Parep täämbä munakõnõ ku hummõn kanakõnõ.

Setomaa ütidse tii algus Eestiga (0)

Setomaal om inemisõ’ elänü’ 7000 aastakka. 1000 aastaga seeh omma’ riigest, koh mi olõ elänü’, Kiievi Vinnemaa, Novgorodi vürstiriik, Pihkva vürstiriik, Moskva vürstiriik, Vinne tsaaririik, Vinne keisririik, Vinne Vabariik, Saksa Keisririik, Nõukogodõ Vinnemaa, Eesti Vabariik, NSVL, Kolmas Reich, NSVL, Eesti Vabariik. Vanna aigu mi tiiä-i, a arvada’, õt innebidi mi käest kiäki küüsü-s, mäntse valtsõmisõ ala mi taha minnä’.

Eestimaa olõ-s olnu kunagi üts – kõgõ õks jaet kas valtsõjidõ perrä vai valtsõmisõ perrä. Viimädse’ 300 aastakka olle lõunapoolõ rahvas lätläisi ja liivlaisiga Liivimaa kubõrmanguh, pääliinaga Riiah, põh´apoolõ jago Eestimaa kubõrmanguh, pääliinaga Talinah. Narva olle Peterburi kubõrmanguh, pääliinaga Peterburih, ja Setomaa olle Pihkva kubõrmanguh, pääliinaga Pihkvah.

Edimäne ilmasõda seie Vinne Keisririigi jõvvu är’ ni 1917. aastaga alostusõh võeti tsaaril võim käest. Märtsikuuh määräti Eestimaa kubõrmangu juhist edimäne eestläne – Jaan Poska. Timäl ja tõisil rahvuslisil juhtõl tulle mõtõh ni tahtminõ kõik eestläisi maa Eestimaa kubõrmangu ala võtta’. Lõuna-Eesti miihil iihotsah Jaan Tõnissoniga olle külh plaan tetä’ Põh´a-Liivimaa kubõrmang eestläisi jaoga, pääliinaga Tartoh. A lepti kokko, õt mindäs õks ütte. Pääle tuud ku eestläse’ olli’ aprillikuuh Peterburih tennü’ suurõ läbi liina marssmisõ, koh hüäh kõrrah püssega eesti sõamehe’ kimmähe jalga vasta maad leie’, kirot´ Vinne Ajutinõ valtsus 12. aprillil otsusõ, õt Tarto, Võro,Viljandi, Pärnu ja Saarõ maakund arvatas Eestimaa kubõrmangu sisse. Eesti sõamiihi marssmist panti tuuperäst tähele, õt muu Vinne vägi tuudaigu murri’ sisse viinakaupluisi, puutõ, peie’ muudkui kõnnõkuuholõkit ni kullõ-s kinkõgi sõnna. Setomaa ja Narva üteh Jaaniliinaga jäie’ Eestimaa külge arvamalda. Kubõrmangu juhtõ kubõrmangu kommissar ni Maanõukogo.
Petserimaaga om nii, õt Katariina II lasksõ 1782. aastagal külh tetä’ Petsere maakunna, a timä poig Paul I and´ käsu 1796. aastagal jälki maakund lakja saata’. Seto’ ja vindläse’ elli’ kõrvuisi neläh vallah: Lobotkah, Petsereh, Pangjavitsah ja Irboskah.

Seto’ olõ-s tundmalda Eestimaal, näid muidogi naarõti ja pilgati, peeti vaesõst, a kirämehe’ Kreutzwald, Hurt ja Kallas kiti’ setodõ vanaao laula ja tiidmisi ni seledi’, õt seto’ omma’ innine jago eesti rahvast. Setodõ kotsilõ kirotõti raamatit, Taeluva preestri Karl-Karp Ustav kõrrald´ Tartoh seto õdagit, andsõ vällä aolehte ni manits rahvast karskusõlõ. Karl Ustav tundsõ Oskar Kallast, Jaan Tõnissoni ni tõisi tarku miihi ja arvada’, õt näidega arotadõh saiõ märko tuust, õt om vaia anda’ märko setodõ soovist saia’ Eestimaaga ütitsidõ piire sisse. 1. juulil om kirotõt Petserimaa eestläste ehk setukeste palvõkiri Eestimaa Maanõukogolõ Eestiga ühinemise as´oh.

Paprõlõ om käsi ala pant 74 Lobotka, Petsere, Pangjavitsa ja Irboska valdu volinikõ puult. 23.08.1917 joudsõ kiri Maanõukogolõ arotamisõlõ ni otsus olle, õt naatas asja uurma, kaema, läbikõnõlõma, ajama, õt kõik käusi’ kõrra ja tuuaigsõ säädüse perrä. No rahulikku aigu inäp anda-s.

Verevä’ võti’ 1917. aastaga oktoobrih võimu, sakslasõ’ naksi’ pääle tulõma – edeotsah Saarõmaalõ. Verevä’ veie’ üte jao Eesti riigimiihi vangi, ütsjago pidi minemä pakku. 1918. aastaga alostusõh, ku Saksa vägi naas´ liikuma saarilt Eestimaa pääle, hõigati Eestimaa Pästmisõ Komitee puult „Kuultaminõ kõigilõ Eestimaa rahvlilõ“. Sääl üteldi piire kotsilõ nii: „Esisaisva Eesti vabariigi piire sisse käävä’ Har´omaa, Läänemaa, Järvamaa, Viromaa üteh Narva liina ja timä ümbre olõvidõ maiega, Tartomaa, Võromaa, Viljandimaa ja Pärnumaa üteh Läänemere saariga – Saarõ-, Hiiu- ja Muhumaaga ja tõistõga, koh Eesti rahvas suurõh inämbüseh põlisõlt elämäh om. Vabariigi piire lõplik kindlasmäärämine Lätimaa ja Vinne riigi piiriveeritsih maakotussih sünnüs rahvahääletämise läbi, ku parhillanõ ilmasõda lõpnu om.“

Ku kaia’, mis peräst sündü, sis 1918. aastaga veebruarikuuh tulli’ Saksa väe’ kooni Pihkvani vällä, 23. veebruaril võeti är’ Pihkva liin. Jo märtsikuuh om sakslaisi puult otsus, õt Petserimaa liidõtas Eestimaaga – arvatõh Irboskast pääle kõik maa Võro maakunnaga.

S´oo kirotusõ lõpõtusõst võtami kokko, mitä piat meeleh pidämä. Setodõ juhi’ ja valdu voliniku’ tiidse’, mis ilmah sünnüs, ni astsõ’ sammu, mis määräs´ Setomaa saatusõ nii sakslaisi võimu all ku Vabadussõa aigu. Setodõ kirja tiidse’ nii Eestimaa riigimehe’, Keiserliku Saksamaa sõaväelasõ’, Kommuuna juhi’, Eesti rahvaväe juhi’, Tarto rahu läbikõnõlõja’ nii Eesti ku Nõukogodõ Vinnemaa puult.

Parhillatsõ Eesti Vabariigi 100. juubeliaastagal saa mi pitä’ ka umma, Eestimaaga ütitse tii alostamisõ 100. juubeliaastakka. Tuul tiil om olnu’ hüvvi päivi ja ilosit tegemisi. Om ka asju, mis meil om vaest võlssi lännü’ ni mutt´unu’. Suurõ’ riigi’ omma’ meele säädnü’ kannahtuisi ja vaiva, murõht ni kaotuisi. A mi olõ õks olõmah, mi maal lehvis Eesti sinimustvalgõ ja valgõverrev Seto ristilipp. Setomaal om edimäst kõrda aoluuh ütine hindävaltsõminõ tuuhjaoh, koh tuu om parhilla’ võimalik.

Seto leelokoori’ omma’ Talinah, Tartoh, Võroh, Põlvah, Petsereh. Setomaa aoleht joud pall´odõ setodõ kodo, raadioh omma’ setokeelidsõ’ uudisõ’. Koolih omma’ seto keele ja kultuuri tunni’. Eesti Vabariigi president ja timä kaasa kanni’ Eesti riigi kõkõ tähtsämbäl pääväl seto meistridõ tettü’ rõivit. Seto om olla’ uhkõ, Setomaad, Seto Kuningriiki tundas. Petseri mastõra ülembäl om no’ olõmah seto lajasälägä särk. Siberi setodõga om no’ läbikäuminõ, mitä olõ-i olnu 100 aastakka.

Mõtlõmi’ 24. veebruaril noidõ pääle, kiä’ omma’ tüüd tennü’, kannahtanu’ ja surma lännü’ Eesti riigi iist! Olõmi’ uhkõ’, õt Eesti riik saa pitä’ umma 100. aastagapäivä! Olõmi’ uhkõ’, õt Setomaa om käunu s´oo tii üteh Eestiga!

Hõrna Aare



Kommentaarid

Kommentaare pole

Kommentaari lisamine

CAPTCHA
Kontrollkood