Seto Kuningriik 1996
III Kuningriigi päiv 10. augustil 1996 Mikitamäel
Ülembsootska ja meistri´
Seto Instituudi 2016. aastagal vällä antu "20 aastakka Seto Kuningriike" kõnõlõs niimuudu:
Kolmas kuningriigi päiv peeti Mikitamäel ja pääliina tiitli üteh päävä kõrraldamisõga läts edimäst kõrda rändämmä, nigu algusõh jo oll′gi mõtõld.
Päiv nakaś vallamaja iih kell ütstõist, ku innemb õnnistusõ saanu’ kuningriigi lipp hümni laulmisõ aigu Eesti lipu kõrvalõ masti tõmmati. Parhilla käügih olõva seto lipu tulõkini jäi sis viil 8 aastakka. 1980. a kokko hõigat Rikka Ivvani suguvõsa lipu järgi valmistõt kuningriigi lipul oll′ üte rõhtsa käüsekirä joonõ asõmõl valgõ põh′a pääl parhillatsõst lipust tutva vüükiŕost rist. Vallavanõmb Luigasõ Inara lugi ette paprõ vallah võimu üle andmisõst kuningriigi päävä aos kuninga asõmikulõ. Eelmätsel kuningriigi pääväl ülembsootśkas valit Hao Paul kuulut′ vällä Peko pääväkäsu’, minkõga ainumatsõs riigikeeles määräti seto kiil, a eesti kroon jäteti käüki. Muidogi keeleti ar õgasugumanõ kaklõminõ ja tülü noriminõ.
Peräst tuud sai’ viimädse aastaga tegemiisi tutvustamisõs sõna nulkõ esindäjä’ nii siist ku säältpuult kontrolljuunt, a ka külälise’ kavvõmbast – võrokõsõ’, suumlasõ’, lätläse’, leedukõsõ’ ni lajast maailmast Tal′nahe ESTOlõ tulnu’ eestläse’.
Tutvustõdi ülembsootśka kandidaatõ ja sis naksi’ vallamaja ni raamadukogo iih pääle kuninga meistrimiihi võistlusõ’. Lisas eelmätse aastaga säitsmele meistrimehele valiti śoo kõrd tublimba’ katõl vahtsõl alal – leevä küdsämisõh ja pillimänguh. Mõlõmba’ mõõduvõtmisõ’ omma’ aohambalõ vasta pidänü’ ja naid meistrimiihi valitas täämbätse pääväni. Pillimängulõ omma’ kogonist erälde haro’ siginenü’, eristedäs näütüses kõkõ parembat lõõdsa tõmbajat ja kandlõ lüüjät. Kuningriigi aoluu edimätses kuninga pillimehes valiti Ahosõ Volli, leeväküdsäjäs Laasi Anne.
Valiti ka käsitüümeistri. Ku aastak tagasi löüti kõkõ paremb vüükudaja, sis śoo kõrd sorditi sukakudajit. Parhilla om näputüütegijidõ võistluisil kaemisõs ja hindamisõs vällä säet varahamba kuulutõt teema perrä tett asja’, a tuu kõrd istõ’ kõik sukakudaja tiitli himostaja’ poolõs tunnis ringi ja lasi’ kässil kävvü’. Nii löüti, kiä kuda kõkõ kipõmbahe ni ilosappa.
Sukakudajist inämb ruumi läts vaja vägimiihilõ, kiä punnidi’ nõsta’ hindäkaalulitsi liivakottõ ja pillu’ mehest pikembit palgijuppõ. Pilte päält paistus, õt rammumiihi pingutamiisi kaesõ’ päält pia-aigu ütsiotsõ õnnõ mehe’, olgu’ habõmiku’ vai põlvõpikkutsõ’ poiśkõsõ’. Ala om popp ka śoo ilma aigu, kaejidõ hulka om siginenü õigõ pall′o naisigi.
Kuninga sõnolisõ valimist kai päält suur hulk rahvast. Tõisist parembas valiti Sarvõ Õiõ, kiä hindä kińtüse perrä om õga kõrd ka sõnolisõ võistlusõl väläh olnu’, ku tä om päsnü’ kuningriigi pääväle. Lisas tuulõ arvas tä hinnäst olõvat ainus, kes sõna’ tege õkva püüne pääl.
“Ma võta sõnnu tegemist säänestmuudu, õt tulõ nii kuis tulõ. Ku kõnõlõt kinkõlõgi, sis tuu jutt tulõ ka’ tuust, miä päähä halgahas. Peräst võit mõtõlda’, õt võinu’ ütte vai tõist tõisildõ üldä’ vai midägi’ kolmandat kõnõlda’, tõisi sõnnuga üldä’, a saa-ai inämb ültüt tagasi võtta’. Laultõh tulõ mõtõlda’ väiga’ ruttu, tulõ kõrraga’ sorti’ päähä juuskivist mõttist õnnõ üts vällä ja ka’ tuud, õt midä järgmätsenä üldä’, kohepoolõ mõtõh kääntä’,“ om kõnõlnu’ katõl kõrral kuninga sõnolisõs valit Sarvõ Õiõ.
Kuningriigi pääväl sai osta’ Tarto ollõtehasõh pruulit tummõt olut, minkõ kinä silt tekstiga “Seto kuningriigi ollõkõnõ” kutś mitmitki pudelit pejjo haardma ja kesväliimi maitsma. Aokiränik Pino Nasta kirot′ Postimeheh, õt hüäst ollõst huul′malda putu-s terve päiv üttegi joot′kõt silmä. Timä meele tekk′ rõõmsas ka tuu, õt pall′o miihi ni latsigi oll′ naisi kõrval tulnu’ vällä rahvarõivih.
Kõik päiv olli’ vallalõ valimiskasti’, kohe sai laska’ sedeli puulthelüga umalõ sootśkakandidaadilõ. Kolmandat kõrda valiti ülembsootśkas Hao Paul.