Papp omma' piniga velidse', mõlõba saava' keele päält süvvä', ja ahvõkant viil sinnäke'.

Ettevõtja’ Coop Local projektiga’ Valgõvinneh (0)

Eesti-Läti, täpsebält Setomaa, Räpinä, Võro (Vastsõliina), Ape ja Smiltene valdu ettevõtja’, kokko 45, tulli’ oppõreisilt Valgõvinnest, koh sai k´autus teno Coop Local projektilõ.

Reisi edimäne tsihtkotus oll Komarova külä Mjadeli rajoonih. Siih oll mi vastavõtja 2004. aastagal luud Maaettevõtlusõ Arõnduskeskus Komarova. Sinnä’ joudminõ oll rassõ, selle õt Lätimaa idapuulsõ’ ja Valgõvinne viirmätse’ tii’ olõ-õi kõgõ kõrralitsõba’. Peräst Daugavpilsi kandih piiriületämist oll bussiaknõst kaieh pilt väigagi’ ikulinõ – ikäv maastik, külältki’ vaesidõ ütismajandidõ põllu’, huunõ’ ja kulõhunu’ tehnika. A mia kõrraga’ vällä paistu ja edesi kõikaig inäp kintüst sai, oll tuu, õt maa om puhas, prahti nal´alt maah videlemäh näe-es.

Komarova küläst om Leedu piiri pääle kõgõst 15 kilomeetrit, Vilniuistõ 80. Mõlõba’ olli’ inne tõist maailmasõta Poola riigi kuuhsaisuh. „Polski period“ nii kuis nimä’ ütlese’. Meele seletedi, õt ku Valgõvinne idajago vällä arvada’, sis suurõp jago maa põliselänikõst seostasõ’ hinnäst inäp Suur-Leedu ja Poola riiklusõga’ ja nimi „valgõvinne“ om nõukogodõ vällämõtõldus.

Arõnduskeskusõ kontorih, koh silmä jääs kõrraga’ tarõ nulgah suur Õuruupa Liidu lipp, võtt meid vasta Eduard Voitehovitš, keskusõ karismaatilinõ juht, kiä kuuh uma naase Allaga pruumva’ tuvva’ ello maalõ tagasi. Koolitasõ’ alostavvi ettevõtjit, osalõsõ’ ülepiirilisih projekteh. Arõnduskeskus om olnu’ ka’ Peipsi CTC projektih. Iihkujos Säksa ja Poola kogõmusõ’, om küllä ehitet väigokõnõ hüdroelektrijaam, minkõ elektri valgustas külähuultsit, puuti, kõrtsi ja pagaritüükota. Eduard vannus riiki, mia mõnõ aastaga iist anna-as hindä umandusõh olõvit ja laonuisi mõisa kõrvalhuunit bisnesinkubaatorilõ, midä tä tahtsõ tetä’, ja nii tull ar’ üldä’ jo kindla’ investeeringu’. Komarova om Valgõvinneh ainumas maaettevõtlust arõndav mitteriiklik keskus.

Mi olõ hotellih Narotš, mia om samanimelidsõ järve veereh, naabris sanatoorium ja tõõsõ’ puhkõasutusõ’. Liivatsidõ kaldidõ ja läbipaistva viiga’ järv om Valgõvinne kõgõ suurõp. Mjadeli rajoonih om kokko 43 järve ja üle poolõ territooriumist mõtsa’ ja suu’. Ku siiä’ mano panda’ viil fakt, õt kõik tuu om Narotšanski rahvuspargih, sis om kindlahe tegemist väiga’ tähtsä turismipiirkunnaga’.

Maa ja mõts omma’ Valgõvinne riigi uma’. Maad saat renti’ kooni’ 99 aastagast ja tuud õigusõga’ perändä’ edesi ummilõ perrätulõjilõ. Rent om matal, riik ütle-ei ette, midä kasvata’ ja kohe müvvä’. Inne ku riigi käest saat maad, piat näütämmä, õt sa saat kõrda. Sul piat olõma tehnika, äriplaan jne. Vaest ka’ positsioon süsteemih?

Ettevõttõl Antei-aid om maad 600 ha, sääl kasvatadas puu- ja aiavilja, om uma mahlatuutminõ. Aiavilä möövä’ Vinnemaalõ ja vilä Poola. Umanik Viktor Tšebotarja, kiä varjaki-i umma minevikku – oll nõukogodõ aol rajooni parteikomitee sekretär, näütäs meele hüä meelega’ ummi valduisi ja kõnõlõs, õt tä mälehtä-äi, kunas tä viimäti puhkust võtt. Mi sei sääl lõõnaht, väiga’ hüä’ söögi’, tuud samma saava’ ilma rahalda’ kõik tüütegijä’ ja nuid oll 30. Tüülisilõ mastas palka 250-300 eurot.

Tšernobõli katastroofih kannaht ka’ suur jago Valgõvinnest. Mi käve säkslaisi abiga’ 1993. a ehitet küläh, koh 26 majah eläse’ saastõt kotussilt ar’ kolinu’ perre’. Tuu eishindäst nii ku olõki-i määnegi’ uudis, a nuu’ omma’ nn põhumaja’. Saina’ omma’ savi ja puiduhakkõ segust. Külä kõrval om kol’ tuulõgeneraatorit, minkõ toodõt elektri müvväs riiklikku võrku ja saad raha lätt Tšernobõli fondi.

Arvõstõh, õt mi seltskunnah oll mitu kar´akasvatajat, sis oodõti suurõ huviga’ sõitu Smorgonski rajooni, koh 34 hektari pääl kamandas mahetuutja Igor Hvaševski. Mahedalõ olõ-õi Valgõvinneh soodustuisi, olõ-õi ka’ mahepõllumajandusõ säädüst. Põllumajanduskoolõh mahekasvatust opata-ai. Arvusaadavalt om mahetoodang kallip, a niigi’ vaenõ ostja olõ-õi nõuh tuud hinda masma. Mi mustsõstrakasvatajailõ jää-äs tähele pandmalda’, õt timä 9 ha mar´apõld oll tett tõisildõ, ku siih tetäs. Jo puhmõ vaihõ’ olli’ pall´o väikoba’ ku meil ja vaihit hoiõta-as nn musta kesänä. Igor näüdäs meele uma vahtsõt tehnikat, a aastaga iist tä niit 9 ha puhmõvaihõ’ käsitrimmeriga’… Ja häitsemisõ aigu üükülm häöt kõik saagi.

Tagasi sõitõh mi käve ütte väigokõist puidutüükotust kaemah, koh nuur naane Olga üteh esäga’, abih paar tüülist, tei’ puitsit aknit ja ussi. „Inemisõ’ hilläkeitsi vaeldasõ’ uma’ plastikaknõ’ vällä, tuu and meele tüüd,“ selet tütär. „Mõistusõga’ ineminõ võta-ai lainu Valgõvinne pangast,“ vastas tä küüsümüsele, õt kost saa alostav ettevõtja uma stardikapitali. Tüütükassa and äri alostamisõs maapiirkunnah 1500 dollarit, liinah 1000 dollarit. Kas Olga sai alostamisõs vaia lännü’ pia paarkümmend tuhat uma Ameerikah elävä vele käest, tuud ma naka-as küüsümä.
Kõiki nuid ettevõtjit, kinkõ puul mi käve, ühendäs ettevõtja Eduard Voitehovitš, tä om olnu’ näide koolitaja ja mentor. Inne ar’ sõitmist söömi’ lõõnaht Voitehovitšidõ turismitaloh. Vana’ ja vahtsõ’ huunõ’ ilosalt väiko järvekese kaldõ pääl. Peremiis pakk kohalikku hans´at, mia om tett rüäst, õnnõ õt kangust om tublisti veidebä. Kõnõ’, toosti’, jaetas kingtüisi. Eduardi helü murdus, ku tä miika’ jumalga’ jätt ja hüvvä kodotiid suuv.

„Poig, olgu-ui umah eloh loodõr ja mats ja pia’ meeleh kolmõ asja: jumalat, avvu ja kodomaad,“ tuu, esä puult inne surma noorõlõ mehele ültü perrä om Eduard uma elo elänü’.

Suur teno Räpinä Loomõmaja juhilõ Leo Kütile reisiprogrammi kokkosäädmisõ ja reisi läbiviimisõ iist.

Leima Aarne
SL ettevõtlusnõvvoandja



Kommentaarid

Kommentaare pole

Kommentaari lisamine

CAPTCHA
Kontrollkood