Varra om koolta, mitte üles tulla.

Pariisih oll´ mitmit seto kultuuri jaost tähtsit ettevõtmisi (0)

Vaest Setomaa inemese’ mäletäse’, õt nelli aastakka tagasi 4. oktoobril 2013 sai peetüs Verskah konverents „Unikaalsed allikad: L. Zurovi ja B. Vilde 1937. a ja 1938. a välitööde materjalid Setomaalt – nende tähtsus ja tõlgendus“.

Tuust aost pääle om mitmõ riigi tiidläse’ kõvva tüüd tennü’ ja tulõmus ommõgi’ käeh – valmis om saanu raamat “Inimese Muuseumi ekspeditsioonid Eestisse. Boris Vilde ja Leonid Zurov Setomaal (1937–1938)”. Tegemist om kolmõ riigi ütitse tüüga – Eesti, Vinnemaa, Prantsusmaa, ja nii saagi tuusama raamat vällä ant kolmõh riigih, egäh umah keeleh.

Edimätsena sai valmist prantsuskeeline ja edimädse’ kaejatsi’ olliki’ Pariisih Inemese muuseumih timahava 4. detsembril. Kokko olli’ kutsut suurõ vaiva nägijä’ ja ettekandõ’ peievägi’ päämidse’ koostaja’ ja toimõtaja’ – Tatiana Benfoughal ja Philippe Mennecier (Pariisi Inimese Muuseum), Olga Fišman (Venemaa Etnograafiamuuseum), Heiki Valk (Tartu Ülikool) ja Ahto Raudoja (Seto Instituut).

Tervitüse ja lühko ettekandõ peie’ ka Inemese muuseumi direktor ja Ingrid Amer, kiä om Eesti suursaadik Pariisih ja alalinõ esindäjä UNESCO man. Ettekannõtõh kõnõldi, kuis raamadu tegemine käve – tüüd oll´ pall´o, näütest Philippe’i ettekandest jäi miilde, õt meile oll´ vahetõt kordiniirjidel rohkõmba ku 5000, ja ku panda’ mano ka viil raamadu lõpuotsah tett kujundajide ni trükmisega seot kirävahetus, sõs om kimmähe pall´o rohkõmba.

Päält esitlüst oll´ õks väiko’ suupiste’ ja põnõvamb vaest tuu, õt sai muuseumi tüülistega kävvü’ muuseumi katusõ pääl liina kaemah. Ja muuseum om hüä kotusõ pääl – õkva saat kaeda’ Eiffeli tornilõ ja ka tõõsõ’ kuulsa’ kotusõ’ om ilosahe nätä’.

Eestikeelidse raamadu kaejatsi’ tulõva’ jaanuarih ja sõs saa ka pikembält kirota’, mis sääl raamatuh seeh om. A niipall´o või õks ette är’ üldä’, õt raamatuh om pall´o vahtsõt ja põnõvat materjali, midä mi inemese’ olõ-i inne nännü’ ja lukõ’ saanu’.

Hallõ om tuust, õt kats päivä ildampa 6. detsembril avati UNESCO pääkorterih edimäne seto (eski’ edimäne eesti) näütüs „Kaetud peaga naised“, mille om kokko säädnü Kalkuni Andreas ja kujondanu Ratasõ Agnes. Näütüs kõnõlõs seto naisi pääkattist ja näidega seot uskmisist ja kombist. Näütüs om kimmähe põnnõv ja kiä’ trehväse’ Pariisi, minge’ kaema.

Raudoja Ahto



Kommentaarid

Kommentaare pole

Kommentaari lisamine

CAPTCHA
Kontrollkood