Paremp om ette kõnõlda ku perrä tõrõlda.

Eesti Rahvusraamadukogo direktriss Andresoo Janne: (0)

Eesti Rahvusraamadukogo direktriss Andresoo Janne: „Põdra ja roosipuhma sündroom“ vai ilma Setomaa kodolda’ mi pereh mõista-ai ellä’

Edimäne pilt, mia’ mul Setomaast miilde tulõ, om lämmi ilm, päävänõsõng ja seenemõts, koh saat pal´astõ jalguga’ k´avvu’. Uma’ edimätse’ sammu’ ma teigi’ Setomaal mamma (esä imä) puul Jaamstõ küläh. Ma olõ-õs sis viil aastatki’ vana. Parhilla’ om tuu külä tõõsõl puul Eesti-Vinne piiri ja mamma majah eläse’ võõra’ inemisõ’. Mi perre jaost oll väiga’ hallõ, ku tull mamma majaga’ jumalaga’ jättä’. Nii pall´o hüvvi mälestüisi om tuu kotusõga’. Latsõiäh olli kõik suvõ’ Jaamstõh, sääl tei’ uma’ edimätse’ sammu’ ka’ mu sõsarõ’ ja mi kõigi latsõ’.

Ma olõ-õi sünnü perrä seto, a hing hoit sinnä’ poolõ. Minevä saandi katõkümnendäil aastil oppõ mu Juuru kihlkunnast peri vanaimä Silveti Aime (sündünü’ Aleksandra Tomson) Võro Oppajidõ Seminarih ja sai peräst Petseremaalõ Jatsmani küllä oppaja tüükotusõ. Tuul aol Verskah elleh trehväs tä sääl umma tulõvast miist Silveti Jaani, kiä oll peri hoops Tapalt. Vanaesä oll Verskah Petsere Põh´alaagri ohvitser. Mamma kõnõl, õt nä olli’ kuramiirnü’ mitu aastakka inne abiellumist. Näide edimäne lats, mu uno Jaan, sündü 1938. aastagal ja aastaga peräst mu esä Enno. Vanaimä ja vanaesä elli’ Õrsava järve veereh majah, mia tuulaiga oll kroonu uma.

Tuust, mia Eestih edesi sai, tuud mi tiiä kõik, variatsiooni’ õgah perreh omma’ erinevä’. Vanaesä elokündle kustut nõukogodõ võim pääle tõist maailmasõta ja vanaimä mu esä ja unoga’ saadõti 1949. aastagal Siberihe Novosibirski oblastihe. Edimält tull tetä’ rassõt mõtsatüüd, perästpoolõ sai mamma kohaliguh mitmõ tuhandõ opilasõga’ koolih võõrkiili oppaja kotusõ.

Vanaimä olõ-õi kunagi’ kaibanu’, tä kõnõl ku huvtava’ olli’ tõõsõ’ oppaja’ ja mäntsit ilolisi pita nä kõrraldi’. Pääle Stalini surma sai’ pall´o’ Siberist ar’ tulla’. Mu esä läts Talinahe ja uno Narva opma, vanaimä tull kõgõ viimätsenä. Mamma läts tagasi Petseremaalõ, sinnä’, koh tä oll trehvänü’ uma elo armastust, ja nakas Jatsmani küläh oppajast. Õnnõ õt Eesti Vabariigi asõmal oll Vinne NFSV Pihkva oblast Petsere rajoon Jatšmenevo külä. Elokotusõst sai tä hindäle osta’ maja väiko aiamaaga’ kooli lähkoh Jaamstõ küläh. Nii sai sis ma’ sündüdeh hindäle mamma, kiä elli säntseh erilitsõh kotusõh ku Setomaa, koh kõnõldi tõistsagamaist kiilt, koh õga puulpühä kävemi külänaisiga’ suitsusannah, koh pidopääväl naase’ lauli’ ja koh naabritädi nüssetü piimäl oll vaehtõpääl liikva maik man.

Imä kõnõlõs naartõh umma edimäist kokkosaamist mehe imäga’. Külänaase’ olli’ värehtipääl vastah ja lauli’. Niipall´o tä sai laulusõnnost arvu, õt mõrs´a om paks ja klõmpa. Imä uut sis mu vanõbat sõsard ja täl oll jalg kipsih. Muidogi’ panõ-õs tä säänest õkvaütlemist pahast, timmä oll setokõisilõ umadsõlt nal´aga’ kõgõ pidoligubal moodul umas võõdõt.

Kõik latsõiä suvõ’ mi olli sõsaridõga’ Jaamstõ küläh ja mi väiga’ oodi, õt saasi’ ummi vanõbidõga’ ka’ muial külli piteh sõita’ ja tõisi kotussit nätä’. Miilde om jäänü’ Petsere kloostri, sõit Verskast Raketa-nimelitsõ laivaga’ Pihkvahe ja jalotusk´auk läbi Tõrvaoro seenemõtsa Gorodištše (Linnaste) aoluulitsõlõ liinamäele. Sääl oll keskus, postkontor ja puut, kost sai kindlal kelläaol osta’ leibä ja kommi. Mammaga’ tulli’ kõnõlõmma kohaligu’, päämätselt innidse’ opilasõ’, kiä ütli’ tälle Aime Martovna, mia tekk meele nalja.

Muidogi’ oll suurõs sündmüses Verska vii edimätsi puurkaivõ tegeminõ. Ma mälehtä, õt sis sai Õrsava järve veereh kraanist õgaüts hindäle Verska vett laskõ’, tuud võimalust oll uhkõ külälisilõ pakku’.

Pääle Eesti taasiseseisvumist ja Eesti-Vinne piiri kehtestämist tull naada’ mamma majja k´auma viisaga’ ja piaaigu 30-kilomeetritsõ tsõõriga’. Timä oll tuus aos jo kümme aastakka tagasi siist ilmast ar’ lännü’. Piiritagotsõ’ külä’ naksi’ hilläkeiste tühäst jäämä. Õnnõs löüdse’ mu vanõba’ mi majalõ vahtsõ’ Peterburist peri umanigu’. Hüä om siihkottal üldä’, õt mu noorõp sõsar löüdse hindäle Verskast mehe, timä sai Setomaal edesi olla’ mehe vanõbidõ kotoh. Sõsarõmehe vanõbidõ kodo ussõ’, koh perreimäs seto laulik Puhmu Nasta ja perreesä Puhmu Jaan, olli’ meele kõõ vallalõ.

Pia sai selges, õt peris uma Setomaa kodolda’ mi pereh ellä’ mõista-ai ja juhtugi’ nii, õt mi löüdse mehega’ 1996. aastagal maja Järvepää küläh Miktämäe vallah. Maja oll Verska keskkooli innidse direktori Ojaveere Kost´a esäkodo. Mi vahtsõnõ maakodo oll edimält ku okasroosikõsõ loss, uppunu’ vabarnavarsihe ja nõgõssihe, a samah tävveste õigõ ja uma.

Kõrraga’ nakas juhtumma õgasagamatsi ts´uudasit asju, mäntse’ andsõ’ ku mõista’, õt mi olõ siiä’ oodõt. Maia oll vaia kõvastõ kobenda’. A kost löüdä’ abimiihi? Härgüdi umma miist midägi’ ette võtma, a timä õnnõ uut. Uut, kooni’ ütel hummogul olli’ mi moro pääl seenelisõ’. Tull vällä, õt nimä’ omma’ ehtüsmehe’ kõrvalküläst Pluitsast. Tuust pääle naas kõik minemä ku lepädse riiga’ ja pia oll maja ilostõ kõrda tett. Õga kõrd, ku meil api oll vaia, olli’ abikäe’ olõmah. Ku oll vaia kaolõ rõngast, sis tuu kohki’ puhma all ka videli.

Hüä oll tunda’ kohaligõ inemisi lahkõt miilt ja vastatulõlikkust. Mi sai piagi’ hindäle mitmit hüvvi tutvit ja sõpru umast küläst ja lähebist küllist. Üts huvtav lugu juhtu. Ma olli mehele ülnü’, õt pias hankma roosipuhmalõ väetüst. Järgmätsel kõrral liinast sõitõh näimi, õt põdõr oll k´aunu’ ja väetänü’ õkvalt roosipuhma. Tuud nimetäse’ mu sõbra’ s´oo aoni’ põdra ja roosipuhma sündroomis, mia om umanõ Setomaalõ.

Päämäne, mia minnu kõgõ inäp Setomaa man köüt, omma’ inemisõ’, kiä’ omma’ kärre’ ja väiga’ hüä huumoriga’. Kindlahe mäng siih umma ka’ seto kiil, mia mu arvatõh and võimalusõ väljendä’ hinnäst pall´o kujundligubalt ku eesti kiräkeeleh. Mul om ausalt hüämiil, õt seto keelel ja kultuuril om väärikas kotus Eesti ja terve Õuruupa kultuurih. Inemisõna, kiä tegutsõs kultuuriperändi valdkunnah, pia ma setokõisi võimu ja joudu umma kultuuri nii jovvulitsõlt edesi kanda’ näide ütes hinnalitsõbast joonõst. Ma arva, õt ma essü-üi, ku ütle, õt setokõisi maailmapilt om keskmätsest poeetilitsõp. Seto leelo ja kõik Peko ja Taarka luu’ om üts näüdeh tuust.

Mu Setomaa kodo kotus om ka’ seot folkloori ja jutussidõga’. Sinnä’ elämä minneh ma sai külärahvalt tiidä’, õt mi mõtsah om essütäjä. Ja om ka’. Tuu om ka’ kukipall´o tiidligult kintüst löüdnü’. Ütel suvõl kogosi mi mõtsa essütäjäst terveh seriaali jago materjali. Tuu aastaga ülebsootska Laaneotsa Annela või tuud kintä’.

Ma hoia kõik aig Setomaa tegemisil silmä pääl ja elä kõgõlõ üteh, mia ello sääl mõotas. Parhilla’ hoit kindlahe kõigi miili ärevil haldusreform. Ma looda väiga’, õt tuu mõotas Setomaa arõngut õnnõ pareba suuna poolõ.

Mõistagi’ om seto kultuurisündmüse’ mu erilidsõs huviorbiidis. Võimsa’ mälestüse’ omma’ Vanõmuisõ tiatri lavastusõst „Obinitsa“, koh näütlejil tull kõgõ dramaatilitsõbit stseene mängi’ suurõ vihma käeh. Seto kunigriigipäiv, leelopäiv, iloõdagu’ käävä’ mu Setomaa ello. Tuu oll kõva tego, õt Obinitsa sai soomõ-ugri kultuuripääliina staatusõ 2015. aastagal. Erilitsõlt hüämiil oll tuul aastagal Eesti Rahvusraamadukogoh võõrusta’ näütüst soomõ-ugri pühäkotussidõst, koh olli’ eksponeerit ka sootska Riitsaarõ Evari maali’. Mul olõs väiga’ hüä miil, ku saasi’ viil vahenda’ seto kultuuri läbi Rahvusraamadukogo.

Ma olõ hindäle pall´o hüvvi sõpru löüdnü’ Setomaalt. Pluitsast om peri kullatsidõ kässiga’ rõivadisainer Tammela Kaisa, kiä om minnu kõik aig avitanu, õt midä sälgä panda’ tähtsäle vastavõtulõ. Sõbra’ ja sõpru sõbra’ omma’ väiga’ oodõt mi maakodo ja kõõ om hüämiil, õt s´ood maanulka om naanu’ ka’ nimä’ erilidsõs pidämä, kohes tulõ õgal aastagal kindlahe tulla’.

Mikitä Valduri raamatut „Lingvistiline mets“ lukõh tull kõik aig miilde Setomaa ja mõtsa veereh uma majakõnõ. Ma olõ Mikitäga’ samma miilt, õt eestläse’ omma’ ebatavalitsõ’ kotusõhullu’ ja õt näil paistus olõvat määnegi’ ebaharilik kuvvõs miil kotussidõ suhtõh, mäntse’ näile mõosõ’.

Ma soovi, õt Setomaa inemisil jakkusi’ hüvvämiilt, joudu ja tarkust umma kultuuri hoita’ ja edesi kanda’. Hoitkõ’ ütstõist ja olgõ’ hoiõt!

Andresoo Janne
Eesti Rahvusraamadukogo direktriss

Pilt: Andresoo Janne uma maakodo moro pääl Järvepää küläh.



Kommentaarid

Kommentaare pole

Kommentaari lisamine

CAPTCHA
Kontrollkood