Leelokonverents oktoobrih (0)

Anna tiidä’, õt IV Seto Leelokonverents om 6.-7. oktoobril Obinitsah. S´oo kõrd sis katõpääväne kuuholõminõ, õt õks jutu’ saasi’ aetus, mõttõ’ ütehkuuh mõtõldus, laulu’ laulõtus ja tandsu’ tandstus. Minevä kõrd jäi ütest pääväst veit´ost.

Külänaisist leeloparkõ vai leelokoorõ kokkosäädminõ ja esinemäh k´auminõ naas pääle kuvvõkümnendil. Kirä’ näütäse’, õt edimäne nimega’ leelokoor oll Leiko (1964-2015), tä käve kokko ja esinemäh 50 aastakka. Liinasetokõisi edimäne leelokoor om Sõsarõ (1973), nimä’ pei’ umma 45. juubõlit. 2011. aastagal pidi 40. juubõlit Petsere-tagonõ Koss´olka külä leelokoor. Ku naada’ järest tagasi mõtlõmma, sis õgah Setomaa nulgah oll naisi, kinkõst sai leelopargikõsõ kokko säädä’ ja naase’ hüä meelega lauli’ nii muudsa moro pääl ku korgõl püüne pääl. Olõ-õi inäp Tarto Siruli Alli kokkokutsut leelokoori, olõ-õi Helbi õga Obinitsa leeloparkõ, kedä hõigas kokko Sillaotsa Liidi, Saatserinna nulgast Pähnäpuu Veera koorikõist. Mano om tulnu’ vahtsit leeloparkõ nii liinoh ku Setomaal. Ja s´oo ria pääle pias pandma ka’ Vabarna Anne koori, läbi kinkõ meid tõisigi’ tiidäs. A tuulaiga ku elli Anne, sis olli’ külä’ täüs tarku leelolitsi naisi, kiä’ mõtli’ ja elli’ laulusõnnu seeh.

Siih jovva-ai kõkkõ leeloello ja laulunaisi üles lukõ’, a huvi näide vasta om ja innist tiidmist vaia õks aig-aolt kohruta’, õt umma seto laulukultuuri tiidä’ ja meeleh pitä’. Tuuperäst sis mõtõh, õt saia’ oktoobrikuuh kokko, õt õga leelokoor saasi’ kõnõlda’ ja näüdädä’ pilte uma koorist, koori elost ja alostusõst. Noorõ’, kiä’ tulõva’ kohegi’ kuuri laulma vai kinkõ imä’, vanaimä’ omma’ mäntsehki’ koorih laulnu’, sis näilgi’ om hüä kõrrast miilde tulõta’ ja tiidä’ saia’ midägi’ säänest, mia kotoh om jäänü’ tiidmäldä’ vai tähele pandmalda’. Leelokoorõ om parhilla’ hüä pall´o ja tuuperäst sis katõpääväne aoh tagasimõtlõminõ.

Muidogi’ om kõigil ka’ küüsümüisi ja mõttit, õt kuvvamuudu edesi ütehkuuh, õt seto laul seto muudu õks edesi lääsi’. Ma arva uma ulli pääga’, õt säänestmuudu võisi’ olla’. Üts asi om, ku kiäki’ ülebist aja umma, a tõõnõ om, õt midä arvasõ’ leelonaase’ eis’. Õt kas om mäntsitki’ takstuisi, õt saa-ai ütehkuul laulta’, vai om midägi’ säänest, midä tahetas tõisiga’ jaka’. Ja muidogi’, ku om höste ja tahat kedägi’, midägi’ kittä’, sis tuu olõs õks kõgõ parep kotus rahvalõ tiidä’ anda’, õt lätt leeloeloh ka’ höste.

Kull´a laululitsõ’ inõmisõ’, ooda ti mõttit, kirju, helstämisi, õt kiä’ saava’ tulla’ ja kiä’ kõnõlõsõ’ uma koori alostusaastagist. Illos olõs kaia’ ja hüä kullõlda’, ku õga koorikõnõ laulasi’ pääle kõnõlõmisõ üte laulu koori alostusaastagist tähtsä leelonaase laulõt laulu.

Kats päivä, tuu tähendäs mitund süümist ja üümaia. Nuidõ pääle om mõtõld. Teil hindäl piat õnnõ olõma tiiraha tulla’ ja minnä’.

Leelokonverentsi avitas kõrralda’ ka’ Seto Kongressi Vanõbidõ Kogo, abimiis om Hõrna Aare. Ütehkuuh timäga’ mi olõ arotanu’ ja n´oid plaanõ pidänü’.

Hüvvi mõttit ja ilosit laula keväjätsel aol!

Sarvõ Õiõ
Seto Leelotarko Kogo iistvidäjä