Inne kakku-ui pudsait, ku kana käeh om.

SÜÄMEGA KAEMIST VAHTSÕST AASTAGAST! (0)

Kui mõtlõt tagasi aasta pääle 2017, sis mis kolm sündmust Sullõ kõgõ inämb muljet avaldi vai Sinno mõoti?

2017.a. oll väega illos ja miildejääv aastak, a ku vaia kolmõ kõgõ inämb mõodanut sündmust, sis nu olli:'

1) Jaanuar 2017 – X svingtandsovestivaal LUMÕPALLISVING. Aastagast 1999 olõ Talinah kõrraldanu rahvusvahelist swingtandsovestivaali LUMÕPALLISVING. Sjoo om toimunu õgal tõõsõl aastakkal ja 2017.a. oll kümnes ja perämäne vuur. LUMÕPALLISVINGil omma käunu tandsja` Lätist, Leedost, Vinnemaalt, Ukrainast, Soomõst, Rootsist, Englismaalt, Ameerigamaalt. Perämätsele vestivaalile olli kutst kõgi aastidõ absoluutvõitja`, kia panti paarilitsõst loosi tiil. Nii sai`ki tiidä LUMÕPALLISVINGi kogo ao kõgõ parõba tandsja`.

Pääle tuud käve tandsmah Talinat pite eissgamatsil kotussil – Rotermanni platsi pääl, Kompassi välägu pääl, Tammsaarõ pargih, Raekua iih, Vabaduse platsi pääl. Tandsmah olli ka VERSKA IGINOORÕ`, VERSKA VERINOORÕ` ja Verska Gümnaasiumi latsõ`.
LUMÕPALLISVING om mullõ ku lihanõ lats, ketä olõ ilma sünnütänü, kasvatanu ja hoitnu. Ja kinkõst 18 aastaga sai täüskasunu, kia linnas ilma pite lakja…

2) Juuli 2017 - külähkäuk Tsiberi setodõ mano. Ku mullõ keväjä kõlstõdi ja küüs`ti, kas tahasi minnä Tsiberihe setodõ mano, anni kõrraga nõuholõki. Tuud, mitä näi, kuuli ja tundsõ, om võimalda sõnnu sisse panda. Löüdä kavvõmbah ku 5000 km inemisõ, kiä omma õkva ku mi – kõnõlõsõ tuud samma seto kiilt, laulva nuid sammõ laulõ, tandsva sammõ tandsõ, kandva sama säändsit rõivit ja eiski mõtlõsõ õkva samatõ, tundusi ku unõh vai muinasjutuh. Tsiberih olnu naaru` ja iku` lää-äi ilmahki meelest maahha. Tsiberi ja Eesti setodõ vaihõlõ tekk köüdüs, määndsel oll ja om perätu väki.

3) August 2017 - XXIV Seto Kuningriigipäiv
Olnu Kuningriigipääväle oll sootska Leima Aarne andnu väega huv`tava teemä – Setomaa külä`. Tundsõ, õt tahasi tuvva Kuningriigipääväle ka Pööni küllä, koh omma mo juurõ. Sjoo tii olõ-s sukungi nii lihtsä, ku arvssi. Ku lõpust sai inäbüse küläh elänü inemistõ nõuholõki, naksi kipõstõ külä aoluku uurma. Sai kuulda uskmalda jutta ja tutvast inemiisiga, kinkõ köüdüst Pööni küläga mõista-s inne arvadaki. Löüse mitmit vannu pilta`, minkõ vasta omma huvvi tundu nii muuseumi` ku` inemisõ`. Pööni külah elä-i parhilla inäp üttegi inemist, küläkõnõ om kontrolljoonõ takah, välläpanõk oll aoluulinõ ja meelüt mano väega paljo küläliisi. Kõrraga tulli külaliisi sekkä Kroonikogo liikmõ, kia palli minno ülembsootskast kandidiirmä. Tuud üts, kats, kol` ja viil mitu vuuri. Kooni johtu nii, õt lätsigi paku otsa ja saigi valitu ülembsootskast. Nii tah samah kotussõ pääl ku parhilla Kuningriigipääväl olnu pääle perrä kaieh miilü-i mullõ sukungi, õt ülembsootskast kutstas kandidiirma sjood muudu, õt olõ-i sukungi inne kõnõldu, mitä sjoo aamõt hindäga üteh tuu, tähendäs kandidaatõ olõ-i sukungi ette valmistõt. Astut paku pääle ja Sul olõ-i määnestki tiidmist, mitä ülembsootska aamõt tähendäs vai mitä sinult sjooh aamõtih oodõtas. Muidohki käu ülembsootska aamõtiga üteh määnegi salaperäsus. A mille tetäs sjoo salaperätsõst ka kandidiirjä hindä jaost?

Parhilla või üldä, õt tegemist om väega huv`tava aamõtiga. Ku mullõ varrhampa kiäki olõs kõnõlnu, mia ja kui ja koh, jäänus ar tuu meelütäminõ ja poon`taminõ Kuningriigipääväl, arvada õt olõs tõrkmalda astnu paku otsa.

Mis olõt joudnu sjoo viie kuuga Ülembsootskana’ ette võtta?

30.12.2017 saa täüs katskümmend üts nädälit Setomaa ülembsootska aamõtih. Õga nädäli kottalõ olõ kirotanu kokkovõttõ Setomaa ülembsootska moloraamadu lehele. Inemisõ jaost om katskümmend üts eloaastakka tuu vanhus, koh peetäs õgah mõttõh täüskasunust, eiski kasiinosse om lupat minnä. Olõ pandnu hindä jaost paika, õt katskümmend üts nädälit om ülembsootskana küdsämisõ aig, õt peräst tuud võisi olla jo kogõnu… A tõtõstõ om nii, õt ineminõ opis niikavani ku eläs, ka ülembsootska aamõtih. Sjoo kotussõ pääl on hüä tehnädä kõkki, kia omma nõvvu andnu, kitnü ja olõ-i pelänu ka soov`tuisi anda.

Edimätse viis kuud omma toonu üteh tuu, õt Setomaal om tulnu kävvu paljo sagõhõmpi, ku olõ sedä varrhampa tennü. Inemiisi jaost om ülembsootskal õkva ku võluväki – tuldas kõnõlama tuust, minkõst kõnõlda-i tohtrilõ, papilõ, vallavanõbalõ õga kinkälegi tõõsõlõ. Ja loodõtas, õt ku kiäki tõõnõ suta-i avida, sis tulõ ülembsootskat pallõlda.
Tahasi väega luuta, õt tuu, mitä olõ edimädse viie kuuga tennü, om olnu setokõisillõ` ja Setomaa inemiisilõ kuulda, nätä ja tunda. Püvvä ülembsootskana olla seto rahva esindüsisikuks, kinkõ tegemisõ tiinvä` Setomaa rahva huvvõ.

Mis om plaanih 2018. aastal?

Ülembsootskast valimisõ aigu anni paku otsah 3 lubahust:
1) Seto kiil Setomaal avvu sisse. Alosti umast perrest – kõnõla ummi latsi ja latsõlatsiga seto keeleh. Latsilõ, nii ku mullõ hindäleki latsõna, jääs kiil höste ja kipõstõ mano.

Hüä miil om ka tuu pääle, õt paljo Setomaa inemisõ omma mu`ka naanu kõnõlama seto keeleh. Ma arva, õt nii nagu seto olla om parhilla uhkõ ja hüä, võisi ja piäsi ka seto keeleh kõnõlõminõ saama uhkõst ja hüäst, tuu tähendäs – olõma in, pop ja noortõperänõ.

2) Seto Tandsopido. I Seto Tandsopido kõrraldaminõ om mo jaost parhilla kõgõ tähtsäp tüü. Om rõõm tetä tuud, koh om mõttõkaaslasi ja tugõjit. Seto Folk võtt tandsopido uma peio pääle ja tahasi setokõisi ja tõisi seto tandsu huviliisi` julgusta hinnäst tandsjast registriirmä.

3) Seto küllidõ sildi` kontrolljuunõ taadõ. Edimätsel küläl – Pööni küläl - omma sildi` püstü. Ka tõõsõ külä´ võisi sama tetä.

Muidohki kuulus plaanõ sisse XXV Seto Kuningriigipäiv. Tulõmah om juublikuningriik, mia piät olõma juubli vääriline.
Kõnõlõ veidü viil valla uma suhet tandsuga, mis ajastutõ ja rahvide tandsõ olõt opnu ja opanu?
Tands om kõõ olnu mo eloh edimätsel kotussõl. Sjoo om minno avidanu nii rõõmuh ku murrõh. Olõ tandsnu 4-aastasõst latsõst pääle – aitjuma, imäkõnõ, õt sjoo ussõ mullõ vallalõ teit! Mo edimäne tands oll jänese tands Vanemuisõ tiätre etendüseh „Pipi Pikksukk“. Olli 5-aastakkanõ ja mul oll ullidurassõ kapstapää, mitä oll tandsu aol vaia pillu ja ma väega pelgsi, õt tu rassõ kapstapää satas maahha. A kõkk läts höste ja püüne pääl olõk nakas miildümä.

Peräst tuud opse veidjo ilouisutamist ja 10 aastakka ilovõimlõmist. Ku lätsi tõpratohtrest opma, oll inäbä aigu vaia tandsi ja võimõlda. Nii tullki tõpratohtrõ aamõt tandsooppaja vasta vällä vaihta. Setomaa vanaimält saadu tiidmisõ olli vahtsõ` ja huv`tava` eiski Talina Ülikooli tandsuprovessoridõ jaost.

Tandsuoppaja aamõtit naksi pidäma jo tudõngiaol ja Tantsutrupp MODUS, minkõga alosti 1984, om parhilla 34-aastakkanõ. Olõ opanu rahvatandsu, rahvidõ tandsõ, estraaditandsu, showtandsu, seltskunnatandsu. Kõgõ inäb miilüs swing- ja stepptandsudõ oppaminõ. Nu permätse omma peri Ameerigamaalt, a mullõ om kõik aig olnu handsak tuu, kuvvamuudu saava katõst nii eis kotussõst peri tandsu nigu swingtantandsu` ja seto tandsu` olla nii ütelitsõ ilmatunnõhtamisõga. Tuuperäst nuu kats – swingtands ja seto tands – mullõ nii väega miilüseki.

Kuiss suhestus seto tands minevigu ja täämbädse pääväga?

Kõnõldõh seto tandsust või kimmähe ülda, õt sjoost om väega veidjo tiidä. Kõgõ vanõbast ja pers seto uma tandsust peetäs kargust, kugi sjoogi kottalõ või löüdä lainõ`. Tõõsõ nn. perimüstandsu` omma seltskunnatandsu`, tuu tähendäs lainutandsu`, mia omma Setomaalõ tulnu eissgamatsilt maadõlt – Vinnemaalt, Eestist, Poolast jm. Ku küüsse tandsmisõ kottalõ mälestüisi uma 90-aastakkasõlt esält, sis märgot timä, õt 1943-1944a. Petsere tagostõl kirmaskidõl tandsidi valssi, polkat, karoobuškat ja naisil oll kargus. Tõisi tandsa` ta mälehtäs. Om tiidä, õt tandsmist mõotas paljo tandsja vanhus – tuu and moodu, kuvvamuudu tands vällä näge. Mo vanaima sälg oll pia 90° nulga all kõvvõr. Ku timä kargusõ õppus olõs lindistädü ja parhilla arhiiveh, sis olõ-i võimalda, õt säänest tandsmist peetäski tuust kõgõ õigõbast. Tandsmisõ moodu mõotas ka kotus, koh tandstas, inemisõ, kia omma ümbre, kimmähe pillimiis, rõiva`, mia säläh ja ehte`, mia rinnah ja kaalah.

Mul om väega hüä miil, õt mo vanaimä jaost oll tandsminõ seto kultuurih kõgõ tähtsäp ja ta õks opas minno: „Kõkkõ võit sa eloh tetä, a tandsma sa piät“.

Kõgõ vanõba arhiivisalvõstisõ seto tandsast omma veidjo inäbä ku 100a. vanha, eloh inemistõ mälestüse omma ni 70 a. vanha, tuu tähendäs, õt tands om väega paljo täämbätse päävä kultuur ja mi eis tii tuud parhillaki kirmaskidõl ja eissagamatsil seto praasnikkidõl.

Kuiss edenes maailma edimädse tandsupeo kõrraldamine?

Mul om väega hüä miil, õt I Seto Tandsopido tulõ 30.juunil Seto Talomuuseumih Seto Folgi aol. Tandsopidol tandsmisõst om vaia tandsopido kodolehe päält https://tandsopido.wixsite.com/kargus valli vällä tandsu`, mitä tahetas tandsi, löüdä hindäle tandsopaarillinõ ja anda hindäst tiidä kodolehel inne 1. veebruari 2018. Mu soovist om, õt paljo seto leelopargi`, tandsja` ja kõkk tõõsõ tulõsi tandsopidolõ tandsma. Olõ-s külh mo mõtõh, a parhilla mullõ väega miilüs, õt kõkk tandsja`, laulja´ ja pillimängja` omma pidolõ oodõt seto rõivih. Väega hüä miil om mul muusigavedosnigu Leima Evelini abi pääle. Jaanuarih saava kodolehele pant ka tandsudõ muusiga` ja opmisõ jaost videoki.

Loomulikult soovi’ seto rahvalõ üle ilma vahtsõas aastas.

Parhilla om seto olla uhkõ ja hüä. Õkva nigu mooduasi. Eiski presidendirovva sortõ hindäle kõgõ tähtsäbä vastavõtu jaost seto rõiva`. Tulõmah om Eesti Vabariigi 100. ja Seto Kuningriigi 25.juubliaastak. Hüä seto`, seto juuriga inemisõ ja setodõ sõbra! Kõgõ parõb kingtüs eishindäle iiholõval aastakkal omma seto rõiva`. Kae perrä, mia Sul olõmah omma ja praavida näid; tii eis vai telli vahtsõ` – ja Sul om kogo aastagast õgast praasnigust kõgõ ilosaba rõiva olõmah! Seto kiil, seto leelo, tandsu` ja rõiva` omma näidõ jaost, kia noid tahtva ja hoitva, kia tundva hinnäst üteh näidega kotoh.

„/…/ õnnõ süämega võit selgehe nätä`. Kõgõ tähtsäp olõ-i silmäga näta.“ opas repän tsillokõist printsi 2017.a. välla ant seto kiilsõh raamaduh „Tsillokõnõ prints“. Hüä seto` ja Setomaa rahvas – süämega kaemist vahtsõst aastagast!

Ülle
Setomaa XIV ülembsootska Paaba Palaga/ Tormi Piret



Kommentaarid

Kommentaare pole

Kommentaari lisamine

CAPTCHA
Kontrollkood