Hädägä süüt ar tsialihage' tatrikuvadsaga, kõtt om täüs, sis süü-üi sittagi.

Toomõsaarõ Triin: ullimuudu pikkä miilt om vaia (1)

Toomõsaarõ Triinu saat nätä’ Talina seto koorih Siidisõsarõ laulupargih laulmah ja tä om hüä meelega’ uhkõlt eksootilinõ. Ku Eesti riigih kõnõldas koolikiusamisõst, sis sagõhõhe kõnõlõs Triin, kiä om Kiusamisvaba Kooli juht ja iistkõnõlõja Eesti riigih.

Olõt üts nuist vähästest, kiä uma imä kõrval välähpuul Setomaad koorih laul, seto kiilt mõist. Kuvvamuudu ja midä su imä om õigõhe tennü’? Kõnõlõ’, sis tõõsõ’ perre’ saava’ oppust võtta’.

Seto olõminõ oll ja om mu imä jaost, a no’ muki’ jaost midägi’ loomuperäst, leelotamisõst inäbät. Ma mälehtä latsõiäst, õt tä om kõik aig laulnu’, esinemäh k´aunu’, a ka’ ummi tädisidõga’ telehvonih vai muido kokko saiõh kõnõlnu’ õks seto keeleh. Sünnüpäivi pidäminõ käve seto muudu ja laulõti ütidse söögilavva ümbre. Ma kasvi, kuki’ Setomaast kavvõh, õks seto kogokunnah, minnu võõdõti laulma ja praasnigilõ üteh. Ma sai uma’ rõivagi’! Ja kuki’ hõhvakõsõiäh oll mul ka’ aig, ku ma leelota’ taha-as, sis tuu, õt imä minnu väelüisi aja-as, a hoit mullõ ussõ kõik aig vallalõ, and pall´o mano. No’ ma olõ nii kihält ku hingelt seto!

Sa olõt jo tõist põlvõ Setomaalt ar’, kuvvamuudu imä sullõ seto kiilt opas?

Suur jago keelemõistmisõst om tulnu’ imäpiimäga’ ja leelotamisõga’. Latsõiäh ma väiga’ saa-as arvu, mia om leelop, leelop, lelläkene, a tuu leelotaminõ kuvvagimuudu jäi mullõ naha ala ja no’ tulõ kiil eishindäst. Opmisõlõ anni’ pall´o mano ka’ imä pikä’ setokeelidse’ telehvonijutu’ ummi tädisidõga’ – ma juhtu nuid õks kõrvalt kuuldma. Suurõp keelemõistminõ ja seto keele armastus tull, ku ma olli kohki’ katskümmend, ku naksi keele vasta huvvi tundma ja tahtsõ inäp sõnnu mano oppi’, sis naksi hilläkeiste setokeelist kirändüst lugõma. Seto keeleh lugõminõ om viimätsil aastagil pall´o mano andnu’! A mul muidogi’ välissetolõ umatsõlt junkliganõ tuu kiil om ja aktsent ka’ man.

Kas sullõ tulõ miilde viil tuu aig, ku sa sait arvu, õt olõt eismuudu, õt mõistat viil ütte kiilt pääle eesti keele?

Kindlat aigu joht tulõ-õi miilde, a tuu, õt seto’ omma’ eismuudu, tõistsagamatsõ’, tuu om mul kõõ olnu’ kohki’ alatiidvüseh olõmah. Imä õks kõnõl, õt okupatsiooniaol oll seto olla’ häbüasi, a tuu tekit viil suurõba trotsi ja uhkõt tahtmist olla’ seto – „Mille häbü? Mi olõ umaette rahvakõnõ! Kae’ s´ood hõpõkraami! Kullõ’ s´ood laulu!“
Parhilla’ om õnnõs säänestmuudu, nii kuis Taarka perimüstiatri lavastusõh „Non-stop seto“, koh – tiidä’ saiõh, õt ma olõ seto – pallõldas, õt ma midägi’ kõnõlõsi’ vai laulasi’, tõlgisi’ vai näütäsi’. Tuu om ummamuudu eksootika ka’ eestläisi jaost ja ma olõ hüä meelega’ uhkõlt eksootilinõ.

Mäntsest Setomaa nulgast om su suguvõsa peri? Kas ja kiä sääl parhilla’ eläs?

Verevmäe’, mu vanaimä ja timä vele’-sõsarõ’ omma’ peri tõõsõlt puult kontrolljuunt, nä omma’ Puravitsa küläst. A mu imä sünnükodo om Saatserinnah. Sääl inäp kah´ost kiäki’ elä-äi ja tiiä-äi, kas nakaski’ elämä. A hüvvämiilt tege tuugi’, õt vanaimä-vanaesä naabri’ omma’ püstü pandnu’ Toomõmäe talo kodorestorani Maagõkõnõ, koh õgasagamatsi huvtavvi sündmüisi kõrraldõdas!

Midä sa arvat, kuvvamuudu olõs kõgõ parep tuvva’ setokõisi välähpuul Setomaad, näütüsest Talinah vai Tartoh vai Põlvah, seto koori mano? Vai kukimuudu tõisildõ ütte? Pia kõik seto leelokoori’ otsva’ nuuri mano.

Kuvvamuudu saia’ nuuri mano – tuu om väiga’ pall´osidõ ettevõtmisi jaost tähtsä küüsümüs, olõ-õi õnnõ seto leelokoori jaost. A lihtsat lahendust olõ-õi olõmah. Vägüsi saa-ai kedägi’ panda’ leelotamma, tuu om selge. Kõgõ inäp saava’ noorõ’ eis’ tõisi nuuri mano meeltä’ – nuu’, kiä’ eis’ jo leelotasõ’ vai tävve ihoga’ tundva’, õt nä seto’ omma’ ja tahtva’ olla’. Ja nuu’, kiä’ olõ-õi inäp nii noorõ’, a tahtva’ nuuri hindä kampa saia’ – usaldagõ’ meid inäbä ja laskõ’ meil asju tetä’. Ka võlssi ja tõistmuudu, ummamuudu ja nigu’ ebatraditsioonilisõlt. Tuu jaost, õt ütskõik määne kiil ja kultuur võisi’ püsümä jäiä’, om vaia, õt tuud aig-aolt kotusõ päält tõistõ paika tougatasi’, tuu piire kombatasi’, ka’ poganit asju tetäsi’. Kuvvamuudu arvu saia’, mia om hüä ja õigõ ja illos, ku olõ-õi tõistmuudu nännü’ ja tundnu’?

Su vanatädi’ Tähe Anne ja Loho Alli (Verevmäe’) omma’ Siidisõsarõ koorilõ alosõ pandja’. Kas ja midä sa ummist vanatädidest mälehtät?

Päämätselt mälehtä näid leelotamah ja kul´atamah. Kuki’ ma sai näidega’ kokko ka’ nii üldä’ tsiviilas´oh, sis päämätselt seostusõ’ nä setos olõmisõ ja leelotamisõga’ – Alli kirot pall´o sõnnu, a Anne oll nii-üldä’ kullanõ killõ.
Samah mu vanaimä Toomõsaarõ Maria, Anne ja Alli sõsar, kiä jäi ja elli kooni’ surmani’ Saatserinnah, seostus mul ka’ setos olõmisõga’ ja mõnõ kotusõ päält eiski’ sügäväbält. Kuki’ ma mäletä-äi, õt ma olõs timmä laulmah kuulnu’. Vanaimä kuuli sis, ku ma olli viil väiga’ nuur, sis imä ja tädi jutta, läbi õgapäävätegemisi jagamisi om ka’ timä mu mõttih suurõ S-iga’ Seto.

Su imä, Toomõsaarõ Aino, tege väiga’ ilosit laula. Kas sullõ om ka’ sõnnotegeminõ tutva?

Ma olõ inäp pühäpääväluulõtaja ja ku tuu vaim pääle tulõ, sis eesti keeleh. Samah mäntsegi’ mõttõ’ ja mustri’ jäävä’ imä kõrvalt hindälegi’ miilde ja ku vaia, sis keskperätse leelotusõ mõista eis’ ka’ kirota’. Imä leelosõnnuga’ ma kindlahe mõista-ai võistõlda’.

Mul om meeleh, õt ütel aastagal sul oll blogi, koh sa kirodit eesti, seto ja hispaania keeleh. Minkperäst sa tuud tei’?

Tuu oll aig, ku ma juhtu lugõma setokeelist kirändüst ja keeletšakra’ olli’ höste vallalõ, ja tuuperäst mul oll vaia 21. saandi õgapäävätegemisi püüdä’ seto keeleh vällä üldä’. Ja ka’ tuuperäst, õt ma olõ sagõhõhe kuuldnu’, õt ütte vai tõist sõnna olõ-õi seto keeleh olõmah. Sis tulõ jo mõtõlda’, kuvvamuudu s´ood vai taad mõtõht saasi’ üldä’. Proomõgi’ tuud tetä’ – muidogi’ imä abiga’.

Mia tege su jaost Setomaa erilitsõst?

Aig. Inemisõ’. Kultuur – mino kultuur. Määnegi’ paralleelrütm, minka sisse saat hinnäst ar’ unõhta’. Ku mul pallõldas ette kujota’ määnestki’ ideaalsõt ja õnnõlikku hetke, sis sagõhõhe essüs mu mõtõh ar’ just Saatserinna – kääpidõ vai mõtsasaari vaihõlõ, mustkit süümä vai müüdä kruusatiid jalotamma. Ma saa muidogi’ arvu, õt tuu om musugumatsõ välisseto ideaal-idüll: kiä õgapäävätselt eläs Setomaa mõtsu ja põlda vaihõl, tund sääl ka’ õgapääväst vaiva ja murõht, mia om õgalpuul Eestih maaelolõ umanõ. A mu jaost om Setomaa ummamuudu juuri man meditiirmisõ kotus – leelorütmih hingämisõ ja mõtlõmisõ kotus.

Kas ja kuvvamuudu sa kõgõ tuuga’, midä Setomaal tetäs, hinnäst kursih hoiat?

Päämätselt läbi inemisi ja sotsiaalmeedia. Kah´os kõgõga’ jovva-ai kursih olla’, päämätselt õgapäävätse eloga’, a õnnõst ERR and ka’ tiidä’, õt midä koh tetäs ja seto’ eis’ ka’ omma’ parebist kommuniaktsiooniinemisist muutunu’.

Ku ma ütle Setomaa, sis määne pilt sullõ edimält silmi ette tulõ?

Kõgõ teräväp pilt om Saatserinna nulga kõgõ suurõba pidostusõ päätnitsapääväga’ – matusõaid, lähebä’ sugulasõ’, kerigukelli helü, pappõ laulva helüga’ lugõminõ ja laadonihõng, hüämeelelitsõ’ helü’ ja ütstõõsõ nägemisõ hüämiil, a ka’ tolmudsõ’ kruusatii’, verevä-halja juunligadsõ’ posti’ ja – tulõ ju sõita’ läbi saapa – sis ka’ arvusaaminõ tuust, õt määnegi’ jago mi jaost tähtsäst om ar’ lõigat. Vaest ka’ igävätsest.

Kuvvamuudu sa olõt parhilla’ Setomaaga’ köüdet? Kuvvamuudu võisi’ Setomaa edesi minnä’, kohe poolõ?

Aamõtlikku köüdüst mul Setomaaga’ olõ-õi, a om õks tuu emotsionaalnõ ja vaimnõ köüdüs – ku veid´ogi’ võimalik, sis õks proomi vähäbält Verskahe jouda’, a ku eis’ jovva-ai kohalõ, sis proomi haarta’ tuud seto kultuuri jako, mia ka’ pääliina joud vai pääliinah tetäs. Nal´atamisi või üldä’, õt palakõnõ Setomaast joud õga pääväga’ ka’ mu organismist läbi k´avvu’ – olõ nii suur Verska Originaali juuja, õt ku tuud saasi’ kuvvagimuudu kraanist juuskma panda’, sis olõs pall´o lihtsap ja hõlpsap ku nuid suuri pudelit poodist kodo vitä’.

A ma väiga’ looda nätä’, õt Seto vald õks sünnüs ja saiasi’ arvu, õt tuul olõs nii seto kultuuri ku ka’ terve piirkunna arõngu jaost pikäh plaanih selgelt positiivne mõo. Isiklikult ma soovisi’ ka’, õt Seto vald tulõs Põlvamaa kuuhsaisu, selle õt seto hinnäst võrokõsõst õks tävveligult eristädä’ taht, a ku Võromaa, sis Võromaa – mäntsegi’ kompromissiga’ tulõ leppü’.

Olõt Kiusamisvaba kooli juht, eiski’ nii tähtsä, õt president Kaljulaid kuts sinno presidendi vastavõtulõ s´ool aastagal. Minkperäst om Kiusamisvaba kuul tähtsä liikuminõ?

Eesti koolilatsist õga neläs kooni’ viies om kiusamisõ ohvri – tuud om liisnalt pall´o, arvõstõh, õt muial ilmah om õga kümnes. Kiusamisõl om kõigilõ, ka’ päältnägijilõ ja kiusajalõ hindäle pikäaolinõ negatiivnõ mõo,  opitulõmuisilõ vai toolõ, mäntsit suhtit kiäki’ täüskasununa luvva’ mõist ja ku vägivallavabalt probleeme lahendõdas, sis kiusamist tulõ vähendä’. Ja õnnõs om võimalik vähendä’. Mi pakugi’ Eesti koolõlõ KiVa programmi, minkõ kottalõ tett uuringu’ ja küsitlüse’ näütäse’, õt kiusaminõ kõik aig jääs vähäbäst. Värskelt tull KiVa programmi mu süäme rõõmus ka’ Verska Gümnaasium!

Mia saa nuist, kedä koolih kiusatas?

Kiusamisõ ohvri’ kogõva’ ärevüst ja stressi, näil või tekküdä’ pikäaolinõ kurvalinõ olõk vai depressioon. Ja kuvvamuudu sa saat kõrdapiteh oppi’, ku kõik aig omma’ sul pääh mõttõ’, õt kas ka’ täämbä kiusatas vai kuvvamuudu tuud täpselt tetäs? Tuuläbi lätt latsõl opminõ kehväste, läbi tuu om jal’ mõo toolõ, mäntse elukutsõ ohvri saa hindäle valli’ vai julgas valli’, määne kolleeg ja suhtlõja timäst tulõviguh saa. Ku kiusaminõ om väiga’ pikkä aigu vai karm, sis tuu või viiä’ ohvri niikavvõ, õt tä pand hindäle käe külge…

Kas või olla’ nii, õt kedä om kiusat, sis tuu taht hinnäst õkka muudu tetä’ säntsest hallist massist, õt jumala iist silmä paistusi-i ja õt kiusatasi-i?

Kiusatul om matal enesehinnang ja tä pruum olla’ tagaplaanil, õt timmä tähele pandasi-i. Mõnõ’ ohvri’ nt nakasõ’ tunnõst puudumma, tulõ-õi inäp sukugi’ kuuli vai hoops vaeldasõ’ kuuli, arvatõh, õt sääl inäp kiusata-ai. Vahetunnõh võiva’ nä püüdä’ hinnäst käkki’ vai hoita’ oppajidõ liki.

Ku ma siist viil edesi arõnda, kas või nii olla’, õt nii mõnõki’ parhillatsõ’ seto’, kiä’ salgasõ’ umma setost olõmist – ja näütüsest võitlõsõ’ seto valla vasta – omma’ nii 40-50 aastaga iist pall´o haigõt saanu’, sis ku setokõisi viil peetä-äs tõisilõ iihkujost ja ulliba’ inemisõ’ eestläisi siäh seto rahvast ka’ viil halvusti’. Ja nii saaki-i mõnõ’ inemisõ’ ka’ parhilla’ s´oost latsõpõlvõ traumast üle ja mõistaki-i hindäst pall´o pitä’, tahtva’ olla’ ütesagamanõ hall eestläisi mass, taha-ai olla’ erilinõ seto.

Kiusamisõl om ohvrilõ pikäaolinõ mõo ja ommõgi’ nii, õt tuu kujondas hindä ülevähpidämisõ mustri’, mäntse’ jäävä’ ka’ täüskasununa meele külge. Mi saa tiidligult muidogi’ nuidõ mustridõ vallalõharotamisõga’ tegeldä’, a inne piat tuust arvu saama, õt nuu’ põhjusõ’ omma’ latsõiäh.
Pall´osil nõukogo okupatsiooni nännü’ inemisil om viil ummamuudu posttraumaatilinõ stress – mäntsegi’ teema’, juhtumi’ pandva’ meid olõma niiku kummalitsõlt, hiitünült, tõrjuvalt jne. Eestläisigi’ siäh om nuid, kiä’ peräst taaseissaisvumist tõistõ riiki pagõsi’ ja proomõ’ tuu rahva sekkä sulla’, taheta-as tunsta’, õt oldas eestläse’. Nuid tulõ mõista’ ja võimalusõl uma iihkujoga’ avita’ – nii kuis om eestläne olla’ uhkõ ja hüä, om ka’ seto olla’ viil uhkõp ja parep!

Kas hindäsalgamisõ vasta om ruuht? Kuvvamuudu s´oost rattast vällä päsedä’?

Kõgõ parep ruuh om aig ja pikkä miilt om vaia nuidõ puult, kiä’ lämmä uhkusõga’ minkõgi’ iist hüä saisva’. Kindlahe tohisi-i kedägi’ mi hulgast eis’ vällä tougada’ – tulõ tõisi järjekindlalt kampa kutsu’, leppü’ ka’ ar’ ütlevidõ vastussidõga’, a tulõ õks umma edesi aia’. Ku seto asi om hüä asi, kül’ sis tulõva’ ka’ lahendusõ’, õt kuvvamuudu mi kõik ts´uut ütidsembäs rahvas saasi’ kasuda’.

Laaneotsa Annela



Kommentaarid

  • Silvi

    02.06.2017 08:45:17
    Jaa jaa ol aig ku seto olemine õs olo soovitav ja nüüd sis siin püüdas märk külge panda noile, kes kellegi perra justkui tahai seto olla. Na vinne kombõ olõi leelotamisega ar kaonu. Olõ kindla, et soo kommõntaar ilmavalgust Ülle aigu ei näe. Soo om Ülle muudu seto olõmine. Nigu vinne aigu mõtõlda võidset nii kui tahtsõt ,a välla ülda sait nii kuis valtsusõlõ miildu muido ol viga man. Kombõ ommagi nuu, mia näutasõ kas old seto või püvvat olla seto. Ja tuu värgi tund seto kohe ar. Nii nigu inne olõs aktivistõga mõtõt maad jakka nii om ka põrhõlla. Tuu om nigu keväja vaskaga võidu juusta. Vask jääs õks vaskast nigu setoki setos, olõnõmalda tuust mida mõni arvas..

Kommentaari lisamine

CAPTCHA
Kontrollkood