Setomaa aolehe kallendri 2018 (0)

1. jaanuar – eesti vahtsõnõ aasta

6. jaanuar – talsipühi puulpühä
Hõpõviiga mõstas silmi ja riidast tuud puuhaloga ennustõdas kosilasõ iseloomu. Ku osliganõ puu, sis iseloom ka tulõvadsõl tihkõ, ku ille, pehme koorõga, saa hell miis. Naase valigu otsustas imä.

7. jaanuar – talsipühi
Talsepühi üüse tuvvas kikas tarrõ, pandas teräunkõga külätütriku jaost. Kedä kikas sööse ar’ kõkõ inne, tuu saa kõkõ inne mehele.
Talsepühi tuvvas halga tarrõ üsäga. Ko om paarõ, sis saat tuu aastaga mehele. (Ton´a)

8. jaanuar – üleseto organisatsioonõ kuuholõk
Timmo Margus ots´ vahtsõt lugu.

12. jaanuar – atesteeritäs Setomaa giide
Vankrit määri’ talvõl!

13. jaanuar – Setomaa Valdu Liidu pido Verskah
Setomaa aasta inemisi tennämine. Seto Instituut tutvustas raamatut „Inimese muuseumi ekspeditsioonid Eestisse: Boris Vilde ja Leonid Zurov Setomaal (1937-1938)“.

14. jaanuar – seto vahtsõnõ aasta
Innembidi seto’ tunnõ-s joulukuuskõ. Tarrõ tuudi olõ’ ja puistati maaha, olgi pääl naati tralli lüümä.

19. jaanuar – viiristmine

30. jaanuar – tennüspäiv
Tennüspäävä keedetäs tsiapääd ja suitas linno, saava’ tsia’ lihava’, ja präetädä-i, sis nakkasõ’ tsia’ ümbre minemä. Ja lastas tsiko vällä, tsia’ nägevä’ päivä.
Ko tennüspäävä om nikke pall´o päivä, ko hobõsõ sälgä karada’, sis saa hüä rüähäitsemine ja hainategemine. (Ton´a)

3.-4. veebruar – mindäs Balttouri messile Lätti
Õi saa’ mi läbi Lätitä!

9.-11. veebruar – Tourest
Visit Setomaa!

15. veebruar – kündlepäiv

8. veebruar – paabapraasnik
Mehe’, ärke’ jääge’ tiipääle ette vai hoitkõ verrev karmanih!

12.-18. veebruar – maasenits, lihahiideh, võiunätäl

19. veebruar – algas suur paast

21. veebruar – tuhkpäiv
Tuhkpääväh visatas inne päävänõsõngot laudast kolm kõrda viglaga sitta vällä põh´apoolõ ja üldäs: „Mu maa vägeväst, mu maa vägeväst!“
Ja lõigatas hiust. Mindäs vällä kaema. Sis ko nätäs määnest haukuurmat vai palgikuurmat koh minevät, sis üldäs, õt „Mu koss ni pikäst ko palgikuurma ja hobõsõ hand.“
A ko midä näe-i, sis mindäs kaias umma hobõst: „Mu koss ni pikäst, ko hobõsõ hand“, ja visatas hiusõ’ tullõ. Hiusõ’ visatas kõgõ tullõ.
Hiust lõigate kolm kõrd säädüsest raudõga. (Usinitsa)

24. veebruar – Eesti Vabariik 100
Seto’ andva’ Eesti Vabariigile avvu.

22. märts – sorokasveet ehk tsirgupäiv
40 tsirku käändvä’ uma noka kodo poolõ. Pernaase’, pangõ tsirgukukli’ aia otsa ni teke’ pliine!
Sorokisväätõ häräjuvva’
Sorokisväätõ om nädäle peräst päält kikkajuvva, niku kikkajuvva’ om s´oo tõõsõpäävä, sis om sorokisväätõ tõõsõ kolmapäävä – nii päiv lätt ette.
Sis sorokisväätõ ante kanolõ vitsa seest vai vüü seest süvvä’. Määne hauvits vai vüü pante nii tsõõrikohe, sis pante kanaterä’ sinnä’ sisse ja kana’ süümä, sis nakkasõ’ kana’ üttekokko luuma. Ja ko kana viil luu-s, sis pessete kanno luvvaga, õt
sorokisväätõ – munnõ luuma,
sorokisväätõ – munnõ luuma.
Plaan’ õks ar peete. Ko illos ilm oll´, sis oll´ veiga hüä miil. Sis jo ko häräle juvva’ sai, sis nellikümmend kalla ja nellikümmend tsirko käändvä’ jo kõik nõna’ siiä’ poolõ. A ko hall saonõ vai külm ilm, vai sääne tuisas´, sis käänivä’ viil kõik hanna’. Sis oll´ peremiis jäl pahano, õt hainoveitlese. (Usinitsa)

22. märts – Hilana Taarka sünnüpäiv, kuulutadas vällä Taarka preemia saaja.

1. aprill – urbõpäiv
Algas vaiknõ nätäl. Urva’ tuvvas kodo ja viiäs kerikuhe õnnista’. Või jo tsõõtada’.
Urbõpäävä laul, kui latsõ’ aia pääl tsõõtasõ’ ja laulva’:
„Tsõõ, õks tsõõ, urbõpäiv,
urbõ õks tulli ja lätsi.
Urbõ panni moro muhetama
ja karitshaina kasuma.
Tsõõ õks tsõõ, urbõpäiv,
pand õks pühi peränulka,
kalli ao akõnihe.
Tsõõ, tsõõ, urbõpäiv. (Obinitsa)

5. aprill – suur neläpäiv
Kohegi tohi-i lüvvä’ naklu õga kolistada’.

6. aprill – suur riidi
Suure reede öösel läheb perenaine lüpsikuga metsa kadakaid lüpsma. Vahetevahel jookseb ta ümber kadakapõõsa, sealjuures sõnades:
Koko, koko kohopiimä,
valla vahasta võida.
Seda toimetatakse kuni kukelauluni. See toiming tähendab hääd karjaõnne. (Meremäe)

7. aprill – vaiknõ puulpühä
Üüse keriguaig ja ülestõusmisõ uutminõ. Hristos voskres. Vaistino vaskresje. Kristus om üles tõusnu. Jah, tõesti om tõusnu. (Kõrratas vähembält 7 vuuri.)

8. aprill – lihavõõdõh
Hummogu muna’ värmi’ ja täüs korviga loomkat otsma!

6. mai – keväjäne juripäiv ehk joorkapäiv, Verska kerigu pühä
Juripäivä pühitsedäs pühäpääväs. Tetä-i tuul pääväl tüüd. Peeti kerkoh palvust, tuudi vällä pühäne, ümbre hubõstõ viidi. Papp veel ristiviiga tsiugas´ kah. Selle peetäski hubõstõ pääle, et hupõn sõkk tuu madu ar’. Juri tsusas´ odaga kurku. Nii jäi rahvas rahulõ. Eläjide pääl kah peetäs õks molebin. Juripäe viiäs pühäne ümbre eläjide. Uma pereh, peremiis vai perenaanõ kua võtt innõ pühäse üskä laudah. Määne pühäne om õnõ. Tuu tasakõidsi innõ lugõ:
„Pühä Jahorjakõnõ,
hoia’ mo eläjäkeisi
ja kaidsa’ mo karja,
hoia’ mu huulde
ja kaidsa’ mo kaala,
hoia’ kur´a inemise,
hoia’ kur´a eläjä iist.“
Lastas õks karja kah vällä. Ku aja kar´a kodo, sõss valõtas kah, et ei saasi’ unine karus õi. Üteh andas muna kar´ussõlõ. (Vas´la)

17. mai – suur ristipäiv

19. mai – muuseumiüü

22. mai – keväjäne migulapäiv

24. mai – räüsäpäiv
Too oll´ räüsäpuusli, kadonu isa ütel. Tol päiväl es tetä’ põllutüüd hobõstõga. Sõss paluti räüsä iist. Sinnä’ lätsi’ vana’ jumalauskliku’ inemese’.

27. mai – suvistõpühi ehk troitsa Luhamaa keriguh
Suvistepühi laupäeval tuldi kokko (ainult vanemad inimesed) pekot pidama. Lauldi, põletati küünlaid, mis olid kirikust toodud. Eraldi laual oli 12 savikausikest, nimet. „õllekausikesed“, igas kausis põles küünal, keskel oli suur kauss, nimet. „südakauss“, laua ees palvetadi, paluti head viljasaaki. Siis istuti lauda sööma, laual olid piima- ja lihasöögid, pliinid, kesvalinnasest tehtud õlut, söödi, mida keegi kaasa oli toonud. Seda päeva nimetadi ka Jumala tänupäevaks. Kõneleja ema oli nendest kooskäimistest osa võtnud. (Obinitsa)

1. juuni – Treski Küüni avapido ansambliga Zetod

16. juuni – sõirapäiv Saatse nulgah

22. juuni – Verska jaanituli sanatooriumi rannah

24. juuni – eesti jaanipäiv

29.-30. juuni – Seto Folk

30. juuni – Seto tandsopido „Kagoss kargasõ’“ Seto Talomuuseumih

7. juuli – vana jaanipäiv, Miikse kerigupühä

Jaanikivil om väke tuul pääväl!
Jaanilaupäeva õhtul toob neitsi või noormees puid tuppa. Neid ei tohi ta enne lugeda, kui tuppa jõuab. Kui selgub lugemisel paarisarv, siis abiellub ta pea, kui aga üksik arv, siis ta ei abiellu.
Ristteele minnakse, kustpoolt on kuulda kõlinat, sinna on raha peidetud.
Miiksih om väegä suur kivi. Hädälitse’ käevä’ sinnä’. All lätt uja, sääl tsukõldas, säält saa pall´o inimesile tervist ja abi. Mul olli’ kah jala’ haigõ’. Tõsõl olli’ käe’. Ma veie jalgrätid, tuu vei kindad, vaesõ’ võtva’ ar’. Parõmbast sai ikki. Innõ palvust lätt pand käe kivi pääle.

12. juuli – piitrepäiv
Kitsõ kirmas Uusvadah. Õga ilmaga!

15. juuli – mõlapäiv

26. juuli – päätnitsapäävä puulpühä iloõtak ehk leelokoori kontsert Saatse muuseumih

27. juuli – päätnitsapäiv, Saatse kerigu pühä

2. august – iljapäiv ehk jakapäiv

3. august – Seto Kuningriigi latsipäiv

4. august – Seto Kuningriigi päiv Mikitämäel

3., 4., 10., 11., 12., 16.,17., 18. august – Taarka Perimüstiatri lavastus „Vanahunt“ Treski Küünih

7. august – annõpäiv

11.-12. august – Seto Külävüü kostipäiv

19. august – paasapäiv Obinitsah

20. august – Lepä kirmas
Liinats´ura’ sõitva’ maalõ.

25.-26. august – Lüübnitsa sibula- ja kalalaat
Mõnikõrd om kalla, mõnikõrd sibulat.

27.-29. august – Radaja festival, perride kokkotulõk

28. august – suur maar´apäiv, Petsere mastõra templipühä – Jumalaimä uinumisõ päiv

11. septembri – ivanaskorona

21. septembri – väikene maar´apäiv Laossinah
Mu imä ollgi peko pidäjä. [Mis on peko?*] Too küindläjalg. Seande om nigu kerkoh küindläjalg. Kõõru küläh kõgõ inembält peetigi, kõgõ inembält palleldi ja Vaslamäel. Oll´ üteh taloh Härdö Ivvan (Kõõru k.) – timal oll´ too jalg. Sinna lätsi’ kokko. Sõss ööse väega pallõldi jumalad. Ta hoit räüsä iist. Too oll´ räüsäpido. Meil (Kõõru k.) olõ-i toost saadik ollu, ku pekot naati pallõma. Lätt joon mööda, putu-i. Sügüse aig oll´, ku tad palsse, üts öö, ajastaka üts voor enne. Olõ-i tol päeval tähte. Kor´ati kokko terri ja tetti olt. Too talo pool tetti. Tetti nigu taar juvva’. Viina juua-s. Munnõ lassi piima sisse. Sääl tei. Sõss ma õdagu sei. Küinlät panni palama, esi viisi. Kõik öö palasi ja pallõli. Olti põlvili ja pallõldi. Põlvili maah väega pallõldi pekod: jummal, hoia’ räüsa iist! Mu imä ollgi toost Kõõru külast, koh kõgõ inembält pallõldi pekod. Imä käve egä ajastaka. Ma olli katskümmend, ajastaka ku viil pallõldi. Kõõrult viisi pekojala Vasla külla. Är’ jäll tuudi. Jalg om är’ viidu Tartohe, ku kor´ati seantsit antsakit kraami. (Obinitsa)

27. septembri – viissenja

3.-9. oktoobri – seto kultuuri nätäl

9. oktoobri – Seto lipu päiv

9. oktoobri – Anna Kõivo 90

12. oktoobri – maamihklipäiv
Meil peeti mihklipäivä. Priistri käve. Igäh taloh pidi uma palvusõ. Vinne keeli pidi. Rüänurme pääl lasti kah pitä’, kiä lask´. Innõ pidi tarõh. Künnel panti palama. Pühäse iih palli. Ristiviiga iks tsiugas´. Ristiga and´ suud. Jumala kumbit pidi höste ilosahõ. Pühäne oll´ kah üteh. Pühäse panni pingile, laudlina hiidi ala, künnel palama pühäsele. Vei õks mõni lauta kah. Tuu oll´ igäl ütel uma asi. Annaka-s midä papile, nii ka läts jal ar’. Kiä joudsõ, kuts´ ummi sugulaisi kokko. Muud olõ-s midägi õs. (Ignasõ)

14. oktoobri – vinne mihklipäiv
Sügise ko hahe’ läävä’, sis kiä näge, sis laul:
„Hahekõsõ’, langa, langa,
imä-esä, ette, ette,
latsõ’-puja’, perrä, perrä.
Jummal avida no teid toolõ maalõ,
meid s´oolõ maalõ.“
Sis nimä’ essü-i ar’ ja läävä’ ilosahe. A mõni ütles, õt
„Tsiaputro, tsiaputro,
essömmä tii päält!“
Sis nakkasõ’ kõik sekämä ja mõistaki-i inäp minnä’ umma paika. Tuu om veiga patt. (Usinitsa)

28. oktoobri – Lindora laadal näemi! Vai õi näe’ kah, laat om mitmõlt rialt mõlõmbal puul tiid.

11. novembri – nahtsipäiv

8. detsembri – joululaat Verska kultuurikeskusõh

9. detsembri – sügüsene juripäiv

19. detsembri – talvinõ migulapäiv

24. detsembri – eesti joulu puulpühä

25. detsembri – edimäne joulupühä

25. detsembri – Vassili Lillepuu 90