Uusvada kirmas õga ilmaga’ (0)

12. juulil oll jo traditsioonis saanu’ Uusvada kirmas. Kohki’ olõ-õs kuulutust õga üleskutsõt, a ummõhtõgi’ tull küläplatsilõ rahvast kellä säitsme aigu õdagu. 

Ilma’ omma’ lämmä’ ja õdagu’ kavva valgõ’ – nii om ka’ kirmasõ alostus ilda, selle õt kõigil om kotoh vaia väläh taltuisi tetä’. Keväjätse’ kirmasõ’ nakasõ’ reeglina varahappa pääle. Elorütm ja loodus sätvä’ alostusõ.
Peolõ tulli’ nii uma külä inemisõ’ ku seto kultuuri huvilisõ’ kavvõbastki’, tulti Eestist ja vällämaalt. S´ool kõrral läts höste, olõ-õs turiste ja suuri filmjit, a tetti hoolõga’ pilte.

Siihkirotaja joudsõ küläplatsilõ umbõs puul tunni inne õigõt aigu ja plats oll viil tühi, küläh oll kõik hillä, eiski’ pinne olõ-õs. Edimätse huuga’ naksi mõtlõmma, õt olõ-õi õigõ kuupäiv. Helisti paarilõ inemisõlõ, õt perrä küüsüdä, kas om õigõ päiv. Kõik oll õigõ ja pääle kõrrast sõitu Obinitsa ja tagasi oll kirmasõplats jo rahvast täüs ja kõik aig tull ka’ mano.
Latsist kooni’ suurini’ olti nii rahvarõivih ku õgapäävätsih ja piknigukorvi’ üteh. Kohaligu’ leelokoorõ laulja’ olli’ kohal ja ka’ Liinats´uradõ delegatsioon Tartost. Hummogu olli’ tagasi joudnu’ Siberi setodõ man k´aunu’ inemisõ’ ja näil oll sälätakah magamalda’ üü, a tuust huulmalda’ nä tulli’ kirmasõlõ. Uusvada kirmas om üts kõrd aastagah, a maada’ jovvat peräst ka’.
Uusvada kirmas om piitrepääväl ja Setomaa kirmassist kindlahe üts s´ooni aoni ehedäpi. Hüä märk pikäst traditsioonist om tuugi’, õt s´ood üritüst pia-ai kohki’ kinkõlõgi’ miilde tulõtamma läbi kuultuisi internetiavarustõh vai kuigi’ tõisildõ.
Uusvada kirmasõ kotsilõ om ült, õt tuu olõ-õi õnnõ piitrepääväl, a ka’ pauli/paalipääväl – tuud viimäst sis s´ooh küläh elänü’ mitmõnda põlvõ pillimehe Vahelaane Paali perrä, kiä kaemalda’ korgõlõ iäle, oll traditsioonilisõlt rahvarõivih.
Hao Paali kül’ ütel, õt laulami tummõ pilve katski, a õks saimi ropsu vihma kaala. Rahvas pagõsi suurõ puu ala. Hüä oll ütehkuuh laulta’ ja sõpru nätä’, kedä ammu’ olõ-õs nännü’.

Seto’, hoitkõ’ ummi kirmassit, selle õt s´oo om midägi’, midä muial Eestih olõ-õi.

Lõivu Merlin