VÕISTLUSTÕ JUHENDI'

1. Seto kuurõ võistlus

Seto Kunigriigi juurõ’ omma’ Vabarna Anne „Peko“ eeposõh. Timahava om kõigil võimalus laulda’ seto rahva tüviteksti. Võistlõsõ’ koori’, kiä’ laulva’ hindäl valitu palakõsõ seto eeposõst. Laul tohi-i olla’ pikep ku kolm minotit, laulda’ tulõ pääst, seto muudu ja seto viiega. Hinnatas kõkkõ tuud, mia seto laulu mano k´au: laulu illo, iistütlejät, killõt ja koori hellü. A niisamatõ ka tuud, kuis kuur ilotas ja kokko kõlas.
Kroonikogo luut, õt kõik leelokoori’ tulõva’ rõõmsalt ilotama ja võiki laulma.

Päävedosnik: Kalkuni Andreas, andreas@folklore.ee

2. Pillimiihi võistlus

Võistlusõl sorditas vällä üts kuniga pillimiis.
Mängi’ võit:
• libliklõõtsa, Teppo tüüpi lõõtsa, karmoškat
• kiigat
• (seto helühannaga’) kannõlt
Midä kaetas ja kullõldas välläsortmisõ man:
• tulõ mängi’ üts seto kargus ni’ üts lugu, midä mängitäs Setomaal
• pillimäng õkva kisk tandsma
• pilliperrä om hüä ja kerge seto muudu tandsi’ ja lugu om mängit kimmä taktiga’
• pillimiis piät tiidmä, mäntsest nulgast lugu peri om vai kinka/minka perrä tä om tuu ar’ opnu’
Hindamistargol om õigus jättä’ avvuhind vällä andmalda’, ku olõ-õi s´ood kõrda täüdet.
Päävedosnik: Leima Matis, matisleima@gmail.com

3. Naisi näpotüü võistlus

Teema: Kaatsa’

Konkursilõ oodõtas meeste kaatsu, minka meistri om eis’ tennü’ ja minkõga’ olõ-õi viil kohki’ k´aut. Võistlusõlõ võit esitä’ piili pääl hindäl koetu’ vai poodirõivast ummõldu’ kaatsa’. Võit ummõlda’ vanaaolitsõlt käsitsi vai massinaga. Lõigõ võisõ olla’ nii nigu innevanast vai nii, nigu parhilla’ tahetas kanda’.
Hinnatas, ku kõrdapiteh om kaatsa’ tettü’ ja kas om seto traditsioonilõ umanõ.
Kaatsu võõdas vasta kunigriigipäävä hummogu infotelgi man kooni’ kellä 11.00ni. Mano panda’ nimi ja tüü tutvustus. Kaatsu kaes ja hindas viis inemist, kinkõ kuts kokko Seto Käsitüü Kogo.
Kaatsa’ pandas kaemisõst vällä ja kõik saava’ hääletä’, peräst andas ka’ publiku avvuhind meistrilõ üle.

Täpsebalt võit mano küüsüdä’ Kala Ingritilt, 5620 0057.

4. Kargusõkargaja, kasatskilüüjä võistlus

Valitas illos, tark ja kõrralinõ seto esindäjä.
Kõgõ parep kargusõkargaja ja kasatskilüüjä:
• mõist seto muudu tandsi’
• om seto muudu olõkiga’ ja kihähoitmisõga’
• mõist hinnäst pillimehe muusiga perrä säädä’ ja tandsi’
• tands hindäle vai kuuh tandsmisõ jaos, tandsi-i kaejidõ jaos nii ku etendüseh

Ku om veidebä ku kats võistlõjat, sis hindamist tulõ-õi.
Hindamistargol om õigus jättä’ avvuhind vällä andmalda’, ku olõ-õi tingimuisi täüdet.

Päävedosnik: Keerpalu Marika, marika.keerpalu@vet.agri.ee

5. Süüke ja juukõ võistlus

SÕIR:
Sõir ku’ mi paigah käsitsi tettü ja suurõ avvu seeh peetü süük om viimätsel aol nii ülesnõstõt kraam, õt sõiralõ om Eesti riigi puult ja mi hüäskitmisel tettü taotlus Euroopast tunnusmärgi saamisõs. Tuu tähendäs, õt piäme hoitma umma sõira väiga avvu seeh, tegemä sõira nii, õt ta väärisi’ mi umma ja külaliste kitmist.
Sõir:
• piät olõma ilosa värmiga – hellekõllatsõst kooni kõllatsõni, ku uma’ kanamuna’ seeh omma’
• piät olõma tihtsä olõmisega, midä om hüä lõigada’
• piät olõma hüä lõhnaga
• piät olõma hindäl tettü
• piät olõma tettü nii, õt pernaane saa eis’ tegemisest kõigilõ kõnõlda’ ja vajadusõl tõisi opada’
• sõira seeh või olla’ küümnit, mis om vanaaolitsõ sõira tunnus

Sõira või tetä’ ka muul viisil ja sinnä’ sisse panda’ muud kraami, sis saa sõir vahtsõtmuudu tegemise võistlusõl olla’.
LEIB:
Leib om kullanõ pala, minkalõ anti suud, ku käärokõnõ maaha sattõ. Vannamuudu leevätegemise man piät kaema, õt tettü leib olõsi’:
Leib:
• piät olõma tettü Setomaal kasvatõt kraamist
• piät olõma vannamuudu tettü
• piät olõma hüä maigu ja lõhnaga
• piät olõma ilosa näoga
• piät olõma päält illõ ja paksu koorõga paasileib
PIIRAK:
Setomaal om vanast aost tettü mitot muudu piirakit. Om tettü päält vallalitsi, a om tettü ka käkidü’ piiraku’, mis omma’ sis sääntse’, koh sisse pant pala vällä õi paistu’. Innevanastõ panti piirakidõ sisse kalla, kapstit, põrknit ja muud kraami, mis aiah, puu otsah vai järveh kasvi ja oll´. Tuuperäst piäsi’ mi kõik võtma niti, õt Kunigriiki toomõ’ ja teeme’ vannamuudu piirakit. Piirak või olla’ rüä- vai nisujauhast, vai seätü jauhast.
Piirak:
• piät olõma pakso põhjaga
• pääl vai seeh piät olõma Setomaal kasvatõt kraam
• piät olõma ilosa näoga
• piät olõma säänestmuudu tettü, õt pernaanõ saa seletäda’, kuimuudu tä piiragu tekk
Söögikraami tingimusõ’ om kirjeldänü MTÜ Seto Küük.

HANS´A, OL´, TAAR ja VERREV VIIN
Setomaal pakutas umatettü’ kraami õks nõnnopite. Tuuperäst piät joogi’, miä’ kunigriigi võistlusõlõ rahvalõ maitsmisõst tuvvas, olõma hüä maiguga, vannamuudu ja kõrdapite tettü’.
Võistlõmma tuud kraami iist mastas rahha:
• sõir 10 €/kg
• piirak 8 €/kg
• leib 4 €/kg
• hans´a 8 €/l
• ol’ 2 €/l
• taar 2 €/l
• verrev viin 5 €/l

Kraami piät olõma:
sõira 2 kg
piirakut 2 kg
leibä (vannamuudu) 2 kg
hans´at 1 liitri (teräviläst vai linnasõst tett ja üle 50 kraadi)
olt 2 liitrit
taari 2 liitrit
verevät viina 2 liitrit
• Kraami või tuvva’ ka’ inäbä ja sis tuu pandas kunigalavva pääle kostis.
• Kraamõ vastavõtminõ kell 10.00 - 12.00.
• Hindaja’ (söögi- ja joogimaitsja’) andva’ uma helü, a tuu iist tulõ massa’: sõir 4 €, piirak 3 €, leib 2 €, hans´a 6 €, taar 2 €, ol’ 3 € ja verrev viin 4 €.
• Kõkõ inäbä helli saanu’ söögi- ja joogitegijä’ omma’ rahva lemmiku’. S´ooaastagatsõ’ sõira-, leevä-, hans´a-, ollõ- ja taarimeistri’ sortva’ vällä seto söögi ja joogi as´atundja’. Piiragu- ja verevä viina meistri selgus rahva helüde perrä.
• Juukõ ja süüke pruumminõ lõpõs, ku üte inemisõ tuud kraam saa otsa. Perräjäänü’ joogi’ ja söögi’ läävä’ kunigalauda kostis.

6. Vägümehe välläsortminõ

Setomaa kõgõ kõvõba mehe välläsortmisõ man kaetas joudu, kindlat kätt ja terävät nutti.
Kihäkaal om õnnõ üts ja piä-äi olõma Setomaa juurõ’, om vaia julgõt päälenakkamist.
Kõgõst kõnõldas täpsebält võistlõmisõ man. Kõgõ kõvõba vägümehe jaost olõ-õi tähtsä’ punkti’, tä om tõisist üle, ku om õigõl aol õigõh kotusõh – Kunigriigipääväl Lüübnitsah.
7. Kalamehe võistlus
Õt Seto Kunigriigi kalamehest saia’, piä-äi mitmõst tunnist Pihkva järve pääle kallo püüdma minemä. Hüä kalamiis paistus silmä ka kuiva maa pääl kalamehele tarvilikkõ osavusülesandit täüteh. Kalamiis piät täpsehe lanti pillma, paljakässi kallo püüdmä ja ummi tiidmisi kalandusõh näütämä.
Ülesandõ’ nõudva’ kalamehele umast täpsust, kannatlikku miilt ja õnnõ!
Päävedosnik: Toomiste Lauri, lauri.toomiste@vta.ee