Kes talgo vorstega joud ravida.

Sanna’ sünnütüsmajadõs (0)

Nii õt sis sanna’ sünnütüsmajadõs ja muu’ riigipuulsõ’ vahtsõndusõ’ lõunaeestläisi kotost välläajamisõs. S´oo 15 aasta joosul, ku ma maal elämäh tagasi olõ, olõ ma joba tunda’ saanu Setomaa edimädsenä tegotsõnu Obinitsa kooli jovvuga kinnipandmist ütidse juhtmisõ ala viimise tähe all. Pääle tuu läts mi kant nuurist perrist tühäs.

Eesti Postist sai Om nii va ja pakkõ võõdas vasta kauplusõh. Om ni va löüdse, õt posti või lakja vitä’ külält ku kats vuuri nädälih ja Setomaa aoleht om reklaamitrükis. Küüsse sis, õt mis mõttõh. Setomaa õi avalda’ reklaami. Kas mi reklaami sis seto kiiilt vai? Mi lakja pillut rahvakõnõ jo või umma uudistõ ja kultuurilehte tetä’ Setomaa

kultuuriprogrammi toel ni telli’ timä jagamist aoluulidsõ Setomaa tuuh osah, mis om Eesti Vabariigi all ja nüüd ühinenü Setomaa vallas. Aga Om ni va kuulut´ s´oo lehe timahava reklaamtrükises ja õga lakjajagamisõ iist õga kuu tulõ mano massa’ 70 eurot pluss käübemass. Lakjajagamisõ hinda nõstõti joba nigunii, a reklaamtrükise mass viil päälekauba. Mis mi sis tii? Panõ postipoisi’ hobõssiga Setomaad lakja vidämä vai? Ja ku mõni naanõ kohkil sünnütä’ taht, või postipoiss tuu ka rii vai vankri pääle võtta’ ja kohegi jaotuspunkti tuvva’.

Nüüd võtt tuurõ üles sünnütüsmaiu likvidiirmine. Põlva sünnütüsmaja kaitsõs om mol´oraamatuh luud tugigrupp „Põlva haigla sünnitusosakonna kaitseks“. Edimädse’ 100 allkirja saadi 10 tunniga, kogotas edesi ja üle andas toetuskontserdil latsikaitsõpääväl, 1. juunil. Liikumisõ juhi Sarapuu Indreku sõnnu perrä juhitas nii laembalt tähelepannu mi maaelo problemaatikalõ üldisõmbalt. Kontserdilõ omma’ märknü’ laulma tulla’ Ivo Linna ja Winnie Puhh – sääl jo laulva’ Põlva kandi mehe’.

Petitsioon, kohe saat alla kirota’ ka netih, om suunat tüü- ja tervüshoiuministrile ni haigõkassalõ soovitusõga sünnütüsmaja vallalõ jättä’ vai muid lahenduisi pakku’. Aokirändüseh s´oo teema kotsilõ kirotuisi üle lukõh paistus, õt meditsiiniharidusõga inemisile olõ-i sünnütüsest meditsiinikoolih midägi opat. Bussisünnütüse jutt vai kiirabiautoh maahasaaminõ om eräkõrdnõ asi, tuud saa-i säädüstä’. Sünnütämine om midägi, mia mahu-i Exceli tabelihe, projekti õga mäntsehegi tõistõ s´ooilmaigsõhe hanitamisõ vormi. Ku lats tulõ, sis om tuu nii sünnütäjä imä ku jumala käeh, a esiki piiblih om juttu tuust, õt ku inemine esi’ õi avida’, saa-i jummal ka avita’. Jutt tuust, õt esivanõmba’ sünnüti’ sannah, jätt ütlemäldä tuu, õt naisi ja latsi kuulminõ sünnütüsel oll´ suur. 14 latsõst jäi’ elämä poolõ’. Kodosünnütüst saa hindäle telli’, ku 30 kilomeetri kaugusõl om sünnütüsosakund. Inämbüs ämmäimändä kutsõga inemisi tuud soovida-i, selle õt risk om korgõ.

Eestimaa olõ-i nii perätült suur nigu Austraalia õga mägine nigu Norra. Viimädseh omma’ haigõmaiu man helikopteri maandumisõ platsi’, sõit kihotamisõga Norra mäki ümbre olõ-i võimalik. Mi riigil vaest olõ-i võimõkust helikopterit tüüh hoita’.

Inämbä tulõss kasuta’ hallõ ajurakukõisi tuuh tsihih, õt elo ja tuu alostaminõ olõss võimalik õgal puul Eestih, mitte õnnõ Talinah ja Tartoh.

Käu läbi ka ütelüs, õt sünnütüsosakundõ kinnipandmisõ arvõlt kokko hoiõt raha suunatas muialõ meditsiini. A kohkil õi üteldä’, õt mink pääle sis. Suurõ protsendi inemisi tervüs om läbi juumisõst. Riigil olõ-i varahampa olnu alkoholismi ennetämise poliitikat. Parhillanõ Ossinovski poliitika oll´ mino meelest süämest tett, a vällä tulnu’ tagajäre’ omma’ heidütävä’. S´oo täämbäne alkopoliitika om toonu’ vällä kõik inemise alkoholiga köüdet halvõmba’ küle’.

Piirikaubandust om õgal puul kukivõrra ni s´oo „ei saa me läbi Lätita...“ om külh suur avitamisprogramm Lätile, a rahva tervüst õi paranda’, a inämbä hukkas. Ulli muljõ jätt ka viil.

Parhilla’ om meditsiini ja ennetüse küle päält puudus nii kooli- ku muido psühholoogõ, psühhiaatrit, perreterapeutõ, alkoholivõõrutusteenussit ja haigõmaiu, narkoennetüsteenussit, narkoraviasutuisi, naisi var´opaiku.

Eestile om vaia vaimsõt ja tehnilist restarti ja tugõvat väärtüisi ümbrehindamist. Mi vaja vahtsit rahvaliikumisi ja vahtsit juhtõ nuidõ asõmõl, kiä’ mi rahvast praegu Sussanini muudu õurosuuhu juhtva’, Imäjõkõ tahtva’ mürgütä’ ja Eestist lakõraiõga steppi püüdvä’ tetä’. Inemise’, olõmi’ valvsa’ ja võrksa’, teemi’ kõik, õt hoita’ uma maakõnõ elätäv, muido tegevä’ taha’ mändsegi Õuruupa piirikaitsõ tühä välä, hoitku’ jumala’ meid tuu iist!

Kauksi Ülle



Kommentaarid

Kommentaare pole

Kommentaari lisamine

CAPTCHA
Kontrollkood