Ahnõ kõtt ei saa kunagi täüs.

Setokõisi rahvuslik varandus Pihkvah (0)

S´oo aastaga seto näpotüü ülekaehusnäütüs om Pihkvah rahvaloomingumajah. Mitmit aastakki om säänestmuudu suur näütüs olnu’ Talinah rahvakunstigaleriih. Seto sõbra’ saava’ hüvvämiilt tunda’ tuust, õt sügüse Mardilaat tulõ setoteemalinõ.

Mitu kuud valmstõdi minekit: kraami kokkokogominõ meistridõ käest, kujondajaga’ kuuhtüü, kraami tõõsõlõ poolõ vidäminõ Eesti konsuli abiga’ Pihkvah. Kala Ingrit, Seto Käsitüü Kogo tegevjuht, käve mõnõ inemisõga’ päiv varahappa Pihkvah näütüst üles pandmah. Ma kõnõlõ siih õnnõ pidopääväst, näütüse avamisõst 27. veebruaril 2018.

Mi lätsi avamisõlõ katsakese: Seto Käsitüü Kogo iistvidäjä Kala Ingrit, avvulinõ näpotüümeistri Kõivo Anne, Setomaa kultuuriministri Hõrna Aare, sootska Vabarna Jane, Taarka Tarõ pääkokk Hõrna Rieka, mitmõkõrdnõ Seto Kunigriigi näpotüü-, sõira- ja piiragumeistri Kurõmäe Anni ja Linnuse Marje ja ka’ Kago Kudajidõ edekudaja Jacobsoni Külli.

Meil oll plaan minnä’ katõ massinaga’, Rieka tett söögikraami ja jahvatõt kohviga’. Start Koidulast oll kell 11. Hummok oll hüä külm, 20 kraati, väläh olla’ olõ-õs kihäle meeleperäne. Eiski’ päävä käeh saistõh karas külm nõnna ja võtt põsõ’ hõõhkamma, oll vaia massina sisse minnä’.

Kõõ võtt üle kontrolljoonõ saaminõ hüä pall´o aigu, sis viil 50 km Pihkvahe. Eesti piirivalvõga’ läts kõik höste, a näide käest saimi tiidä’, õt Piusa silla pääl oll tunni iist olnu’ järekõrd. Ja nii ollegi’ – mi olli pikäh järekõrrah. Om tiidä’, õt vindläisi tüütempo om umbõs nelli massinat tunnih. Nä saasi’ ka’ kipõbahe, a näide tüüiihkirjuh om lubat 15 mintat massina pääle.

Mi sis ooda. Pääväteema’ omma’ jo läbi arotõt, EV 100 vastavõtt ja etendüs om pulgõst vallalõ võõdõt, nakas kahtlanõ tunnõh pääle tulõma. Mul om höste meeleh katõ aastaga tagonõ minek, ku lätsimi mino näütüse avamisõlõ. Sis mi haari kindaraami’ käevangu ja joostõh kontrollpunkti. A sis oll lihtsa joosta’, liinibussi hüpädä’ ja Petserehe sõita’. Kõik oll lähkoh. A midä no’ tetä’, Pihkvahe jala lää-äi!?

Ministri Hõrn helstäs mitmõlõ poolõ. PEKO avitas, Irboska muusiumi buss om Petsereh ja tulõ meele õkva vasta. A midä tetä’ söögikraamiga’? Mi saa kõrda, julgusta näid. Meid om mitu tugõvat naist! Ma eis’ haara üskä suurõ kohvitermosõ, a tuu lait Ingrit maaha. Olõ-õi mõtõht nõsta’, võtami õnnõ söögikraami. Ingrit ja Aare läävä’ massinit ar’ viimä, Eesti piirivalvõh lubasi lähebähe parki’, pia-ai kavvõndõhe viimä. Ma sis võta võiuleevälivva, Marje mu käekoti ja kudamisõ’. Janekene om jo läbi külmänü’, nä võtva’ Riekaga’ katõ vaihõlõ väiga’ suurõ termoskasti. Jala’ kõtu alt vällä ja kipõlt Piusa jõõst üle!

Jalaga’ üle minnä’ om lihtsa, tulõ täütä’ papõr ja näüdädä’ nelli vuuri passi ja kõrrah ommõgi’. A tollih tulõ sääne seletäminõ:
Tollitüütäjä: „Mia teil kastõ seeh om?“
Ma’: „Võiuleevä’. Meil om Pihkvah seto näütüse avaminõ.“
Tollitüütäjä: „Minkaga’ võiuleevä’ omma’?“
Ma’: „Noh kilu, heeringas ja … meil om sääne kommõh, õt mi paku külälisilõ süvvä’.“
Tollitüütäjä: „Meil om väiga’ hüä miil, õt teil om pido ja traditsiooni’, a meil piiri pääl omma’ uma’ säädüse’. Kalla tohi-i üle viiä’.“
Ma’: „Väiga’ hallõ kül’, a vaest s´ool kõrral saasi’?“
Tollitüütäjä rapsahas pääd ja ütles: „Ah, no minge’ sis!“
Eis’ mõtlõ, õt Eesti poolõ pääl olõs s´oo kraam kõik prügükasti linnanu’.

Külm om. Tulõ kipõlt astu’. Rassõ om õks ka’. Jäänü’ om viil õnnõ viimäne tõkkõpuu. Kõrrah! Mi olõ üle ja valgõ buss jo paistus. Mi jovva avamisõlõ ja kõik om höste. Mi sai parebahe, ku mõistsõ mõtõldagi’, mi kõik saa kuuh olla’ ja kiäki’ pia-ai roolih olõma.

Bussih om meil kõigil murõh Jane peräst, tä om kõgõ ohkobalt rõivih ja külmänü’. Jal’ om abi käeperi – kohvi mi kül’ üteh võta-as, a hansaputel õks om. Iistvidäjä Kala Ingrit suuv kõigilõ kimmäst tervüt ja pakk tsäärägu. Tuu lüü kõrraga’ seest lämmäst ja sulatas ka’ helüpaila’. Tulõ miilde, õt vaia kokko panda’ kuur ja tetä’ viil viimäne laulupruuv inne esinemist. Jaotõdas ar’, õt kiä mäntse laulu iist ütles ja Anne nakas pääle.

Aig lätt kipõlt ja olõmigi’ jo Pihkva lähkoh. Sõidami müüdä LENTA kaubanduskeskusõst, minkõ pääle kõik kuuh ütlese’, õt saasi’ õks inne ar’minekit kõrrast läbi k´avvu’ (nii lättki’). Sild üle Velikaja iju, Kreml, Pihkva ülikuul, linnuväläk, ja ommõgi’ Nekrassovi huults ja siih maja nummõr 10. Mi joudsõ peräle!

Mi lää näütüsesaali. Oeh, ku illos, siih om õks pall´o vaiva nätt ja säet. Urmi Evelin om siih kõvastõ kõrraldanu’ ja Riitsaarõ Evar olõvat klaasitsit kaapu läükmä hõõrdnu’. Vana’ pühäseräti’ ja vahtsõ’ ilosa’ vüü’ ja siidi’ ja kinda’ ja suurräti’ ja kapuda’ ja vaiba’ ja tüütegemisõ riista’. Kõik om nii piin ja illos, silm valu puhkas ja uhkus tulõ süämehe. Mi tii pilte ja häältsemi ummi asju, viil viimäne kõrrastaminõ ja nakaski’ pääle pidolik jago.

Kokko om tulnu’ hulga rahvast. Keskusõ juhataja kõnõlõs, rahvalauligu’ laulva’, sis om kõrd külälisi käeh. Kõnõlõs konsul Partsi Triin ja ministri Hõrna Aare, sis Kala Ingrit ja kõik kohalõ tulnu’ meistri’. Ingrit ütles, õt esindet om 17 meistri tüü’ ja tuu om suur rikkus, õt meil siih Setomaal om nii hulga nuid, kiä’ mõistva’ ja tegevä’ ilosat peen´okõist näpotüüd. Tuu ommõgi’ rahvuslik varandus!

Jacobsoni Külli



Kommentaarid

Kommentaare pole

Kommentaari lisamine

CAPTCHA
Kontrollkood