Egäüts uma' kärnä' süüt.

Sõsarõ’ käve Leedu kõkõ vanõmbal volgivestivalil (0)

Sõsarõ’ käve Leedu kõkõ vanõmbal volgivestivalil

Nassari Elvi

Ku setodõl om üts ja ainumas kunigas Peko, siis leedulastõl om näid olnu pall´o. Nimä’ omma’ uhkõ’, õt näil om kunagi olnu kuningriik. Tuu paistus ka näide olõmisõst vällä. Nigu Säksamaal piat türkläse’ mõistma säksa kiilt, kõnõlõsõ’ Leeduh ka vindläse’ kohalikku kiilt. Olõ-i näil määnestki poon´tamist – innidse kuningarahva kiilt tulõ tõisil austa’, leedulasõ’ naka-i veiga umma kiilt murdma. Säändse ettetiidmisõ perrä mõtligi, õt ku läämi Vilniusõ suurõlõ rahvapeolõ, piasi’ ka’ üts hüä leedu keele mõistja üteh olõma. Veiga tahtnu tuntu tõlki Vananurmõ Ilmarit, a timäle tuu maikuu lõpp õs sobi’. Hüä meelega saat´ timä umalt puult leedu keelest eesti kiilde ümbre pant paar luulõtusõraamatut üteh – hüä kingtüs, ait´umma, Ilmar. Kampa saimi hindilõ Vilniusõst peri ja Talinahe mehele lännü Runge Tania, kiä om sünnüperrä külh vindläne, a kõnõlõs vabalt ka leedu, eesti ja inglüse kiilt. Sõsaridõ naase’ olli’ piä kõik vestivalilõ minemäh, üteh tulli’ ka mi vana vedosnik Mäevälä Sulõv ja noorõpuulnõ pillimiis Orgsõ Lauri.

Muusigapeol muiõ rahvidõga


Vestivali „Skamba, skamba, kankliai“ (kõlisõ, kõlisõ, kannõl) peetäs Leeedumaa pääliinah õga aasta maikuu lõpuh. S´oo aasta oll´ tuu suur pido 23.-28. maini. Pääle Baltica peetäs tuud vestivali Leedu kõkõ suurõmbast rahvamuusigapeost. Väigokõnõ ja õnnõ ütest saalist algusõ saanu pido om kasunu suurõst kontsõrdisaalõ, liina platsõ, huultsit, kerkit, muusõumõ ni kohvikit haardvast ilotamisõst, koh om vilmiprogramm, opitarõ’, näütüse’ jne. Ao joosul om saanu ettevõtminõ rahvusvahelitsõst, osavõtjit oll´ s´oovoorigi mitmõst riigist: Šveitsist, Asõrbaidžaanist, Valgõvinnest, Gruusiast, Inglüsmaalt (välisleedulaistõ pillimeeste kamp) ni mii’ Eestist. Eestläisi om sääl innegi käünü, omma’ ka seto’: Tartost mõni aasta tagasi Liinatsuraq, Verskast kolkümmend aastat tagasi Leiko (leikokõistõ pildi löüse ka vestivali aoluuraamatust). Vestivali peeti 45. kõrda, Vilniusõ liin oll´ ar’ kaunstõt, täüs suuri pilte ja lippõ. Pall´o oll´ nätä’ võõramaalaisi. Suurõ ettevõtmisõ kaitsjast-tugijast (patroonist) oll´ president Dalia Grybauskaitė.

Vilniusõst vinne keeleh


Leetu sõidi mi kaugliini bussiga ja ku pääle 9-tunnilist sõitu peräle saiõ, viidi meid õkva vanaliina lähkohe üümajapaika. Vana kerigu kõrval oll´ mi perält läbi kolmõ kõrra terve maja: edimätse kõrra pääl küük, koh võidsõ eis’ süvvä’ tetä’, üleväh tarõ’. Hummogusüük tuudi meele muialt – no tuud süüki õks jakku meele veiga pall´o. Miika ku külälistõga kõnõli’ noorõmba’ leedulasõ’ inglüse kiilt, vanõmba’ ka vinne kiilt – arvada’ viisakusõst ja vastatulõkist. A päämäne saatja oll´ Sigita, kiä mõist´ kukipall´o ka eesti kiilt. Järgmätse päävä hummogu tetti ütinõ kambakõno setodõst, grusiinõst ja asõritõst ni viidi liinaekskursioonilõ. Emilia kõnõli vinne kiilt ni juhat´ meid ütest kerigust tõistõ, üte kuninga kivikujo mant tõõsõ mano. Tark vana naane kõnõli huvitavat juttu Vilniusõ aoluust. Lõunamaa miihi paistu-s tuu jutt veiga köitvät – nimä’ käve’ takahpuul ja hoidu’ umaette, kõõ tull´ näid perrä uuta’. Aig saigi pia ümbre ja osa kotussit tull´ kah´ost ar’ jättä’.

Meelüsähe meid vasta võeti


Õdagupoolõ oll´ kõrraldõt mi kontsõrt Vilniusõ Jusniškėse liinajaoh. Inne meid astõ üles šveitslanõ, alpisarvõ puhkja Thomas Martin Rüst. Tuud pilli om tä mängnü jo üle 20 aasta. Kontsõrt oll´ suurtõ elohuunidõ platsi pääl, päältkaejit oll´ suuri ni väikeisi. Rahvalõ mi laulu’ ja tandsu’ miildü’, miildü tuugi, õt Tania teadust´ leedu keeleh. Veiga plakstõdi meele sis, ku lauli ,,Laul läts läbi Setomaa“. „Setomaa“ asõmõl panni kordusõhe sisse ka „Lietuva“. Inne kontsõrti kutsuti mi leelopark asõliinapää Jurgita Ambrasienė vastavõtulõ. Restorani oll´ katõt illos laud, lavva pääl täüshäiermih valgõ’ tsireli’. Süük oll´ kolmõkäügulinõ. Süümisõ vahepääl kõnõldi vestivalist a ka tuust, kuis tüütäs liinavõim Talinah ja Vilniusõh. Rahva elo om euro tulõkiga veiga kallist lännü (nigu meilgi) ni hindu arvõstõdas õks viil littidõh. Miika üteh istsõ ka üts rõõmus naistõrahvas, parlamendiliigõh. Mano tull´ viil ka üts miis, sotsiaaldemokraat, kiä kinke meele suurõ tordi. Tordi pääle oll´ „kirotõt“ vestivali nimi. Tuud magõhust panti peräst meele vil’ karbiga hotelli üteh. Mitmõl puhul tundu, õt magõhõt leedulasõ’ hindasõ’.

Kontsõrt kultuuriministeeriumih


Kolmanda päävä, riide hummogu olli’ kõik välisesinejä’ kutsudu kultuuriministeeriumi valgõhe saali. Kõkõpäält tehnäti sääl nimme pite vestivali kõrraldõjit, kõnõli’ vestivali direktri ja kultuuriaamõtnigu’. Mi koori laulunaane Ene (volkloori nõvvukogo koolitus- ja arõndusjuht), ütel´, õt tuust olõsi’ mi aamõtnikõlgi oppi’, kuis näil kultuurivedosnikõ vaiva hinnatas. Väikol kontsõrdil saiõ’ õga riigi esinejä’ aigu kolm minotit. Oll´ nätä’, õt mi laulumäng „Ts´uhkai-n´uhkai“ rahvalõ miildü. Suur kamp šveitsi alpisarvõpuhkjit nimega Les Anciens de la Farandole (omma’ ka Eestih käünü) pand´ saali kohisõmma: veiga tõistmuudu mäng, koh pillitoro’ küündü’ pia laeni vällä. Mullõ hindäle miildü vana mughami-muusiga iistvidäja asõridõ Şuşa. Vanaaolinõ eismuudu muusika oll´ kokko pant vannõ sõnnoga (luulõga), kats nuurt miist mänge’ pilli ja illos tütrik laul´ korgõlt idämaisõl moodul. Laul´ veiga mõosalt – mul läts hingäminõgi vaihtõpääl ar’ meelest. Nigu seto leelogi om mughami kannõt UNESCO nimekirja, a kuus aastat varahampa. Pääle kontsõrti kutsti meid edesi peosaali. Sääl oll´ katõt veiga peen´okõistõ ruugõga laud. Mi üllätüsest oll´ säälgi kontsõrt – ministeeriumi aamõtniku’ lauli’ meele ummi rahvalaula. Sis lauli’ vasta gruusia mehe’ ja miiki tei vasta üte leelo.

Pallõldi meid parlamenti


Pääle süümist viidi meid Leedu parlamenti kaema. Kuna seimih oll´ vaba päiv, näüdäti meele kõkkõ: vanna ni vahtsõt saali, nõvvukota, näütüsepaiku. Konstitutsioonisaalih oll´ klaaskapi seeh veiga paks nahka köüdet raamat – Leedu sisseastmisõ leping Euroliitu. Ütest klaaskalidorist läbi minneh olli’ saina pääl kaia’ 1990. aastal Leedu veresannah koolnu 14 noorõ mehe pildi’. Vanah parlamendisaalih saimõ minnä’ ka presiidiumi, teime sääl ka ütitsõlt pilti. Inne ar’minekit pallõldi meil viil ka seto laulu laulta’. Veiga sõbralikuna jäi miilde parlamendiliigõh Dalė Adašiunė, kiä lubasi, õt ku Leeduh edespidi api vaja, või timäle alati kõlista’. Nimekaardi sai ka karmanihe. Õdagupoolõ oll´ kontsert vanaliinah suurõl laval. Õga riigi esinejidõ takah vaeldu’ suurõ’ sainapildi’: šveitsläisil Mattõrhorni mägi ja lillikrantsõga ehit mägilehmä’, meil Setomaa maastigu’, Talina vanaliin ja vabaõhumuuseumi kikka’-kana’(pildi’ tulli’ jo inne ar’ saata’). Kontsõrdil oll´ kullõjit pall´o. Püüne kõrval oll´ laadoplats, koh müüdi käsitüüd, merevaigust ehtit, kodoleibä ja -olt, hüvvi juustõ. Käsitüü oll´ illos ja kõrralik, hinna’ kah „ilosa’“.

Kõik õks liiku liinamäele


Õdagu viidi meid bussiga Vilniusõ lähkohe Rokantiškė mustidsõ kindlusmäe (liinamäe) mano. Mäe otsa roniminõ võtt´ aigu, a tasosi ar’ – üleväh oll´ veiga uhkõ kaeminõ-olõminõ. Mi vana’, Sulõv ja Olligi, halõsta-s ummi jalgu! Tii läts aigupite mäkke. Tii viirde oll´ pia õga käänägu mano säet kambakõnõ aoluulitsih rõivih (ja muido rahvarõivih) naisi-miihi. Tõrvakidõ valgõh laulõti mitmõhelülitsi laula. Nuu’ uma helült veiga mustidsõ’ laulu’ omma’ leedu keeleh tuntu ku sutartinės ja laulmisviis om ka UNESCO perändih. Nigu Tania meele tõlkõ, kõnõlõsõ nuu’ leedulaistõ vanast elost, näide sõdimistõst uma vabadusõ iist, ikmisõst sõtta jäänü miihi-poigõ perrä, immi murrõst. Viie’ omma’ kurva’, võõralõ nigu ütetaolinõ joro, a’ haardva’ kõigil kuigi hingest kinni, jäävä’ sinnä’ pitstämmä, vahel võtva’ silmäviigi vällä.

Leedulasõ’ omma’ laulurahvas


Aigupite kogosi’ kõik nuu’ oroh olnu laulja’ mäe otsa üttekokko suurtõ tsõõri. Kooni rahvas tull´, oll´ lauluplats viil vaba. Mi tei sääl mõnõ seto tandsu ja rahvas kaiõ huviga. Üts tsill´o latsõkõno tõi meele kimbu mõtsalilli – illos ja hingeminnev teno! Kavvast jääs miilde tuu ütinõ laulminõ liinamäe pääl: päiv läts jumalihe, korgõst paistu’ mõtsa’, tii’ ni kerigu’, suurõ väega vana laul läts üle kõgõ tuu maa. Mi naase’ ütli’, õt tuu oll´ vestivali kõkõ ilosamb osa. Saadi arvu, ku veiga leedulasõ’ omma’ uhkõ’ umalõ aoluulõ, häbendele-i hinnäst kohki (nigu eestläse’ vahel) ja kõik tiidvä’ umma perimust.

Druskininkai – vesi soolatsõmp ku Verskah


Puulpühä sõidi’ kõik välisrühmä’ kuulsahe kuurordiliina Druskininkaihõ, miä jääs 130 km pääliinast lõuna poolõ. Liina tiiä ma ammutsõst aost, kunagi oll´ sääl mu kadonu esä tervüst parandamah – alalõ om eiski üts pilt, koh mu nuur esä korgõ huunõ iih saismah. Vinne aol saadõti tüü mant inemiisi sagõhõhe üle Liidu kohegi hinnäst praavtamma. Sanatooriumihuunit oll´ nätä’ vanõmbit ni vahtsõmbit. Liin om illos, hal´as ja veiga puhas. Druskininkai om kuulus ka tuu perrä, õt sääl om latsõna elänü maailmakuulus leedulanõ, kunstnik ja heliluuja Mikolojus Čiurlionis. Sääl om timä kodomaja-muuseum ja pargih ausammas. Ku meil püüne pääl laulu’-tandsu’ läbi saiõ’, viidi liina kaema. Talinah oll´ viil külm, a sääl tsireli’ ja lilli’ jo häitsi’. Liinah om kuulus viipark, löüdüs tervüsevett ja ravimuta. Ekskursioonijuht kõnõli, õt kõik pargitaimõ’ kasusõ’ sääl kahara’. „Süüdü“ om muda, miä jääs inemistõ tohtõrdamisõst üle ja veetäs rammtusõst lakja. Inemiisi väe (energia) hindilõ saanu puu’, puhma’ ja lilli’ kasusõgi parembahe ku muial. Tull´ tuud usku. Inne bussi pääle minekit saimi viil kivi seest tulõvast lättest pruumi’ paigalist mineraalvett. Võeh, külh oll´ tuu soolanõ! – mu kängä pääle tsiukunu viipiisa’ olli’ pääle kuiomist jätnü sinnä’ hulga valgit plekke.

Rahvas tandsõ mi pilli perrä


Õdagu olli Vilniusõh tagasi, a õga puhkama viil õs saa’ – tull´ minnä’ üte muuseumi platsi pääle ummi tandsa näütämä-oppama. Algusõh mõtli, õt näütä nuid prostõmbit, õt kõik perrä tulõsi’. A leedulasõ’ omma’ ka kimmäs tandsurahvas – kulu-s viit minotiki, ku mi perrä oll´ jalakeerotijit murdu – loohvkahe läts näil aleksandri valss, serjooza ni suboota, käekõrval opada’ olõ-s kedägi vaia! Lauri tõmmas´ suurõ lava pääl karmoškat, all platsi pääl lainõt´ tandsumurd. Meid pallõldi, õt tulgõ’ ka üüklubi mano tandsma, a suta-s inämb – olli õks veiga väsünü. Uni tull´ tuu üü makus´.

Kuis seto paabat kumpma tulti


Pühäpäiv oll´ vestivali viimäne päiv. Päävä edimäne puul oll´ õgaüte hindä peri. Ma käve holokausti muuseumih. Vilniusõh, Kaunasõh ja muialgi olli’ inne sõta juutõ liinaosa’, olli’ ilosa’ tarõ’, a inemisõ’ kiudutõti vällä ni peräst ka häötedi (Leedu juutõ tuudi hukada’ ka Kloogalõ). Pääle lõuna nakas´ vestivali rongkäük pääle, õga riik oll´ väläh uma lipuga. Küll oll´ tuud rahvakõist tii viirde kokko tulnu – õkva nigu müür! Meil Lauri kand´ iih riigilippu, Olli sai peijo rahvuslipu ja tõõsõ’ tulli’ kõrdapite takah. Timä peräst kõnõli, õt üts jaapanlanõ (vai korealanõ?) oll´ õkva mano juusknu ehtit kumpma-kaema. Olli nakas´ eiski pelgämä, õt viimäte taht midägi mant ar’ kaksada’. Šveitsläse’ olli’ rongkäügih meist iihpuul. Rahvalõ miildü näide lippõga vigurdaminõ, tuu vanaaolinõ rahvakommõh, koh lippõ visatas korgõhe ja püvvetäs kinni. Ku vestivalikülälisõ’ joudsõ’ lava mano, tutvustõdi-tervtedi õka kollektiivi eräle. Sõsarõ’ from Estonia!

Tunnõh nigu laulupeol


Lõpukontsõrt oll´ veiga uhkõ. Õt ka Leedu õgast paigast pääliina tulnu esinejä’ saasi’ laulta’, anti õgalõ võõramaa pargilõ aigu õnnõ 5 minotit. Mi lauli iist „Sedä seto laulu“ ja tandsõ ka üte tandsu. Lõpuh tulli’ lavalõ ka kõik leedulastõ ühendkoori’ ja ütitsõlt rahvaga laulminõ nakas pääle. Tunnõh oll´ nigu laulupeol! Õdagu ilda kutsuti kõik esinejä’ Vilniusõ ülikooli saali. Pakti süvvä’-juvva’, tehnäti kõrraldajit ja külälisi. Meele anti üteh pall´o kingtüisi, mi anni umalt puult kah. Vestivali aust oll´ tett ka üts kandlõkujolinõ tort. Tuu kingti vestivaliga üteiälitsõlõ naaselõ.

Lõpp hüä, ni kõik hüä


Kõik läts meil ilosahe, miil oll´ hüä, a tagasisõidu jaost tellit bussijuht essü kokkosaamisõ kotusõga. Inne kodotiid tull´ üle ellä’ närvilinõ uutminõ. Õnnõst joudsõ bussijaama, õt Talina buss olõ-s viil ar’ sõitnu. Iispäävä hummogust varra ollimigi kotoh. Illos ja hariv reis oll´ – sai hinnäst näüdädä’ ni tõisi kaia’. Tehnä mi lauljit, Taniat ja Laurit, a ka Setomaa Kultuuriprogrammi sõidu tugõmisõ ni Eesti Volkloori Nõvvukoko soovitamisõ iist.



Kommentaarid

Kommentaare pole

Kommentaari lisamine

CAPTCHA
Kontrollkood