Kongress kutsõ seto’ kokko (0)

S´oo aasta valiti Seto kuningriigih ülembsootskast pääliina seto Tormi Piret, kinkõ tiidläsest esä oma peri Vilo vallast. Kuna Pireti esä latsõpõlvõkodo jääs ar’ häönü Pööni küllä, sis oll´ suvidsõ praasniguplatsi pääl ka küläle pühendet mälestüsvälläpanõk suurtõ piltega vanaaolitsõst elost. Piiritulp ja mundrih püssämiis, kiä nõud´ inemistõlt proopuskit, tulõt´ miilde, õt suur osa Setomaaast om jäänü tõõsõlõ poolõ piiri. Sinnä’ omma’ jäänü’ ka tuhandidõ setodõ sugulastõ kääpä’. Setosit eläs nüüd säälpuul jo veiga veid´o ja kõõ vähämbäst jääs. Rahvaloendusõ perrä tull´ vällä, õt setosit om liki 12 000, suurõmb jago eläs näid lakja üle Eestimaa. Pall´o om näid pääliinah ja Tartoh, a om ka Talina ja Tarto takah. Inämbüsele näist lätt elo Setomaal kõrda, käüdäs kostmah ja kuningriigih, telltäs ka umma aolehte.

Ku s´ooaastanõ kongress nakas´ lähkombahe tulõma, sis hõigas´ ülembsootska rahva kokko – vaja märgota’, kuis kongressile minnä’ ja midä kõnõlda’. Kokko saimi mi 5. süküskuu pääväl Modusõ-tandsuklubi majah (ülembsootska vidä sääl tandsuoppust ja kõrraldas kultuuriklubi Setoluu’ kokkusaamist). Märgotama oll´ tulnu pääle timä hindä viil 10 inemist – kõik eri iäh naase’ ja üts miis kah. Üts koori vidosnik õs saa’ tulla’ ni oll´ saatnu uma’ mõttõ’ puutrõkiräga.

Märgotamisõ pääle läts hüä mito tunni. Panni sis mi kõik pää’ kokko ja naksi arotamma. Lõpõtusõh arvati, õt kongressil piasi’ pääliina setodõ elo ilost ja murrist kõnõlõma ma’. Hüä no külh, mõtli – ku vaia sis vaia, ni saigi lühko aoga Verskah kongressil üts väigokõnõ ettekannõ peetüs. A sis arvati aolehe toimõndusõh, õt tuu asi, kuis Talina seto’ eläse’, võisi’ ka laembalt huvvi pakku’, ja nüüd püüdsegi siih tuust kokkovõtvalt kirota’. Päämätse’ arotusõteema’ olli’ meil: kuis om lugu seto keele püüsümisõ ja latsi oppamisõga pääliinah, kuis hoiõtas alalõ seto leelot, määne om ütine kuuhtüü umavaihõl ja määne om kuuhtüü Setomaal olõvidõ iistvidäjidõga ni kuis om meele api puutrõlehest setomaa.ee.

Talinah om olõmah kuus leeloparki, minkõ’ tõõnõkõrd ommõgi ainumas kotus, koh seto keeleh umavaihõl kõnõlda’, ni om ka’ Seto Latsi Kuul. Kuna mano olli tulnu ka latsioppaja Mõtsa Helve, sis saimõ tiidä’, õt tuu kuuhkäümisõga om nii ja naa. Hüä om tuu, õt Helve om eis’ lastõaiatüütäja ja tiid, midä ja kuis eri iäle tulõsi’ opada’. Timäl hindägi latsõlatsõ’ käävä’ sinnä’ opma. Laaneotsa Annela, kinkõ kol’ latsõkõist omma’ jo latsikooliga üles kasunu’, tege hüvvä kihotustüüd ni s´oo sügüse oma vahtsit latsi ka mano tulõmah. Õnnõga oldas kuuh tuu perrä, õt kuuhkäümistarõ jaost olõ-i vaia rahha kuluta’– metropoliit Stefanusõlõ om seto asi nii veiga süäme perrä, õt latsõkõsõ’ ja vanõmba’ saava’ timä Vismari uulidsa residendsih kokko kävvü’ ja laulu har´ota’. Paik olõ-i liinasüämest kavvõndõh ja päämäne om, õt tuu om ilma massulda. A peris rahalda kah õi saa’ ni opimatõrjaalõ jaost tulõ õks määnegi kor´andus latsivanõmbilõ tetä’. Hinnati ka tuud, õt vahel olõ ma kutsnu näid mõnõlõ vabaõhumuuseumi pühäle.

Rassõ om vidosnigulõ tuu, õt kõik aig jovva-i latsõ’ peräle, vanõmbidõl om murrit ja pall´o tüüd ni aigu veid´o. Suurõh liinah om ka pall´o ar’ meelütävit kotusssit ja trenne, kohe minnä’. Vahel taha-i väsünü lats kohegi minnä’, sis tulõ vanõmbidõl kavval olla’ – ku veiga peri anda’, sis jääski asi katski. Opitas seto kiilt, kullõldas jutussit ja opatas latsilõ ka seto laula. A tuust jääs õks keele selgest saamisõst veid´ost – ku latsõl vanõmba’ õi kõnõlõ’ kotoh umavaihõl ja olõ-i kiilt kotoh ümbretsõõri õga päiv, lätt tuu seto keelekene jälki ar’ sõlmõ. Tiidä’ värk om jo tuu, õt nuu’ väliseestläse’, kiä’ nüüd vil eesti kiilt kõnõlõsõ’, mõistva’ tuud õnnõ tuuperäst, õt näide vanõmba’ vai vanavanõmba’ anna-s peri ja kõnõli’ latsiga imäkiilt õga päiv. No’ tahtva’ noorõ’ latsevanõmba’ jo eis’ seto keeleoppust, selle õt näidega kah inämp kotoh kõnõlda-s. Ütehkuuh arvati, õt inglüse keele saa õks koolih selgest, a seto keele oppusõga piäsi’ latsevanõmba’ õks eis’ huult pidämä. Veiga olõsi’ Talinah vaia ka seto keele opmisõ kotust suurilõ, a latsilõ võisi’ olla’ inämbä kotussit, koh seto kiilt põh´alikumbalt kõnõlda’-kullõlda’. Latsilõ tulõ veiga kasust ka vannu setodõ kullõminõ – nuid vil Talinah haarus. Ildaaigu käve latsikuul Siidisõsaridõ peol, koh saiõ kullõlda’ õigõt kiilt, laulu ni tähele panda’ ja oppi’ seto kombit. Tulõsi’ löüdä’ hüä ja väiko massuga kotus, koh ka suurõ’ saava’ kiilt inämbä oppi’, oppaja õks arvada lövvät.

Seto kiil om seto laulmisõ tugitala – ilma kiilt tundmalda opi-i ka õigõhe leelotamma. Siist kasvigi vällä järgmäne märgotus – kuis om elo leelopargõh, minkõ’ omma’ jo Setomaast kavvõndõh. Pääle tulõ lauljit vähä, keele- ni laulumõistjit setosit vil haarus. A nuu’, kiä’ kiilt-laulu-mängu mõistva’ (Talinahe tulnu’ seto üliopilasõ’, pillimehe’), omma’ veiga aoga ar’ köüdedü’. Üldäs, õt ku tahat, õt traditsioon ar’ häösi-i, tulõ traditsioonihoitjit mano tuvva’ ni mano kasvata’. Ma olõ umma leeloparki võtnu ka nuid setosit, kiä’ kiilt mõista-i, a tahtva’ laulta’, a õga õgastütest õks iistütlejät saa-i: kiä veiga pelgäs, kinkõl läävä’ sõna’ meelest, kiä jätt viimädsel minodil tulõmalda vai jovva-i har´otamma. Võidas külh üldä’, õt laulta’ või ka umaette leelopargikõsõga ni olõ-i vaiagi rahva ette tükkü’. Nii saa kah umma kultuuri hoita’, a rahaandja’ tahtva’ õks ka tuud kultuuri (laulu) tutvustamist. Ja paabaki’ tahtva’ praasnigulõ, ilosa’ rõiva’ säläh, hõpõkraam kaalah.

Tõõnõ hädä om killõdõga – nuid haaru-i kuigi. Mi Sõsarõ leelopargih om Tubli Olli ka nime perrä jo veiga tubli – laul ilosat killõt viil ka 80-aastasõna. Ma pallõ timmä õks tõõnõkõrd, õt, Ollikõnõ, jätku-i meid maaha, vet´ sis tulõ mul jo ütsindä killõt üldä’ ni viil ka vidosnik olla’. Haavalo Ilme iihvõtmisõ perrä sai pääliinah s´oo aasta paar killõoppust kõrraldõt, koh Orasõ Jaanika jutu ja ettelaulmisõ perrä saiõ’ kõik manotulnu’ pruumi’. As´ast oll´ kasu, a mitte ni pall´o, õt mi pargih mõni julanu killõt üles võtta’. A tiidä’ om tuu, õt ilma killõlda olõ-i leelopark seto leelo park, laulku’ sääl vai paarkümmend paabat-noorkõt tsõõrih. Talinah omgi üts lauluselts lännü tuud tiid, õt laultas õnnõ pilli perrä vahtsõ ao laula ja leelolaululõ kosta-i inämp määnestki killõt mano. A ku ütlemä läät, si olõt halv. Või üldä’, õt mis tuust sis om. A om! Olõmi uma leeloga jo pia 10 aastakka Unesco perimusõ nimekiräh, a ku tuud vanna laulmisõhellü ja -kommõt pall´o ar’ muudõtas, siis visatas tuu säält nimekiräst vällä. Näütüsest Tatarimaal kor´ati maailma ehtüsperändist vällä vanavinne kreml pääle tuud, ku sinnä’ sisse moslemikerk ehtedi. Nuid lugusit om tiidä’ vil pall´o.

Kolmas hädä om tuu, õt vidosnikkõgi etteotsa rassõ löüdä’. Olõmi ausa’ – Talina pargi vidosnika’ omma’ inämbüs 60-ne lähkoh vai pääle tuu. Parhillatsõl aol olõ-i inämb nuuri siäh mooduh massulda (vanast ülti: ühiskondlikku) tüüd tetä’.

Nooril olõ-i ka aigu, omma’ perremurrõ’, pangavõla’ tahtva’ massmist, ja olõ-i ka nuid, kinkõl siih Talinah om sügävämpä seto kultuuri ja laulu tundmist – saa-i opada’, ku eis’ piat viil opma. Eis’ olõ nal´aperäst mõtõlnu, õt Talinah võisi’ olla’ Leelo Tarku Kogolõ lisast viil Leelo Turakidõ Kogo! A ilma nal´alda vällä käüt mõtõ oll´, õt leeloparkõ vai tandsuparkõ vidosnikõlõ võisi’ massa’ määnestki tugirahha, vast sis löüdüs ka tegijit. Nigu üte dirigendi suust kuulimi, om laulupido kõrraldaminõgi ohoh, selle õt massulda vai veiga tsill´okõsõ massu iist taheta-i inämp laulmist juhata’. Ja inämbä võisi’ Talinah olla’ ka leelooppuisi peris alostajilõ, õt sis nää’ julgusi’ jo mõnda parki laulma tulla’. Ainumas meesterahvas mi arotõjidõ siäh, Mäe Aivar, murõht´, õt Talinah olõ-i säänest lauluparki, koh saasi’ vanna seto meestelaulugi laulta’ ni olõ-i arvada ka tuu as´a oppajat.

Murõht tekk´ meele ka tuu, õt vähä om Talina ja Talina-tagostõ setodõ ütist tegemist ja om ka nuid, kiä’ tulõ-i kunagi ütelegi ettevõtmisõlõ. Mõnõ’ omma’ ka nii üldä’ kapiseto’ – uma’ juurõ’ maahasalanu’ setokõsõ’. Pall´o vannu setosit om ka ar’ koolnu’, näe eis’, kuis mi pidodõl õks kõõ rahvast vähämbäst jääs. Kuis seto’ umavaihõl tutvast tetä’? Vanõmbidõ Kogo inninõ päävanõmb Itse Urmet kirot´ inne kongressi, õt ku pääliina seto’ eis’ pia-i tähtsäst, õt olõsi’ määnegi ütine kotus, ineminõ, mol´oraamadu- vai puutrõ kirälist, kohe tiidmist saata’ vai jaka’, sis saa-i ka kiäki tõõnõ näid kavvõmbast avita’. Vaia olõsi’ löüdä’ tuu mol´oraamadu pidäjä, üts ja ütinõ iistvidäjä. A ku nakat kinkõlõgi otsa kaema, õt kas tahat tetä’, sis üldäs õks: mille ma’. Nii johtuski, õt nuu’, kiä’ päämätselt midägi tegevä’ ja murõhtasõ’, võtva’ eis’ tetä’ ni tõõsõ’ kaesõ’ õnnõ päält. A või olla’, õt pääle s´oo jutu ilmumist kiäki kirotas-kõlstas mullõ, õt om nõuh olõma tuu sidepidäjä. Massa-i vil ka tuud unõhta’, õt vanõmba’ setoinemisõ’ istu-i internetih, näid saa kätte õnnõ telehvoniga.

Kuigimuudu tull´ jutust ka tuu, õt om nigu tunda’ vahetegemist pääliina ja Setomaa setodõ vaihõl. Ku määnegi suurõmb ja tähtsämb ettevõtminõ, kogoni rahvusvahelinõ, sis andas minekist tiidä’ õnnõ lähembäitsilõ setodõlõ. Peräst om Setomaa lehest õnnõ lukõ’, koh käüti ja midä tetti. Selge om tuu, õt kõik tahtja’ saa-i üteh, a vaihõl võisi’ olla’ kah välläsortminõ mõnõ tõõsõ põhimõttõ perrä ku õnnõ elopaik. Om jo pääliinah vai Tartohki leelolauljit, kiä’ Setomaal sündünü’ ja elänü’ ja tiidvä’ höste seto perimüskultuuri: laulu, tandsu, käsitüüd, söögitegemist. Mõnigi leelopargi vidosnik om ülnü, õt saa-i arvu, mille om nii, õt üte’ seto’ omma’ paremba’ ku tõõsõ’. Setomaalõ tahetas õks sõita’, sis küüsü-i kiäki, pall´o tuu massma lätt, a Talinast Setomaalõ mass kõkõ odavamba bussi ütest pääväst tellminõ 480 eurot! Setomaa kultuuriprogrammist saava’ kõik pargi’ ütesugumatsõ pungatävve tugirahha. Sõidu pääle lätt õks ar’ ilmadu raha, selle õt üts asi om sõita’ Verskast Petserehe, tõõnõ Talinast sinnä’. Võisi’ tetä’ ka nii, õt tuldasi’ sagõhõmpa Setomaalt pääliina. Õnnõst mihklipäävale õks tuldas, a s´oo aasta oll´ Setomaalt rahvast vähä – illanõ süküs, haldusrehvorm ja valimisõ’. Inämb võisi’ olla’ õks ütist kuuhtüüd Setomaaga umavaihõl – Talinah om suur seto talo, kohe saasi’ ka massulda kokko kävvü’. Kimmähe võisi’ kõrra aastah olla’ üts kokkosaaminõ Talinah vai Tartoh, kohe kutsu’ mano ka nuid setosit, kiä’ ummi juuri otsva’.

Puutrõleht setomaa.ee oma ammuki olõmah, a mõnõ’ olõ-i tuud viil üles löüdnü’. Tuu om kotus, kost saa kõkõ rutumba vahtsõmbat tiidmist. A sääl võisi’ olla’ ka inämbä Setomaa aoluku ni muid kirotuisi. Võisi’ olla’ ka tiidmist Setomaa aoluulitsist nulgõst, tuu kotsilõ ka määnegi maakaart. Parhilla’ tiiäki-i, kiä nuid puutrõlehe tegemiisi rahastas vai kiä tuud tüüd õigõhe tege. Vaest avitasi’ ütinõ märgotaminõ, kuis tetä’ tuud puutrõlehte sisu perrä huvtavambast. Tuu võrgulehe perrä saasi’ ka Setomaast kavvõmbah elävä’ seto’ ütidsõ valla kotsilõ inämbä tiidmist. Kuigi puutrõlehe ülevähhoitmisõst om vaia tugirahha, sis sisu tegemine võisi’ olla’ õks vabatahtlik panus – külh löüdüs ka nuid inemiisi, kiä’ tahtva’ tetä’. Vaest saasi’ (läbi toimõndamisõ) ka koolilatsi tuu as´aga köütä’.

Seto kongress om läbi, vahtsõnõ Vanõmbidõ Kogo valit. Vahtsõ vanõmbidõ kogo liikmõna tennä nuid, kiä’ usaldi’ minno seto asja ajama Setomaast kavvõndõh. Nüüd tulõ naada’ mõtlõma tuu pääle, kuis edesi minnä’ eloga ka sis, ku õurotoetusõ’ nakasõ’ otsa saama. Tulõmah om Eesti riigi 100. sünnüpäiv, tuu jaost võisi’ ka seto’ siih- ja säälpuul ütidsõlt midägi ar’ tetä’, midägi, mia õi toosi’ avvu õnnõ ammõtnikõle, a meele kõigilõ.

Nassari Elvi