Hootakõnõ käsk, tahtminõ tõugas takast, poisikõnõ lätt ja lätt.

Nigu vanaaolinõ koolipapa (Nikolai Repän 23.05.1928 – 9.03.2018) (0)

"Mälestust Sa hella pälvid, pälvid sõnu häid.“ Niimuudu mälehtäs vanna oppajat Valgamaa Palupera kooli pereh. Tuuh koolih opas timä latsi ni kavva, ku oll viil joudu ja silm selet kirätähti. Tüütämist alost kodopaigah, Saatse koolih, sis koolit hinnäst Tallinah ja Tartoh, oppaja aamõti sai Tarto Pedogoogilidsõst Koolist, ja alost vahtsõlt Obinitsa koolih. Varsti kutsuti timä Järvamaalõ 7-klassilitsõ Laupa kooli direktori aamõti pääle ja pelgä-äs minnä’ võõrahe kanti. A hing tõmmas timmä rohkõmb Võromaa poole ja mõnõ aastäka kaupa harisi tä latsi Kuldreh, Varstuh, Vana-Kuustõh, katõh Tarto koolih. Opas latsi õigõtpite kirotama, raamatit lugõma ja pilte joonistama.

Mullõ oll timä umakandi miis, timä kodo lähkoh elli mu vanatädi ja timäga ütel aol käve Saatserinna koolih mu unotütär Maria, ja tuu om viil vanainemisõ iäh imehtänü, ku tõistmuudu nuurmiis oll Mihali Kolja – timä võtt pühäpäivsidõ säläkoti sälgä, käve pikä päävä Lutõpää mõtsu piteh ja joudsõ ka Gorodištše külä taadõ järve viirde, kor´as hainu ja kai raamadu perrä, kuis om löütü haina vai lille õigõ nimi. Ilosappi tõi kodo, kuivat ja joonist paprõ pääle. Tä kirot üles tutvidõ ja võõrastõgi inemistõ juttõ vanast aost.

Ma naksi tähele pandma, õt umakandi miis tulõ õga kõrd 2. veebruaril liina, ku rahvas kogonõs Tarto rahu tegemise päivä pidämä. Timä kodo Pattina uja takah Lädinä küläh jäi Vinne poolõ pääle. Palvusõ’ Moskvahegi avida-as. Ütskõrd selet mullõ, midä Kremli puult timäle üteldi: Petseri rajoonilõ om ant käsk kasvatada’ vilja ja eläjit ja tuuperäst saa-ai ütegi külä maad külest ar’ anda’. Õga kõrd näi, õt timäga tahtsõ’ sääl juttu aia’ mõnõ’ vanõmba’ mehe’, timä tutva’: koolioppaja’, raamadu- ja loodusõsõbra’, kodouurja’. Peräst ma küüsse, kas timä saa kõiki ummi tarkuisi Palupera kandi latsilõ edesi anda’. „A muud tüüd ma olõki-i tennü, muid asju õnnõ veitkene pruumnu’,“ ütel timä. Sis oll täl kiräsõpru Soomõh, Säksamaal ja Jaapanih ja kõgõst, mia timä võõrilt mailt tiidä’ sai, kõnõli ka koolilatsilõ ja jätä-äs märkmäldä, ku veiga om vaia oppi’ võõrit kiili.

Ku Nikolai oll koolnu, küüsse ma timä noorõmbalt pujalt Villult, mäntsit tegemisi om timä esä viil tennü, mia mul om tiidmäldä. Poig – timä kah koolioppaja – nimet viil Emakeele Seltsi, Õpetatud Eesti Seltsi ja raamadusõpru klubi. Eesti Rahva Muuseumilõ saat üleskirotusi viil vanahiähki. Villu Repän pidä veiga tähtsäs, õt esä avit latsi hoita’. Vanaesä hoolõ all kasvi kooliiälitsõst üts tüdrokõnõ ja nelli poiskõist. Ku niimuudu elo elet, sis muidogi mälehtedäs hüä sõnaga.

Kolja matõti 17. skp Saatse surnuaialõ vanõmbitõ ja hõimlastõ kõrvalõ

Karja Stepan



Kommentaarid

Kommentaare pole

Kommentaari lisamine

CAPTCHA
Kontrollkood