mia’ külälisi jaost tähendäs tuud, õt niipia ku kummipaadiga’ randa jovvat, kõrraga’ kargas su mano aamõtnik, kiä taht saia’ 400 kohalikku rahha (umbõs 13 eurot) saarõ külästämisõ iist üte inemisõ päält. Pia kõik aamõtnigu’ ja teenindäv personal, sh ka’ söögikotussih, turul, poodih mõista-ai pääle uma keele tõisi kiili, tuu tähendäs, õt tulõ appi võtta’ kihäkiil ja kindlahe kaubõlda’ hindu madalabast. Hinnast saat maaha pia 50%. Eis’ ma kaupli õgal puul ja avasti, õt hinda and tugõvalt alla tingi’. Hüä nipp om ka’ näüdädä’ rahakoti sissu ja üldä’, õt kas tuu vai mitte midägi, selle õt rohkõp rahha olõ-õi.

Koh Lipe. Puul reisist sai müüdä ja peräst Koh Lipet mi naksi jäl’ Phuketilõ järest lähebähe joudma. S´oo saarõ pääl mi olli pikebält, olli kats üüd ankruh. Ma käve kohalikku ello taksoga’ avastamah. Edimäne plaan oll võtta’ roller, a tuu sadasi ar’ pääle tuud, ku ma olli rolleriga üte meetri sõitnu’ ja tuu oll hirmus. Taimaal om kurakäeliiklus. Rolleri lainaminõ pääväs mass 250 kohalikku rahha (u 7 eurot).

S´oo saarõ pääl mi näi ka’ tõisi eestläisi ja osti säält söögikraami mano. Õdaguhämoh ma jalodi veid´okõnõ ummapääd ja kai, õt koh ja kuvvamuudu eletäs. Maja’ omma’ ku pilpaküläh, tuu tähendäs, õt om ehitet tuust, mia näppu putus ja midä tuul minemä vii-i ja kost vihm läbi tulõ-õi. Paistus, õt kõigil om käsil ka’ määnegi’ äritegevüs – kiä kauplõs kütusõga’, kiä mõsk mõssu vai rent rollerit, kauplõs söögiga’ vai värski söögikraamiga’. Pinda om õgal puul veid´o.

Harilik om ka’ tuu, õt poodih ostjast vällä tetä-äi ja tegeldäs tuuga’ edesi, mia poolkõlla om. Pia õgah poodih tulõ kängä’ ussõ taadõ jättä’. Pini’, kassi’ videlese’ sääl, koh juhtus – kas poodi vai söögikotusõ iih, rannaliivah vai poodih. Söögikotusõh kiäki’ näid putu-ui ja paistus, õt ka’ näil om kõgõst ütskõik. Koh Lipe saarõl, nii ku tõisilgi’ turistisaaril, om pall´o rahvast ja hotelle, mäntse’ omma’ külälisi jaost mõtõld. Massööre om õga nulga pääl, pall´o om ka’ bambustätoveeringidõ tegijit.

Kats nädälit müüdä vett ja saari rahustas maaha ja tulõtas miilde, õt liisnalt pall´o tormada’ olõ-õi hüä. Kaieh kaost hindä ümbre ja minnä’laskmist, nakat puudust tundma kodomaa puhtusõ perrä ja reegleist.
A midä oppi’ ettevõtjana? Jäi silmä, õt kuvvamuudu õgalpuul k´au määnegi’ äriajaminõ, ütskõik minkõga’ ja ütskõik koh. Ku tahetas, sis tetäs, olõ-õi mäntsitki’ ullõ euronõudit, mäntse’ juunlavvaga’ asju paika toukasi’, ja kaemalda’ kõgõlõ toolõ kuvvagimuudu toimis.

Mi viimädse hotelli kõrval oll tüüpilinõ kohalik äri – väläst kaieh oll mõõdu poolõ päält tüüpilinõ garaas, a seeh toimõt jo hummogust pääle kol’ põlvkunda. Vanaimä kai väikolõ latsõlatsõlõ perrä, imä triike mõssu, a ülejäänü’ pereh ai kütusõärri, rente rollerit, möi alkoholi ja pakk mõsumaja teenust. Ja tuu kõik oll u 10 ruudu suurusõl vallalitsõ katusõalodsõ all. Kõik nä toimõdi’ sääl kooni’ õdaguni’ vällä.

Lõivu Merlin



Kommentaarid

Kommentaare pole

Kommentaari lisamine

CAPTCHA
Kontrollkood