Silmä tüü nägevä, a käe tüü ärki tegevä.

Setomaal hoiõti lippõ korgõl (0)

Sada aastat tagasi veebruarih õnnahu hakkajil inemisil vahtsõst haarda’ hindä kätte mi rahva saatus ja püüdä’ kinni vabadus. Ka Setomaa sai Eesti Vabariiki tullõh astu’ pikä sammu keskaost õkva 20ndäte aastidõ maailma. Eesti Vabariik and´ perrenime’ ja mõõt´ maa’ kätte, ai kuuli eesti keeleh opma, lask´ hakkajil tallo vai puuti üles tüütädä’. Kadonu kodoluu-uurja Sillaotsa Liidi ütel´, õt tuu oll´ väega suur muutus setodõ jaost. Toimusi eestistämine, aga ka tuu käugih hindästjäämine. Ka Seto hümnih om hulga igatsust valgõ päävä perrä.
Suur kink, mille seto’ viil ildaaigu tagasi sai’, om uma Setomaa vald, aga saaminõ om eisasi, kuis taad nüüd höste pitä’ niimuudu, õt tah säilüs ja häitses seto kultuur, õt om võimalik ellä’ vanna muudu ja vahtsõt muudu kõrraga. Midä saa tetä’ vald ja midä inemise’ eis’ ummih küllih vai keskuisih?

Om illos kaia’ Seto ja Eesti Vabariigi lippõ lehvmist Meremäe mäe otsah, Obinitsa lipuväläkul, külämaiu, talla man. Mitmõh kotusõh üle Setomaa peeti pidonädäli seeh aktuisi. 22. veebruaril kõrraldõdi Obinitsa iäkide iistvõttõl ülembsootska vastavõtt. Tihedäh iihkavah astsõ’ üles viil Meremäe pensionäri’ romantilisi laulõga, Obinitsa latsiaia latsõ’ imelidse kavaga, Obinitsa iäkide tandsurühm ja Mokornulga kuur. Tervitivä’ Meremäe innine vallavanõmb, Setomaa valla volikogo esimiiss Järvelilli Rein ja Seto Kongressi päävanõmb Hõrna Aare, kiä üllät´ külärahvast ülikonna ja hulga kõigildõ ärteenit ordenidõga rõnnah. Kõigi pidodõ lavva’ olli’ ilosa’ ja süämega tett nigu alati, salvräti’ olli ka lipuvärveh!

Meremäe koolih peeti 23. veebruaril aktus nii koolilatsilõ ku tollõ kandi inemisile. Oppaja Palmi Silvi sääd´ kokko kava eesti ni seto luulõklassikast läbi aoluu. Oll´ nii rahvarõivit nätä’ ku seto kiilt kuulda’!

Verskah peeti 23. veebruaril rahvarohkõ Setomaa valla aktus. Oll´ illos kava Verska ja Miktämäe latsi esitüseh. Kõlasi ni seto laulu ku rahvuspille ni muud pääväkohast muusikat. Laanõtsirgu tütrigu’ panni’ leelohõ ka tsilgakõsõ murõht:
„Mõnõh mõttõh elo lännü veidokõsõ hukka,
meile inämb jätetä-i ümbre mõtsatukka.“

Tõõmeli, mõtsu maaharagominõ mõos halvastõ setodõ üte väega kavvõst aost peri traditsiooni, korilusõ hoitmisõlõ. Mis seto mustinõ elo tuu om, ku saa-i marju õga siini kor´ada’, sisse tetä’, müvvä’?

Huvitav kogõmus oll´ timahava setodõlõ osalõminõ Vabariigi Presidendi vastavõtu eeskava jaost tettävä filmi üte lõigu filmmisõl Obinitsa seldsimajah 7. veebruaril. Aolehe’ targuti’ nii ja tõistpite Ojasoo ja NO99 tiatri sobivusõst vabariigi aastapäävä pääpeo lavastajast. Noh, aga kogokond arvas õks, õt teemi’ üteh, Eesti sünnüpäiv om õks pido mi kõigi kodanikõ jaost. Kah´os saa-s mi põh´aligult tutvuda’ stsenaariumi õga kontseptsiooniga, meid kasutõdi lihtsalt ku tausta NO99 näütlejide näütämises. Vällä valiti pikäst pidost nu kotusõ’, mis setodõst õkka filmi läävä’ – miihi tands, joogi pakminõ ja Õie praasnigulaul. Siski oll´ huvitav kogõmus, lõbus pido ja näütlejä’ väega vahetu’ ni torõda’. Ku film tull´ inne balli ekraanilõ, oll´ ootusärevüs suur. Õga tuu määnegi meistritüü maailmatasõmõl olõki-s. Rahvuskultuuri esilenõstmisõ ja tõlgõndamisõ alal om näist terätsempi. Niisamatõ kõgõ kandvamba lõigu, mõtsalõikamisõ ja libahundi-mõtshaldja pakõmisõ uudsus oll´ matal – tuu jo viimädse ao menufilmest „November“ ja „Mehetapja. Süütu. Vari“ läbi käunu. Talopujatarkusõ perrä sobinu Eesti Rahva Muuseumih toimuvat vastavõttu lavastama mõni Vanemuisõ lavastaja. Vidämine olõs ka odavamp tulnu.

Verska aktusõl jaeti vällä suur riit avvu- ja tenokirju nuilõ, kiä’ valla arõnguhe panustanu’.
Vallavanõmb Kudre Raul soovit´ rõõmusta’ Eesti Vabariigi üle, jättä’ tähele pandmalda kuri kriitika ja kaia’ inämb loodusõ illo. Tulõ edendä’ kimmäst valla- ja kultuuriello.

24 II Presidendiballil oll uhkõ kaia’ setosid, kiä kõik kõrdapiteh säet ja ilolidse’ olli’.
24. veebruaril loeti Obinitsa lipuväläkul ette ka eissaisvusmanifest seto keeli. Kiä kuulõ-s, tuu saa Setomaa 3. leheküle päält manifesti lukõ’. Elägu’ Eesti!

Kauksi Ülle



Kommentaarid

Kommentaare pole

Kommentaari lisamine

CAPTCHA
Kontrollkood