Sada sõpra pareba' ku' sada ruublit rahha.

Sünnüpäävä laul Laulusõna’ om leelopargi Verska Naase’ 10. sünnüpääväs säädnü Keerpalu Marika (0)

Laulusõna’ om leelopargi Verska Naase’ 10. sünnüpääväs säädnü Keerpalu Marika

Õga õks ilo ütte salli-i,
laul kattõ kannahtõlõ-i,
ilo õks sald ütesät,
laul katsat kannahtas,
läävä’ laulu’ sis ladusahe,
kumu sis künnüs kavvõndõhe.
Janekõnõ sis naasekõnõ,
naasekõnõ virgakõnõ,
kaehut´ tä katsipooli,
kolmipooli kokko hõigas´ –
astõ’ mano sis naasekõsõ’,
liki liiku’ laululitsõ’.
Saie häägi meid hulgakõnõ,
saie paras pargikõnõ.
Kost mi naase’ küll laulu’ saie,
kost õks sõbra’ sõna’ saie?
Umalt imält, armalt maamalt,
tõõsõ kallilt vanaimält,
lusti löüse Leiko naisilt,
leelo Verska lauluimmilt,
Tarto liinast lindi päält.
Meelekene, naasekõnõ,
naasekõnõ noorõnõ,
ar´a piirdü tä Tarto liina,
sammu’ sääd´ muuseummi –
laulukõisi oll´ sääl lavvatävve’,
sõnakõisi sälätävve’.
Pall´o kullõl´ tä plaatõkõisi,
hulga märke helükeisi.
Om õks kirja kirotõt,
ommõ õks pantu papõrihe
lauluimmi laulukõisi,
sõnolistõ sõnakõisi.
Laulu’ läts’ näil ladusahe,
sõna’ oll´ säedü’ sündsähe.
Ammu’ näil kodo’ kuusõpuidsõ’,
tarõkõsõ’ tammõpuidsõ’,
tiiraa’ mano liivadsõ’.
Näile õks mi kundsõni kumarda,
maalõ vao varbini.
Nii saie naase’ mi laululidsõ’,
inõmisõ’ sai ilolidsõ’,
selle suuh siska sõna’,
selle pääh pääs´o laulu’.
Ku mi lauli, ku mi lasi,
kumu läts sis üle kolga,
helü kandu kavvõndõhe.
Sõna’ panni mi sõlõ ala,
laulu laja lehe ala,
rõõmuga lätsi Radajilõ,
iloga sai Irboskahe,
ar´a kuts(u)ti Marimaalõ,
peräh kogoni Gruusiahe.
Ar´a olõ käunu Soomõmaal,
Roodsimaal ni Vinnemaal,
mitmõl kõrral Prantsusmaal.
Aig linnas´ ku linnukõnõ,
aastak läts ni tõõnõ tulle,
kümme kokko kogosi.
Mi õks naase’ noorõkõsõ’,
linikpää’ linnukõsõ’,
Verska naase’ mi ilolidsõ’
sünnü ütte mi laululidsõ’.
Mis meil viga laulu laulta’,
mia viga ilotada’?
Meil om hulgah näiokõisi,
näiokõisi noorõkõisi,
koh õks laulva’ näio’ noorõ’,
sinnä’ maasigõ’ kasusõ’,
sinnä’ linohka’ liigusõ’.
Olõ mi suku sorõhõta,
olõ verdä veeselätä,
käu kokko mi kull´akõsõ’.
Nii ku omma’ suurõ’ suvõpuu’,
nii ku kinä’ keväjapuu’,
üts om kõivo, tõõnõ kattai,
kolmas haab habisõja,
kottal korgõ kuusõpuu –
ar’ nä ütte sünnüsegi’,
ütte kokko kumardasõ’,
ütte paika painahusõ’.



Kommentaarid

Kommentaare pole

Kommentaari lisamine

CAPTCHA
Kontrollkood