Seto Talomuuseumi vahtsõnõ juht om Malkovi Pille (0)

Kauksi Ülle küüsse timä käest olnu ja tulõva kotsilõ.

Seto Talomuuseumi nüüd joba eelmine nuur direktor Kogermani Liis tahtsõ pääle paari aastat tublit tüüd ao maaha võtta’ ja nii kuulutõdigi minevaasta vahtsõst vällä direktori kotusõlõ konkurss. Nüüd om jo märtsist tuul tüül Malkovi Pille. Pille om höste tiidä’ värmikas tegeläne innidse Meremäe valla inemisile, a vajas tutvustamist kõõ Setomaa valla rahvalõ.

Kost olõt peri, koh elät?

Talinast tulli. Kõgõpäält tulli suvilahe Hinniala küllä.
(Hinniala külä om Vastsõliina vallah, õkva Setomaa piiri pääl. Hinniala mägi ehk Hobõsõsälä mägi ehk Pääväpüürdmise mägi om mustinõ varaviikingiaignõ liinamägi 12.-13. saandist ni ildambast aost om tiidä’, õt Vastsõliina keriguoppajil oll´ põhjust kirja panda’ kaibusi, õt kuis sääl mäel suvidsõ pööripäävä aigu tulõva’ kokko pidolisõ’ mitmõs pääväs. Omma’ säilinü’ märke’, õt tulti nii seto ku võro poolõ päält kokko.)
Olli väigokõisi latsiga kotoh, lastõaiah nelli edimäst last õi olõ’ käunu’. Tull´ aig nä kuuli panda’, a kuigi tahtu-s näid suurõ liina kombinaatkuuli panda’. Nii lätsi’ nä väikohe Kapera kuuli. Ildampa tull´ eis’ minnä’ oppajas. Kõiki ainit anni pääle inglisõ keele ja poissa tüüopõtusõ.

Midä olõt opnu ja koh tüütänü?

Ma olõ opnu pedagoogikaülikoolih kunsti- ja käsitüüoppajas. Imä oll´ matemaatikaoppaja, õks tä säält vast tull´ tuu valik.
(Pille käsitüüsuun om õks vallalõ olnu. Tä om loonu ilosit suvõniire, näütes magnetnahkhiire’ ja magnetlamba’, mia’ mõnusalt karvadsõ’, niisamata hulga nahast viikingiperäst ni uudisloomingut. Vahva’ omma’ ka jänese’-pupi’.
Tõõnõ hobi om Pillel näütlemine ja näüteringi juhõndaminõ. Meremäe kooli oppajidõ näüteringiga käuti festivalilgi ar’. Etendüseh „Mar´ats´auk“ tull´ mängi’ külänaist aastast 1066. Obinitsa Miitsirgu etendüisih om mängit tsirku ja muid rollõ miildejäävält.)
Ma olõ kogo uma tüüelo Setomaal müüdä saatnu. Meremäe Keskkoolih opsi aasta. Sis olli latsõga kotoh ni tuuao Meremäe vallavanõmb Nurga Aivar sõit´ moro pääle ja kutsõ direktori kt-s. Ma õs saa’ küll õkva arvu, mis tuu kt om, a mullõ meelüse’ välläkutsõ’. Tüü kujonõsi keerolidsõs – tull´ ütidse juhtmisõ ala viiä’ Meremäe ja Obinitsa kuul. Vinnütämise ao’ omma’ keerolidsõ’, tekütäse’ tüllü inemisi vaihõl, vinnütämise’ ja otsustamatus olõ-i hüä’. Sis viis aastat käiviti Piusa koobastiku arõndamist. (Säält ka nahkhiire suvõniiri’.) Sis olli Meremäe valla arõndusnõunik. Aastil 2015 - 2017 olli Obinitsa muuseumi direktori kt.

Mis köüt´ Obinitsa muuseumih direktori asõndajana tüütet ao joosul muuseumitüüga?

Mullõ meelüs giiditüü. Meelüs tundmuisi ja tiidmisi jaka’, tagasisidet saia’. Seto kultuur om müstiline ja huvitav. Mul om nii suur austus s´oo kultuuri vasta, õt seenimaani olõ-i julõnu seto rõivit sälgä aia’. Imä oll´ mul rahvatandsojuht ja ma olõ opnu tunnõtama, ku erilidse’ omma’ rahvarõiva’ ja kui höste piat näid kandma, õt nä mõolõ päsessi. Õga väiku kinnis vai kurd lugõ. Ma eis’ olõ tennü diplomitüüs Kadrina rahvarõivakomplekti. Olõ tuttav kangakudamisõ ja muuga.
Kuis Su pereh Sinnu tugõ, muuseum om jo nigu kuulgi – lupat tüüao, a võtt nädälilõpu’ ja pühä’ käest?
Mul om väega toetav pereh. Nigu mul määnegi idee tulõ, õkva kaasa Jaak mõtlõs, kuis vajalikku meisterdä’, ka latsõ’, kiä’ jo tegeligult noorõ’, toetasõ’. Meil om pereh ehtekunstnik, piloot, juuksur, elokunstnik, opja. Vahel muidoki meelüs näile tuu ka, ku eelmidse ja järgmädse tüü vahel vahe’ om ja laatmispaus.

Kost Sul tull´ sääne julgus ja märgo naada’ suurõ muuseumi vahtsõs luvvas?

Mul ollgi just sääne 10-kuinõ laatmispaus peräst asõndajatüüd Obinitsa muuseumih. Mu tähelepanu juhiti kuulutusõlõ, ma eis’ olõ-s nännü. Mul om muuseumitüü kogõmus ja reorganisiirmiskogõmus, armastus käsitüü ja austus kultuuri vasta. Ma taha olla’ tuu, kiä luu tingimusõ’, õt kõik tüütäjä’ saava’ umma tüüd höste tetä’, õt paigah omma’ tähtao’. Meil omma’ muuseumidõh väega hüä’ tüütäjä’ ja kellä nä ka õi kae’, ku midägi ar’ tulõ tetä’. Näid tulõ tugõda’ ja hoita’.

Mis tulõvik om muuseumil ku säändsel ja Setomaa muuseumidõl?

Muuseumi tulõvik Setomaal olõss üts muuseum, mia om kuuh kolmõst filiaalist. Tiiä Setomaa muuseumidõ olukõrda. Obinitsah om muuseum külä üts kultuurilitsi keskpaiku. Käudas kokku tähtpäivil, kõrraldadas kursuisi, kuuholõkit peetäs. Kohaligu’ latsiaia’ ja koolilatsõ’ käävä’, külästäjä’ nigunii. Saatse muuseum om vähä inämbä kogokunna tukõ kaotanu külä tühembäst jäämise ja elänikõ vananõmisõ peräst. Verskah uutnu muuseumi tegemisihe inämbä kohalikkõ üteh lüümä.

Kuis muuseumitüü muutunu om, kohepoolõ tä lätt?

Muuseum muutus kõrrast inämbä asju hoitmisõ kotusõst paigas, koh inemisi kaasatas. Kõiksugu opmisõ ja oppamisõ sündmusõ’, teemapäävä’, vannu töie opminõ, kõik om vajalik.

Midä soovit ar’ tetä’?

Ma taha luvva’ direktorina hüä’ tingimusõ’ ja rahuligu olõmisõ inemisile, kiä’ muuseumidõh tüütäse’. Muuseumidõ üte juhtmisõ ala ühendämise ülesannõt püvvä täütä’ kõrraligult. Mul omma’ kogõmusõ’ kuulõ üte juhtmisõ ala viimisest ja säält oll´, midä oppi’. Ma looda tetä’ tüüd nii, õt saa minnä’ rõõmuga tüühü ja säält hüä meelega kodo minnä’ õdagudi.

Midä oodat muuseumi kogodõhe inemisi käest?

Tulgõ’ eis’ osa saama, hüä’ inemise’! Tulgõ’ külälisi ja latsi ni latsõlatsiga! Kõõ näet midägi vahtsõt vai midägi vanna vahtsõ nulga alt. Meil om ka huuaonäütüisi kõik aig vaeldumah. Niisamatõ panõ süäme pääle, õt ku kellelgi om määnestki seto vanavarra, fotosit, kirju vai mälestüisi, minkõst ti tahat, õt nä olõss kimmä hoolõ all ni hoituss alalõ, om tollõ jaost kõgõ õigõmp kotus õks muuseum. Nii hoiõtas ti esivanõmbidõ varra vai vaimuvarra mitmit põlvi hoolõga. Nii saava’ ka kõik perrätulõja’ ni sugulasõ’ ja inemise’ tuust osa.