Setomaa 1917–1918 aastaga mölluh (0)

Rahvidõ eloh om ao’, ku saias pikembält ello säädä’, latsõ’ sünnüse’, kasusõ’, vana’ läävä’ är’ liiva. Peetäs põldu, kasvatõdas karja, ehtädäs maiu, ilotadas, kurvastadas. Eletäs nii, nigu muistõhavva eleti. Niimuudu ku vannu juttõ perrä mälehtädäs, üts raha mass niikavva, ku tiitü om, nägo hõpõvalgõ pääl või olla’ külh tõõnõ, a hõpõ om õks hõpõ.
Pääliin olle õks minevä aastasaa alostusõh Pihkva, tulle külh raudruun, kiä seie puid ja jeie vett ni minkõga noorõ’ seto ts´ura’ sai’ sõita’ sellist Riiga vai Putilovi tehasõhe tüühü Peterbura. Kavvõmbahe ni rutõmbahe ku näide vanaesä’ inne sõita’ saie’. Mõni jago sõitsõ är’ musta mulla pääle Sibirähe, a rahvast sündü Setomaalõ õks kõrdapite mano, külä’ olli’ latsi ja rahvast täüs.

Sis tulli’ ao’, ku kõik elo ni ilm läts tõõsõst, inemisi ni rahvit hiideti siiä’ ja sinnä’. Mehe’ viidi väeliinile, rahha olle, nigu puuh olle lehti – nii nigu vana Kor´do kunagi olle ütelnü – a tuu rahaga saa-s inäp midägi osta’. Valtsõjit jovva-s inäp meeleh pitä’ ni massõ tuu õigus ni võim, kinkõl püss säläh.

Sääne aig naas´ pääle 1917. aastagal – nii eesti, seto, vinne, läti ni viil väigä pall´osiõ rahvidõ maiõ pääl ja elodõh.
Setomaa olle niikavva, ku vana’ kirä’ mälehti’, olnu Vinnemaa kuningidõ maa. Kiiova, Pihkva, Novgorodi, Moskva valtsus ja vägi hoit´, kaits´, käske 1000 aastakka maad ni rahvast Piusa jiu ja Grami suu vaihõl. Saksa, Leedu, Poola ja Rootsi kuninga’ käve’ külh rahvast ja kraami kor´atõh ni külli palotadõh Setomaa päält läbi, a näide võim kinnähü-s siih.

Ilma muutus vai mõnõ vanõmba inemisõ meelest ilmaots tulle uma riigi ja rahva seest. Ku Vinne tsaaririigi soldati’ ja rahvas inäp taha-s salli’ esäkest tsaari ni Nikolai II-l Pihkvamaal 1917. aastagal krooni pääst võti’, sis naas´ võimu ni valtsõmisõ mano rühkmä kõiksagamatsi miihi. Ajutinõ Valtsus, tüülisi ja soldatidõ komitee, madrussidõ komitee – kõik tahtsõ’ olla’ tähtsämbä’. Üts eesti sõamiis om kirotanu umast elost Pihkva liinah pääle tsaari maahavõtmist. Ohvitserel võeti pagoni’ maaha, hüä ku elo kätte jäteti, sõnna ni käskõ inäp kullõlda-s, karauuli inäp mindä-s, kiäki midägi inäp tetä’ taha-s. Eski põrmandit taheta-s pühki’. Käve üts kuuholõk tõõsõ takah, hõigati maaha ja elagu. Valiti õgasugumatsi komiteesit, mis jaiõ’ viil tuud varandust, mis sõaväe ladudõhe olle jäänü. Ülembä’ kaotõdi är’ ni ohvitsere naati valima soldatidõ kuuholõkidõl. No vot, tuu eesti soldat tõisiga valõ ka hinnäst laokomiteehe. Sis tulle tõõnõ komitee, kiä olle ka hinnäst valinu laovaltsõjist ni pessi’ nä säält minemä. Nimä’ korssi’ sis suurõmba summa kokko ni pessi’ jälki tuu vahtsõ komitee minemä. Selet´, õt niikavva jagõli’, ku laost midägi inäp võtta’ olõ-s .
Ku sõaväe ladudõst kraam otsa saiõ, sis pööreti kaupluisi rüüstämä, ni ku sääl kraam lõppi, sis minti talomiihi kallalõ. Jalotõdi küllä, tallo, võeti hopõn vai hobõsõ’, ratta’, lüüdi kraam, liha, rõiva’ rattilõ ni minti minemä. Hüä ku pereh ja tütre’ putmalda jäie’. Pihkva või mõnõ tõõsõ suurõmba liina turul parsõldõdi maaha viina, soola, lambiõli, niidi, nõklu, a ka jo rikkamba rahva hõpõ, kulla iist ni minti raudtiijaama, õt kodo poolõ sõita’. Sõiduluba kas võeti püssä ni jouga vai sis vaeldõdi tuu vasta, mis turu päält olle saadu. Pääle suurõ hulga soldatidõ olle’ liikmah sõapõgõniku’, liinarahvas, kiä süüki otsõh liiku ütest maanulgast tõistõ. Üteh rahvaga naksi’ liikma ka taudi’, täitõbi, hispaania haigus, mis kõik tuhandidõ viisi rahva sinnäsamma raudtii pääle maaha murd´. Ni sääl saiõ haigusõ külge jo liina- ja maarahvas, kiä ümbretsõõri elli.

Mis olle muu Vinnemaa pääl, olle ka Petsere liinah, koh üteldi, õt kinkõl püss, tuul õigus. Petsereh kammand´ täitevkomitee, kiä võtsõ varandusõ hindä kätte, veie kinni jõukamba’ inemisõ’ vai kinkõ pääle kaibati. Ni ku inemisõ’ olle’ är’ viidü’, tulti ni viidi kõik, mis viiä’ andsõ, korteridõst minemä. Edimädse verevä valtsusõ aigu olle just vinne rahvast rohkõmp röövit ni riisut. Liha, võid, rasvainõ’, suul, sukri kattõ turu päält, leibä viil saiõ jaoperi.
Vahtsõt ello opati kuuholõkidõl, mis käve’ nii, õt üts kõnõlõja tõõsõ perrä karas´ üles ni midä kõvõmbahe rüüke, tuud inäbä pesseti kässi kokko. Kõik vana hõigati maaha: kerk maaha, pagoni’ maaha, koolih numbri’ maaha. Mille sääl kuuholõkidõl käüti? Õt rahvast kokko saia’, sis nõukogo jagi tuud, midä nä olle’ kokko vidänü’. Petsere oppaja’ kutsti kõrd Pihkvahe, päiv otsa hõigõldi nigu laadal – kiä päävä lõpuni vasta pidi, tuulõ lõigati säälsamah kätte suur pala tsialihha. Külh olle tuust hüä miil, ku inne kuiva leevä ni mõro tsäi pääl olle eletü.

Märtsikuuh naas´ kuulduma Petsere liinah ja Petseremaal, õt sakslasõ’ tulõva’. Verevidõl võimumiihil tulle nigu tõõnõ olõk, kaeti ringi, soldati’ naksi’ kõrratu kar´ana liinast minemä, kiä talomehe käest võet hobõsõga, pääl viläkoti’, kasuga’, länigu’. Kiä jäie viimätsest, tuu läts jalaga.
1918. aastaga keväjä märtsikuu alostusõh ütel varahitsõl hummogul joudsõ’ saksa soldati’ Petsere liina. Kõrraliku’ voorivankri’, tugõva’ hobõsõ’, trammih olõk ja soldatidõ seeh kõrd ni sõnakullõminõ. Nimä’ panni’ piiri vabalõ riismisõlõ, a tuu asõmõl naksi’ võtma kraami Saksa sõaväele, ni midä päiv edesi, tuud järest inäbä. Saksamaal olle ka tuudaigu jo kõgõst kitsas käeh, kiä tuu joudsõ vitä’ süüki inemisilõ ja hobõsilõ Vinnemaa veere pääle. Sõda pidi hinnäst kotusõ pääl är’ toitma.

Tuust kraami võtmisõst võrsu märtsikuuh Seto-Saksa sõda.
Saksa soldati’ käve’ 40-50-meheliste parkõna küläst küllä ni korssi’ näide kõrra perrä normõ – hobõsilõ kaaru ja haina, inemisilõ tsialihha ja võidu. A Petseremaa seto ja vinne miihi seeh läts lakja jutt, õt Setomaalõ tahetas säädä’ ka saksa mõisakõrd. Sakslaisi kraamikorjamist panni’ pall´ost kõkõ inäbä Lebedi, Truba ja Mitkovitsa mehe’. Suurõmb jago olle nii nigu tõõsõki är’ tulnu üteh püssega väeliinilt, sõta nännü’ mehe’. Truba küla miis Võso Vass´o, kiä olle saanu Vinne kroonuh pääle ülembäpaila, säeti sõasuurmõbast. Lepüti kokko valvõkõrra’, panti paika maakullõja’, jaeti lakja püssä’ ni padruni’.

Märstikuu keskpaigah tuudigi sõna, õt 40 miist sakslaisi üteh küüdimiihiga tulõ Laura puult Kivitii poolõ säält tallast võet hainu ni kaaruga. Setomaa seto-vinne miihi vägi sääd´ hinnäst reki pääle ni sõit´ sakslaisilõ vasta. Kolm riitäüt miihi saa-s pidämä ni sõit´ saksolõ nii lähkohe, õt nuu’ saiõ’ püssä’ paukma panda’.
Surma saiõ Ilja Aleksandri, muu seto sõda võtt´ hinnäst Ugareva, Tserondõ man ketti. Ku sakslasõ’ näie’, õt näide vasta om 300-400 miist, sis nä nõsti’ käe’ üles. A mehe’ olli’ nii är’ süändünü’ vai läts kinkõlgi püss vallalõ, õt ütstõist saksa sõdurit ni üts ohvitser kässi ülesnõstmisõ pääle kaemalda lasti välä pääl maaha. Küüdümiis saiõ ka surma. Ülejäänü’ sakslasõ’ saiõ’ minemä üle põllu. Seto sõda aiõ näid takah, a sis pööri’ tagasi ni rööve’ ni palodi’ maaha Pankjavitsa mõisa.

Sakslasõ’ jätä-s asja niisamalda: korssi’ kokko 500 miist ni tulli’ vastakäugilõ. Viis Seto-Saksa sõah olnu miist saadi kätte ja lasti kõrraga maaha, kraami võeti kättemassust Pitalovast, Peresnikast, Lebedist ni tõisist Petsere-Irboska tiiviirsidõst küllist. Mõnõh paigah panni’ sakslasõ’ mõnõ huunõ ka palama, sääl koh ka vasta lasti – Mitkovitsah olle kõrdapite lahing.

Saksa komandant pandsõ Pankjavitsa vallalõ pääle suurõ massu, alostusõst 300 000 ruublit, vallavanõmb kõnõli tuu 200 000 ruublini. Kor´ati kokko ka tuu raha, a sakslaisilõ anti kätte alostusõst seto muudu õnnõ 150 000. Komandant mõtõl´ veid´o ni lubasi sis andmalda raha iist ehtädä’ Rootova ja Pelska koolimaja. Saksa sõduri’ ni ohvitser matõti Petsere surnuaida, koh näide risti’ omma’ viil kukimuudu nätä’, a viimätsil aastil om nuid maaha tougat ni lahut. Ku lutõri surnuaialõ minnä’, sis jääse’ nä kurra kätt.

Saksa väe all säeti Petsere liin, Petsere vald, Lobotka vald, Pankjavitsa vald ja jago Irboska valda ütte Võro maakunnaga. Petsere maakund olle kõrrast olnu olõmah 7. juunist 1782 kooni 12. detsembrini 1796, koh tä saiõ ka hindäle vapi. A Eestimaa külge saiõ Setomaa Võro maakunna kuuhsaisuh edimädsel Saksa aol. Saksamaa naas´ õka muudu Setomaad arvama Vinne mõost vällä. Ku 8.-12. aprillil Riiah kor´ati kokko Liivi-Eesti ja Saarõmaa maapäivä, kiä pidi pallõma nuid maid Saksa kõrra ala, sis olle sääl ka Petsere volimiis. Saksa mõo all olnu Maanõukogo saat´ 1918. aastagal Riiast kirä Saksa riigivõimulõ palvõga jättä’ Petseremaa ja Latgallõ Saksa sõalisõ kaitsõ ala.
No 1918. aastaga novembri alostusõh läts ka Saksamaal soldatidõ ja madrussidõ seeh mässust, keisri lüüdi minemä ni Saksa sõavägi nigu inne Vinnegi uma naas´ säädmä hinnäst liinilt kodominekilõ.

Saksa riigi päävolimiis Baltimail August Winning sääd´ kokkolepmisõ võimu ja maa üleandmisõ kotsilõ Eesti Ajutisõlõ Valtsusõlõ. Sääl kirotõdi, õt andas riigivõim üle „Eesti etnograafilidsõh piirkunnah“.
Üts aasta Setomaal pöörähüse aol olle täüs saanu. Aasta seeh olle nättü’ rohkõmba võimõ ni valtsõjit ku inne aastasatuga. A s´oo olle viil alostus õnnõ.

Hõrna Aare