Keä santi saaja võtt, vaest vaka perrä.

«Serafima ja Bogdan» tege raamadukogoh pikki järekõrdu (0)

14. märdsil kuulutõdi vällä kirändüse aastapreemia võitja’. Timahava võit´ proosa osa Vahur Afanasjevi romaan „Serafima ja Bogdan“, mis kõnõlõs Peipsiveere staroveride saatusõst eelmidsel saandil. S´oo romaan om joba tunnustõt, inne ilmumist nimelt võit´ minevaasta kiränikõ liidu kõrraldõt romaanivõistlusõ.

Mille piäs olõma s´oo romaan huvitav setodõ jaost?

«Serafima ja Bogdan» om paks romaan Peipsiveere vanausulisi elost nõukogodõ aol. Kimmä, rikkaligu hinnästtiidvä kultuuri häötämine nõukogodõ juhtõ ja sissetulõjidõ puult üteltpuult ja võimõtus vahtsõlõ prostambalõ elolaadilõ vasta panda’ tõõsõlt puult pandva’ edesi hindänä olõmisõ proomilõ.

Seosõh romaani ilmumisõ, auhindamisõga om Vahuri käest uuritu, õt midä tä s´oo raamaduga mõtõl´ õigupite. Vahur om vastanu, õt tahtsõ kirota’ suurt aoluulist ilokirändüslikku romaani. Peipsiveere valisi tä tuuperäst, õt timä latsõpõlv läts müüdä vanausulisi kandih suvilah. Suvõ’ oll´ kiränik küläh, mink keskust kutsva’ inemise’ Kostinas, ümbrust Kirepis – kaardi pääl om hoobis Mõtsakivi. Keskel vanausulisi ridakülä, ümbretsõõri eesti talo’. Õks säälsit lugusit joud´ umajago romaanigi.

Loomulikult küüsütäs kohtumisõdagudõl autorilt, õt kas om kõik nigu periselt.

Vahur tunnistas, õt lugudõh ja päätegeläisih om ehtsät ja periselt sündünüt umajago, a võibolla’ om nuu’ luu’ vai tegeläse’ hoobis muialt lajast ilmast. Vallamaja palotaminõ, minga raamat algas, om peris lugu. Midä kõrvalidsõmb tegeläne, tuud inämbä om tä elost võet.

Üts päätegeläne om vanausulisi sekkä elämä asunu nõukogodõ miilits, kiä om halv tegeläne. Tä kasutas umma võimu, õt tappa’ kohalikkõ, kiä’ tälle meelü-i, ni pett vällä vanausulisi ikoonõ ni müü nuu’ kallilt edesi välläpoolõ vanausulisi piirkunda.

Vahur ütles, õt timä rahvuslik saisukotus om selge – Eesti om eestläste maa, a võõra’ võiva’ tah ellä’ tingimusõl, õt ku vaia, painutasõ’ nä uma’ kombõ’ põlisrahva perrä, mitte vastapite. Joba tuuperäst pidänü’ seto’ s´ood noorõ, alla 40-aastadsõ, a jo ilma nännü ja tunnustõt kirämehe raamatut lugõma. Päälegi om timä üts suguvõsa haro peri Petserist.

Kauksi Ülle



Kommentaarid

Kommentaare pole

Kommentaari lisamine

CAPTCHA
Kontrollkood