Mõnõ’ mõttõ’ pääle Lummo Kati laululaagrit (0)

Kolmadat kõrda kuts laululaagri kõrraldaja Valgu Meel minnu ja mu tütärt Maar´at laagrihe oppamma. Ka’ tõõsõ’ oppaja’ (Hainsoo Minna, Orase Janika, Kalkuni Andreas) omma’ olnu’ kõõl kolmõl kõrral. Mi kõik olõ võinu’ opada’ ja kõnõlda’ tuust, mia mi jaost om tähtsä. Tuuperäst mi opitsõõri’ ommaki’ õga oppaja näko.

Mi Maar´aga’ olõ olnu’ õgal aastagal sama talo moro pääl, a s´ool aastagal lubati vihma iist tarrõ. Mi tennä pereht, õt mi sai laulta’ ti kodosainu vaihõl. Mi tehnä innitsit kodokõsõh elänü’ inõmisi, kinkõ pildi’ olli’ ka’ tarõh. Hüä om minnä’ ja olla’ kotusõh, mia om ts´uut tutva.

Õgalõ oppajalõ anti uma’ opilasõ’, kinkõga’ sai kuuh olla’ inäp aigu ku tõisiga’ (õnnõ nelli tunni kül’). Viimätsel pääväl lõpõtamisõ aigu oll suur tsõõr, kõik sai’ laulta’ ja näüdädä tõisilõ, õt midä nä olli’ kolmõ lühko pääväga’ opnu’.

Mi laulupargikõnõ laul Miikse küläh üles võõdõt Jallai Nasta iistült paaripandmisõ laulu. Laulu mitmit kõrdu kullõldõh mi arodi lauluhelüsit, inõmisi, vanaaolist ja parhillast ello. Ma seledi inäp kultuurilist puult ja elämist, Maar´a vaest ts´uut inäp laulmist, hellü, kuvvamuudu timä saa arvu killõlaulmisõst ja iistütlemisõst. Maar´a om mul sünnüst pääle kõik aig üteh olnu’ ja no’ tä saa kõnõlda’ jo ummist tiidmisist.

Kol’ päivä, täpsebält 7-8 tunni kõik kokko, tuust ummilõ nelli, a tõisi jaost õnnõ tunkõnõ, no tuud om õks väiga’ veid´o seletämisõ jaost, a midägi’ õks. Viimätsil aastagil olõgi’ arvu saanu’, õt inäp om vaia seletä’, selle õt kõigi laula, tandsa, helüsidõ alos om innine elo, mõtlõminõ, tegemisõ’ ja olõmisõ’, nuu’ olõ-õi õnnõ raamadu’ ja helüplaadi’, mia om seto laulukultuur. Elo ja ilo omma’ eloh kõrvotsidõ kõvast kuuh olnu’ ja ku kaos elo, häös ka’ ilo. Ja mu arvatõh, ku tahta’ illo alal hoita’, sis om vaia ka’ ello tiidä’ ja pruumi’ eloh iloga’ ellä’.

Sarvõ Õiõ