Klohhojalõ lüvvä-äi kolme vuuri kellä.

Sälätaadõ kaieh (0)

2017. aastak om sälätakah, vasta tulõ võtta’ 2018. aastak. Vahtsõnõ nummõr om tiidmäldä’ ja tühi ku vahtsõ vihu edimäne leht – mäntsegi’ mõttõkõsõ’ omma’, a kuvvamuudu nuu’ vällä nakasõ’ paistumma vai midä ilm mi ümbre kõrraldas, tuu kõik om tiidmäldä’. A midä sälätaadõ jäänü’ meelepääle tuu, määne oll mineväne uhkõ aastak?

Nii ku õks, om hüvvä, om hallõt, om uutmalda’ ja mõtlõmalda’ tegemisi ja olõmisi, om õgapääväst kamandamist, om pidolitsi päivi, om õgasagamaist. 2018. aastaga edimätsest pääväst pääle mi elä Setomaal ja kiä’ viil elä-äi, sis tuu või tulla’ siiä’ elämä.

Üle Setomaa ja kõigi setokõisi päiv oll Seto Kunigriik Luhamaal. Uhkõ päiv, pall´o rahvast, mitmit tegemisi, a tagasi mõtõldõh ja kokko võttõh om kunigriik ku Setomaa ja seto kultuuri nägo kõrrast väiga’ korgõst kaieh. Ku naada’ lähebält kaema, õt minkõst päiv om kokko pant, sis nakasõ’ paistumma leelokoori’, näpotüütegijä’, söögikiitjä’, maamehe’, raamadutarga’, iistvidäjä’ ja takasttoukaja’. Kõkkõ ja kõiki om vaia, õt kuuh püüsüdä’ ja edesi kamanda’.

Iholõ kõgõ lähep om õks uma hamõh ja tuuperäst sis mõni sõna umast väikost Obinitsa muusiumist ka’. Õga muusium om umma näko nii ku õga talo ja perehki’. Meid om kol’ ja mi jaa umavaih õl ar’ katõ tüükotusõ raha ja proomi ar’ tetä’ niipall´o, ku jovva, õt õgal külälisõl olõs huvtav mi man olla’, kaia’, kullõlda’, tiidä’ saia’ ja mõntkõrd ütehkuuh tsäiu juvva’, piirakut süvvä’ ja ilmaelost juttu aia’.

Obinitsa muusiumi sünnüpäiv om 3. juuni 1995, sis tä ristiti ja muusiumih kõrraldaja oll kadonu Sillaotsa Liidi. S´oost suvõst om muusiumi juhataja Ellermäe Eve tagasi tüüh ja kolmas pikäaolinõ tüülinõ om Turba Evelin. Viimädsest sünnüpääväst pääle om mi muusiumimajah üles säet kaemisõst ja lugõmisõst lähebidõ külli laulunaisist tarõnulgakõnõ. Ütehmõtlõja, kujondaja, paikasäädjä ja avitaja oll ja om edesi Sarvõ Maar´a.

Naase’ omma’ elohoitja’ ja kodohoitja’, ütskõik midä nä pääle kodotöie viil tegevä’, nä õks pruumva’ hoita’ kõkkõ kuuh. Nii ka’ mi muusiumi kol’ pernaist. Mi hoolõ all om viil Tobrova küläh Luikjärve talo, koh om kül’ liisnalt pall´o elämisõ kõrdategemisõ töid, a projekte abiga’ saa vaest innine talo kõrda ja meele kõigilõ jääs alalõ üte seto perre elokotus. Mi väiga’ ooda tuud aigu, õt talo olõs jal’ kõigi jaost kõikaig vallalõ ja mi saa sääl külälisi vasta võtta’ ja sis Kull´o ja Ivani elämist näüdädä’.

Obinitsa muusiumitarrõ mi proomi kõikaig säädä’ säänestmuudu, õt parebahe näüdädä’ innidse elo palakõisi (rõiva’, söögi- ja tüüriista’, tarõilostusõ’, pilli’, innidse’ inõmisõ’) nii huvilisilõ, juhukülälisilõ, uurjilõ, latsilõ ja suurilõ, miihilõ ja naisilõ – õgaütele midägi’. Mi muusiumi lämmä ahosuu iih om hüä istu’ ja hinnäst piistä’, ku väläh om k´ulm, mi suurõ tsõõriklavva ümbre om hüä tetä’ näpotüüd, jututa’, pitä’ kuuholõkit, lukõ’ raamatit, oppi’ seto kiilt, kullõlda’ ettekandit, süvvä’ sõira ja pliine, mõtõlda’, kõnõlda’, poon´ata’, kokkoleppit tetä’, ja kõik tuu jaost, õt seto kultuur olõs eloh ja avitasi’ meil kõigil ello jäiä’ ja siih ilosahe ellä’.

Sarvõ Õiõ, Obinitsa muusiumi oppaja



Kommentaarid

Kommentaare pole

Kommentaari lisamine

CAPTCHA
Kontrollkood